1-17-11091/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-11091 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Kairo Kozlovski (isikukood 39007285245) ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge & Uiga Kairo Kozlovskile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 81 eurot ja 60 senti (sealhulgas käibemaks 13 eurot ja 60 senti).
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kairo Kozlovskilt Eesti Vabariigi kasuks välja 81 eurot ja 60 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Maakohtu
10. detsembri
11. a kohtuotsusega tunnistati K. Kozlovski süüdi KarS § 133 lg 2 p-de 1 ja 7, § 141 lg 2 p 2 ning § 424 (alates
12. novembrist 2017 kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1) järgi ning talle mõisteti karistuseks KarS § 64 lg 1 alusel 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning K. Kozlovskile mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
13. mai
14. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu vangistuste võrra ning K. Kozlovskile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning K. Kozlovski karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o
15. august
17. Tartu Maakohtu
18. jaanuari
19. a määrusega jäeti K. Kozlovski tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata.
20. Maakohtu määruse kohaselt on K. Kozlovskil kavas vabanemise korral asuda elama aadressil XXX. Tegemist on kahetoalise ahiküttega korteriga, mis kuulub kinnisturaamatu andmetel kinnipeetava emale M.Z. le, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Praegu korteris kedagi ei ela. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kohtu hinnangul on positiivne, et K. Kozlovskil on toetav lähivõrgustik. Ta asuks vabanedes elama ema korterisse, kuhu tuleks ka tema elukaaslane ja lapsed. Samas olid K. Kozlovskil toetavad lähedased ja pere ka enne kuritegude sooritamist. See ei hoidnud teda raskete kuritegude toimepanemisest eemal. Seega ei pruugi antud asjaolu ka seekord isiku seadusekuulekuulekusele vajalikul määral mõju avaldada. Ka garanteeritud töökoha olemasolu ei pruugi K. Kozlovski puhul uute kuritegude riski maandada piisavalt. Tema toime pandud kuriteod ei ole seotud majanduslikul teel enda elatamisega ning töö ja sissetulek oli isikul valdavalt ka enne vangistust.
21. K. Kozlovskit on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on teda karistatud kehalise väärkohtlemise eest, mille eest ta sai tingimisi karistuse katseajaga. Käesolevalt karistust kannab K. Kozlovski mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, grupis toime pandud vägistamise ja orjastamise eest. K. Kozlovski poolt toime pandud kuriteod väljendavad erilist hoolimatust ja julmust teiste inimeste suhtes. Isiku kuritegelikku käitumist on materjalidest nähtuvalt tugevalt mõjutanud alkoholi tarbimine. Tema kuriteod on valdavalt toime pandud alkoholijoobes. Isik tunnistab, et tema probleem on alkohol, kuid leiab, et edaspidi tahtejõust piisab. Materjalidest nähtuvalt on isikut tõuganud alkoholi tarvitamisele ka suhtlusringkond. K. Kozlovski soovib vanematest eemale elama minna seetõttu, et tema isa tarvitab alkoholi. See viitab mõjustatavusele ning nõrgale tahtejõule. Sõltuvusteemalist programmi isik vangistusasutuses veel läbinud ei ole, mistõttu alkoholi tarvitamisega seonduv risk püsib.
22. Kohus nõustub vangla ja prokuratuuri seisukohtadega, et K. Kozlovski ennetähtaegset vabastamist ei saa toetada, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Esitatud materjalidest ei nähtu, et K. Kozlovski oleks muutunud. K. Kozlovski soovib elada seadusekuulekal, kuid vangla on märkinud, et ta vajab programmides osalemiseks motiveerimist. See viitab teatud tõrksusele astuda reaalseid samme edasise elu seadusekuuleka korraldamise suunas. Kohus ei ole kindel selles, et K. Kozlovski käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav, et uute kuritegude toimepanemise riskide maandada. Vangistuse jätkudes on kinnipeetaval võimalik osaleda rehabiliteerivates tegevustes, mis aitavad isiku hoiakuid ja käitumist muuta seadusekuulekamaks. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsja määruskaebus
23. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Kozlovski kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja K. Kozlovski vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
24. Kaitsja hinnangul ei ole karistuse täielik ärakandmine garantii, et isik ei soorita tulevikus uusi kuritegusid. Ranged nõuded ja koostöö kriminaalhooldusega on see, mis võib ära hoida uute kuritegude toimepanemise. Ennetähtaegse vabastamise instituut on loodud selleks, et 2 kinnipidamisasutustes hästi käitunud kinnipeetavad saaksid näidata, et nad suudavad vabaduses õiguskuulekalt elada. Igal süüdimõistetul on karistuse kandmise ajal õigus eeldada, et hea käitumise korral saab ta pärast karistuse osalist ärakandmist enne tähtaega vabaneda. Iga kinnipeetav vajab pärast vabanemist tuge. Vabastades kinnipeetava vangistusest ennetähtaegselt, on võimalik teostada kogu katseaja vältel isiku üle kontrolli, isik jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kui isik vabastatakse pärast karistuse ärakandmist, ei saa riik tema üle kontrolli teostada.
