← Eesti

1-19-7230/24

Obsah (5)§ 424§ 63§ 76§ 4231§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2020 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-19-7230 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi ning

§ 63lg 1, § 68 lg 1 ning Kr

MS § 238 lg 2 alusel 11 kuud ja 29 päeva vangistust Karistuse kandmise algus 25.07.2019 ja lõpp 24.07.2020 Kaitsja Süüdimõistetu loobus kaitsja osalemisest kohtumenetluses RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 määras: Jätta Pavel Utkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 14.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7230 tunnistati Pavel Utkin süüdi

§ 424

lg 2 ja

§ 4231

järgi ning mõisteti temale

§ 63lg 1 alusel karistuseks 1 aastat ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning loeti Pavel Utkini poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati Pavel Utkini karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 1

(5)päev (23.02.2019) ning loeti tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati Pavel Utkini karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja arvestati karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o 25.07.

  1. Kohtuotsus jõustus 29.10.
  2. Viru Vangla esitas 21.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Utkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 25.07.2019 ja lõpp 24.07.
  3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.01.
  4. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.11.
  5. Kinnipidamisasutusest Pavel Utkini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kriminaalkorras ta on karistatud neljal korral, millest kolm on alaealisena. Vanglakaristust kannab samuti neljandat korda. Isik on varasemalt sooritanud isikuvastase kuriteo, varavastaseid kuritegusid, kui ka pannud Tallinna vanglas toime süütamise. Praegune kuritegu on liiklussüütegu (joobes ja lubadeta juhtimine). Isiku kuritegude muster ei kordu, kuid kuritegeliku käitumise soodustegurid on ühtsed -grupi mõju, sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Kuna Pavel Utkini karistusaeg on lühem, kui 1 aasta, talle individuaalset täitmiskava koostatud ei ole. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 25.06.
  6. Enne vangistust elas isik koos vanaema, tädi ja õega aadressil x. Vabanemise korral asub Pavel Utkin elama oma ema juurde aadressil x. Isik õppis Lasnamäe põhikoolis 7ndas klassis, kordas klassi kolm korda. Vabaduses ja ka praegu ei ole isik motiveeritud haridusteed jätkama. Varasemate vangistuste ajal on 3-korral õppinud 8ndas klassis, kuid on jäänud lõpetamata erinevatel põhjustel (vabanemine, üleviimine teise vanglasse, õppeedukus). Õpimotivatsioon ja võimekus on madal (keskendumisraskused, õpiraskused). Riigikeel hinnatud 0 tase, riigikeelt ei valda ega ole ka motiveeritud riigikeelt omandama. Madal haridustase vähendab võimalust olla tööturul konkurentsivõimeline, tegevusetus koos kriminogeense mõtteviisiga suhtlusringkonnaga omakorda soodustab kuritegelikku käitumist Vabaduses on ametlikult töötanud x poes kassas, umbes kaks kuud, töö ei meeldinud, siis töötas terve suve mitteametlikult autopesulas. Enne praegust vangistust töötas oma sõnul mitteametlikult ehitusel. Lähedased on rahaliselt toetanud ja elementaarsed vajadused rahuldatud. Tasumata nõudeid 16.12.2019 seisuga on summas 10 728,10 eurot. Kuriteod on olnud valdavalt varavastased, praegune kuritegu varavastane ei ole. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, kasuisa, noorem, tädi, tädi tütar ja vanaema. Ema ei ole P.Utkinit sünnist saati kasvatanud ega tema vastu huvi tundnud. Ema tarvitas ohtralt alkoholi ja kasuisa poolt esines vägivalda. Lähedased ja toetavad suhted olid tädi, vanaema ja õega. Praeguseks ema enam alkoholi ei tarvita, suhted on paranenud ning ema on nõus pakkuma P. Utkinile vabadusel elukohta ja tuge. Suhtlusringkond koosnes kriminaalse taustaga isikutest, kellega oma sõnul enam ei suhtle. Kuriteod valdavalt toime pandud grupis. Kuriteo risk kõrge, teiste poolt kergesti mõjutatav. Elustiil valdavalt hoolimatu ja teisi ärakasutav. Vanglas diagnoositud alkoholisõltuvus. Alustas tarvitamisega 12 eluaastast, eriti aktiivselt tarbis alates 16 eluaastast peale vanglast vabanemist. Alkoholijoobes võib muutuda kurjaks ja toime 2

