← Eesti

2-19-133273/6

Obsah (9)§ 487§ 3111§ 3141§ 657§ 662§ 150§ 372§ 171§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-19-133273 Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2020, Tallinn Kohtuasi Aktsiaselts

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 1

(4)lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
  1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (avaldaja, hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse YY (võlgnik, kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi 28.11.2019 määrusega võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. Kohtunikuabi andis 16.12.2019 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus jättis avalduse 16.12.2019 määrusega käiguta ja kohustas avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest ning tasuma täiendava riigilõivu. Maakohus selgitas, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal ega tasu täiendavat riigilõivu, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Maakohtu määrus
  2. Maakohus keeldus 14.01.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 487

lg 3 ja § 371 lg 1 p 10 alusel, sest hageja ei ole nõuetekohast hagiavaldust kohtule tähtaegselt esitanud ega piisavalt riigilõivu tasunud. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus 3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata asja menetlust. Hageja palub määruskaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Hageja on seisukohal, et maakohus ei ole andnud hagejale tähtaega hagiavalduse esitamiseks alates määruse kätte toimetamisest

§ 3111lg 3 kohaselt.

Hageja viitab, et

§ 3111

lg 3 järgi loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Maakohus on märkinud 14.01.2020 määruses, et 16.12.2019 määrus on hagejale kätte toimetatud 28.12.2020 hageja lepingulisele esindajale e-kirjaga

§ 3141lg 3 p 2 alusel.

Hageja maakohtu seisukohaga ei nõustu, sest hageja viibis kollektiivpuhkusel, mistõttu ei ole tähtaja kulgemine hagiavalduse esitamiseks alanud 28.12.2019. Maakohus ei ole määrust hagejale kätte toimetanud

§ 3141lg 3 p 2 alusel 19.12.2019.

Hageja on seisukohal, et tähtaeg hakkas kulgema 02.01.2020, kui nimetatud määrus sai hageja esindajale nähtavaks e-toimikus. Menetluse edasine käik

  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 14.01.2020 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning hageja määruskaebuse rahuldamata. 6.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu hageja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. 7. Järgnevalt vastab ringkonnakohus hageja määruskaebuses väljatoodud väidetele. 2

(4)7.1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud seisukohaga, et maakohus oleks pidanud määruse kätte toimetama

§ 3111lg 3 kohaselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 34. peatükk sätestab erinevad kättetoimetamise viisid ning

§ 3141

sätestab ühe kättetoimetamise viisina menetlusdokumendi kättetoimetamise saatmisega.

§ 3141

lg 3 p 2 sätestab, et

§ 3141

lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades.

§ § 3141 lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. 7.

  1. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkis hageja oma e-posti aadressiks maksekask@plusplus.ee. Maakohus edastas 16.12.2019 määruse hageja eelnimetatud e-posti aadressile 19.12.
  2. Maakohus hoiatas, et kohtudokumendi kättesaamise kinnituse mitteedastamisel, loeb kohus hagejale

§ 3141

lg-st 3 p 2 tulenevalt antud dokumendi kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel. Seega sai lugeda 16.12.2019 määruse kätte toimetatuks

§ 3141lg 3 p 2 alusel 29.12.2019 (möödunud on kolm tööpäeva ehk 20.

detsember,

  1. detsember ja 27.detsember ning seega oli määrus kätte toimetatud kolme tööpäeva möödumisel ehk
  2. detsembril ja tähtaeg hakkas kulgema
  3. detsembrist). Seega saabus puuduste kõrvaldamise ja täiendava riigilõivu tasumise tähtpäev 13.01.
  4. Hageja puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumenti ei esitanud ega täiendavat riigilõivu ei tasunud. Seega keeldus maakohus 14.01.2020 määrusega põhjendatult hagiavalduse menetlusse võtmisest. 7.
  5. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et hageja on esitanud kohtule tõendina ekirja, millest nähtub, et hagejat maksekäsu kiirmenetluses esindanud LL edastas
  6. detsembril kohtu kirja koos 16.12.2019 määrusega X@plusplus.ee aadressile, kuid kohtule
  7. detsembril dokumentide kättesaamise kohta kinnitust ei edastatud. Seega nähtub nimetatud e-kirjast, et hageja esindaja sai 16.12.2019 kohtumääruse faktiliselt kätte 29.12.
  8. Sellisel juhul oleks hagi esitamise tähtaeg ja täiendava riigilõivu tasumise tähtaeg samuti saabunud 13.01.
  9. 7.
  10. Kollektiivpuhukusel viibimine ei ole aluseks hagiavalduse tähtaegselt esitamata jätmiseks ja riigilõivu tasumata jätmiseks. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et puhkusel viibimise teade saadeti kohtuasjas nr 2-19-133270, mitte käesolevas asjas. Ringkonnakohus selgitab, et majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (RKTKo nr 32-1-23-07, p 12). 7.
  11. Hageja ei ole välja toonud muid asjaolusid, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks. Sealhulgas ei ole hageja tuginenud sellele, et maakohus ei edastanud 16.12.2019 määrust õigele hageja esindaja e-postile või esinevad muud alused maakohtu määruse tühistamiseks.
  12. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus põhjendatult hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 487lg 3 ja § 371 lg 1 p 10 sätestatud alusel. 3

(4)9. Määruskaebuses taotleb hageja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 euro tagastamist. Hageja ei ole märkinud riigilõivu tagastamise õiguslikku alust ning

§ 150lg 1 sellist alust ka ei sätesta.

Hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Selle otsustuse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (

§ 150lg 8).

10. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata (

§ 372lg 5).

11. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus

§ 171lg-st 1 tulenevalt hageja kanda.

Kostja ei ole määruskaebemenetluses osalenud, mistõttu ei ole määruskaebemenetluses kostjal menetluskulusid tekkinud. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.