25. Süüdimõistetu K. Kozlovski vajab toetust ja samal ajal ka kontrolli. K. Kozlovski kannab esimest reaalset vangistust. Allutades isiku elektroonilisele kontrollile ja määrates kontrollnõudeid, kontrollib kriminaalhooldusametnik isiku igapäevaseid liikumisi ja tegevusi. Elektroonilisele valvele allutatud isik peab oma igapäevaseid liikumisi kooskõlastama kriminaalhooldusametnikuga ja teatud toimingu tegemiseks saama ka kriminaalhooldusametniku käest loa. Sellistel tingimustel isiku vabastamine on tõhusam abinõu uute kuritegude ärahoidmiseks kui seda oleks karistusaja lõpuni kandmine kinnipidamisekohas. Süüdimõistetu määruskaebus
26. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka K. Kozlovski, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada. Kaebusele on lisatud tunnistused sotsiaalprogrammide läbimisest ja individuaalse täitmiskava täitmisest ning garantiikiri töökoha olemasolu kohta.
27. Süüdimõistetu hinnangul põhinevad maakohtu järeldused oletustel, mitte faktidel. Vangla kontaktisik on rõhutanud vaid negatiivset. Vangla psühholoogi ja kriminaalhooldaja arvamus on K. Kozlovskit toetav. Maakohus on ekslikult märkinud, et K. Kozlovskil on sõltuvuse teemaline sotsiaalprogramm läbimata. K. Kozlovski on läbinud programmid „Eluviisitreening“ ja „Uus suund“ (tunnistused on lisatud kaebusele). Tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Seega on kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused läbitud. Vastupidiselt maakohtu arvamusele on K. Kozlovskit võimalik kohustada läbima sotsiaalprogramme ja omandama eriala ka kriminaalhoolduse ajal. K. Kozlovski on valmis võtma vabatahtlikult kohustuse kriminaalhoolduse ajal taasühiskonnastavates tegevustes osaleda. Ta on vangistuse jooksul osalenud majandustöödel (lepingu koopia on kaebusele lisatud). K. Kozlovski märgib, et soovis eriala omandada, kuid vangla ei võimaldanud seda. Vanglal ei ole talle enam taasühiskonnastavaid tegevusi pakkuda.
28. K. Kozlovski ei nõustu sellega, et ta on ohtlik. K. Kozlovski poolt toimepandud rasked kuriteod moodustasid ühe episoodi. Ta ei ole retsidiivne, kuna kannab esimest vangistust. Kindel elu- ja töökoht vähendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. K. Kozlovski soovib vabaduses võlgasid tagasi maksta. Ta müüs oma sõiduki maha, et peret toetada ja uute liiklussüütegude toimepanemisest hoiduda. K. Kozlovskil on toetavad lähedased (elukaaslane, kaks alaealist last, vend ja vanemad) ning kindel elu- ja töökoht. Kuna ta ei ole varem vanglas olnud, ei saa tema käitumist varasema elukäigu pinnalt prognoosida. K. Kozlovski on motiveeritud uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ja palub võimalust seda tõestada. Vangistus on tema vaateid muutnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et K. Kozlovski ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid kolleegium peab vajalikuks osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi 3
30. K. Kozlovski määruskaebuse kohaselt ei arvestanud maakohus sellega, et ta on vanglas alkoholi sõltuvusest tulenevate riskide maandamiseks osalenud sotsiaalprogrammides. Kuna määruskaebusele lisatud tunnistuste koopiatelt nähtub, et K. Kozlovski on osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ (
31. novembrist 2019 kuni
32. jaanuarini 2020) ja „Uus suund“ (
33. juunist 2019 kuni
34. oktoobrini 2019), muudab ringkonnakohus vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi ning võtab arvesse seda, et K. Kozlovski on vangistuses sõltuvusprobleemidega tegelenud. Eeltoodu ei too siiski kaasa K. Kozlovski ennetähtaegset vabastamist, kuna K. Kozlovski isik ja toimepandud kuriteod annavad alust arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata.