(5)panna seaduserikkumisi - vägivaldne kuritegu toime pandud alkoholijoobes. 2018 aastal läbinud sotisaalprogrammi Eluviisitreening, kuid programmis omandatu ei ole kasu toonud. 2016 vanglas diagnoositud narkosõltuvus. 04.08.2017 karistatud väärteokorras narkootilise aine tarvitamise eest rahatrahviga. On tarvitanud amfetamiini kaks korda kuus. Viimati tarvitas 2019 aasta alguses. Praegu väidab, et narkootikume enam tarvitama ei hakka. On eelmise vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid jätkas peale seda tarvitamist. Kroonilisi haiguseid ei põe. Füüsilist puuet ei ole. Diagnoositud alkoholist tingitud psüühikahäire. Psühhiaatri hinnangul ravi ei vaja. Isik on vähese jutuga, rohkem kinnine, ei otsi kontakti. On varasemalt toime pannud isikuvastase kuriteo. Hetkel agressiivset käitumist ei tähelda. Vestlustesse ametnikega suhtub eelarvamusega ja ettevaatlikult. Leiab, et saab oma probleemidega ise hakkama. Arusaam endast ja teistest pigem lihtsakoeline, tahab lihtsalt vanglas oma aja ära olla. Oma tegude tagajärgedele ei mõtle ning käitub impulsiivselt. Eesmärk vabanedes on võtta töötukassasse arvele ja otsida tööd. Ametnikesse suhtub neutraalselt, negatiivseid hoiakuid täheldatud ei ole. On valmis osalema taasühiskonnastavates tegevustes, programmidesse ei sobi, tõmbub endasse, avalikult ei räägi, oma arvamust ei avalda. Kui on mingid mured, siis individuaalses vestluses räägib, kuid on ettevaatlik rääkimisega. Püüab elada oma reeglite järgi. Rikkus kriminaalhoolduse nõudeid jättes täitmata ÜKT tunnid. Kergesti teiste poolt mõjutatav. Kuriteo vanglas pani toime teiste mõjutusel, ei suuda enda eest seista. Kuritegude muster näitab, et pidevalt paneb toime kuritegusid grupis, mis samuti viitab mõjutatavusele. Ohustatud on avalikkus (risk ühiskonnas, risk vanglas). Oht seisneb põlengute korraldamises, vägivalla kasutamises, vargustes, joobes ja sõiduõigust omamata sõidukijuhtimises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, P. Utkin viibib koos kriminaalse mõtteviisiga tuttavatega, teiste mõjul, alkoholijoobes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 55%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 56%. Viru Vangla, arvestades Pavel Utkini ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Pavel Utkini tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 05.02.2020 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et ta soovib enda ennetähtaegset vabastamist. Ta soovib minna vabaduses tööle. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti ei toeta, nagu ka vangla, Pavel Utkini ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Pavel Utkin on ära kandnud üle poole mõistetud vangistusest. Seega on tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 3

(5)Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Tuleb positiivseks lugeda, et Pavel Utkinil on elukoht ja toetav lähivõrgustik. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Aga vaatamata ülaltoodule kohus, olles tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja võttes arvesse vangla ja prokuratuuri arvamusi, leiab, et kinnipeetavat tuleb siiski jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Peale vabanemist puudub isikul garanteeritud töökoht. Töökogemus on tal küll olemas, aga tal ei ole omandatud erialasid ning puudub kutseharidus. Isik ei ole motiveeritud õppida. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus ja narkosõltuvus (2016.a). Alkoholijoobes võib toime panna seaduserikkumisi. Varem isiku tutvusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga isikud. Samuti isikul on suured võlad, mis loomulikult tõstab uue kuriteo toimepanemise riski võttes arvesse seda, et isik pani varem ka toime kuritegusid varalise kasu saamiseks. Kohtul puudub kindlus, et isik vabanemisel on võimeline iseseisvalt oma rahalisi vahendeid planeerima ning et ta majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (

§ 76lg 4).

Ka arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Eksisteerib märkimisväärne tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uusi samalaadseid kuritegusid. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Vanglakaristust Pavel Utkin kannab neljandat korda. Praegu ta kannab karistust süstemaatilise juhtimisõiguseta ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Need asjaolud kogumis on sellised, mis ei veena kohut selles, et vabanemisel ei pane isik uusi kuritegusid toime. Tema varasem käitumine pika aja jooksul suure hulga erinevate kuritegude toimepanemisel muudab vastupidise järelduse tegemise väheveenvaks. Kõike ülaltoodut arvestades, ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud kuna uute kuritegude toimepanemise risk on Pavel Utkin puhul liiga kõrge. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. 4

(5)Käesoleval hetkel ei kaalu Pavel Utkini isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine ja lähivõrgustiku/elukoha olemasolu) üle negatiivseid argumente (võlgade olemasolu, kuriteo toimepanemise asjaolud, korduv karistatus süstemaatiliselt toimepandud süütegude eest, töökoha ja omandatud eriala ning kutsehariduse puudumine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega probleemid). Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohus on seisukohal, et Pavel Utkin suhtes tuleb kinnipidamisasutuses rakendada enne tema vabastamist resotsialiseeruvat tegevust, mis aitaks kaasa tema edaspidisele õiguskuulekusele. Seega kohus on veendumusel, et käesoleval ajal Pavel Utkin tingimisi enne tähtaega vabastamine on liiga ennatlik kuna karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Pavel Utkini Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 14.10.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.