35. K. Kozlovski kannab karistust mootorsõiduki joobes juhtimise ning grupis toime pandud orjastamise ja vägistamise eest. Viru Maakohtu
36. detsembri
37. a resolutiivotsusest koos kriminaalasjas esitatud süüdistusaktiga nähtub, et K. Kozlovski peksis, ähvardas ja mõnitas kannatanuid grupis toimepandud vägistamise ajal ning sundis neid alandamise eesmärgil välikäimlat tühjendama. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K. Kozlovski poolt toimepandud vägistamine ja orjastamine olid jõhkrad ning viitavad erilisele hoolimatusele teiste inimeste ja ühiskonnas kehtivate reeglite vastu. Vangla iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemiseni on teda viinud lisaks alkoholi liigtarvitamisele ka impulsiivsus, mõjutatavus, puudulik probleemide lahendamise oskus ning riskiv ja hoolimatu elustiil. Seksuaalkuriteo toimepanemise motiiviks oli soov kannatanuid alandada ja neile kätte maksta. Kuna K. Kozlovski on vanglaametnikele avaldanud, et ei tunnista toime pandud seksuaalkuritegu ning on püüdnud toimepandut õigustada, ei ole ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga veendunud, et ta on oma tegude tähendust mõistnud ja edaspidi neid enam toime ei pane. Vaid distsiplinaarkaristuste puudumisest, vanglas töötamisest ja paaris sotsiaalprogrammis osalemisest seda järeldada ei saa. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ei ole piisavalt maandatud oht, et K. Kozlovski jätkab vabaduses vägivalla- ja seksuaalkuritegude toimepanemist. Kindel elu ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus seda riski ei maanda, kuna K. Kozlovski vabanemisjärgsed elutingimused ei erine sellest, millised nad olid kuritegude toimepanemise ajal.
38. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja määruskaebuses esitatud väitega, et K. Kozlovski tuleks vanglast vabastada, kuna esmakordse vangistuse korral peaks isikul olema õigus eeldada, et hea käitumise korral saab ta ennetähtaegselt vabaneda. Kuigi K. Kozlovski on vanglas esimest korda, on teda siiski ka varem vägivallakuriteo toimepanemise eest tingimisi vangistusega karistatud. K. Kozlovski isik ja toimepandud kuriteo asjaolud annavad alust arvata, et tema retsidiivsusrisk on kõrge. Kuna kinnipeetava iseloomustusest ei nähtu, et uue seksuaalsüüteo toimepanemise risk oleks K. Kozlovski puhul maandatud, ei ole teda võimalik ennetähtaegselt vabastada. Kui süüdimõistetu hoiakud ja väärtushinnangud ei ole muutunud, ei aita elektrooniline valve ja kriminaalhooldaja kontroll uute kuritegude toimepanemise riski piisavalt maandada. K. Kozlovski väited vangla kontaktisiku erapooletuse kohta on paljasõnalised. Ringkonnakohtul ei ole põhjust iseloomustuse objektiivsuses kahelda. Kui K. Kozlovski jätkab vanglas rehabiliteerivates tegevustes osalemist, kasvab ka tõenäosus, et ta suudab hiljem vabaduses õiguskuulekalt elada.
39. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse sisuliselt muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi, ning määruskaebused rahuldamata.
40. K. Kozlovski kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 75 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 81 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 13 eurot ja 60 senti). 4
41. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
42. juuli
43. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu, 81 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 13 eurot ja 60 senti), kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel K. Kozlovskilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 5