) sätetest. 25.11.2019 kinnistamisavaldusest järeldub, et avaldaja ja AS LHV Pank loevad seoses õiguste ja kohustuste üleminekuga kinnistusraamatu kande eelmärke järgi kohustatud isiku osas ebaõigeks ja paluvad seda muuta, viies eelmärke vastavusse uue omanikukandega. Kinnistusraamatu kande tegemiseks, sh kande muutmiseks või kustutamiseks (
lg 1) tuleb esitada 3 kinnistamisavaldus, millele tuleb lisada kinnistamiseks vajalikud dokumendid (
Kinnistamiseks pädev isik selgitab kinnistamisavalduse läbivaatamisel välja, kas on esitatud nõutavad dokumendid, mis vastavad nõutavale vormile ja kas kinnistamine ei ole kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt välistatud (
Kinnistusraamatu kanne tehakse formaalses kandemenetluses, mis tähendab seda, et kinnistusosakonna kontrollikohustus piirdub kontrollimisega, kas kande tegemiseks vajalikud dokumendid on esitatud ja vastavad nõuetele (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-127-13, p 20). Kinnistusosakond leidis antud juhul õigesti, et kande muutmiseks vajalik dokument on esitamata. 15.
lg 1 kohaselt tuleb kinnistamisavaldusele lisada mh nii vormikohane käsutustehing kui nõutavad nõusolekud.
lg 1 kohaselt on nii kande tegemiseks, muutmiseks kui ka kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Isikud, kes saavad eelkõige olla kande tegemisel, muutmisel või kustutamisel puudutatud isikuteks (kui seaduses ei sätestata teisiti), on loetletud sama sätte lg-s 2. Muu hulgas on puudutatud isikuks kinnisasja või asjaõigust puudutava märke muutmisel või kustutamisel märke järgi õigustatud isik, samuti isik, kes omab asjaõigust märkest tulenevale õigusele (
Seega on XX antud juhul puudutatud isik, kelle nõusolek tuli kinnistamisavaldusele lisada. 16.
lg-s 1 on sätestatud kinnistusraamatuõiguse keskne põhimõte, millega tagatakse, et kinnistusraamatusse kantud õiguste omajate õigusi nende tahte vastaselt ei kitsendataks (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-160-11, p 8). Erandid sellest põhimõttest on sätestatud seaduses (vt näiteks
341 lg 7; § 496; § 652). Kinnistusraamatuseadusest, asjaõigusseadusest ja võlaõigusseadusest ei tulene, et ettevõtte õiguste ja kohustuste kokkuleppel ülemineku korral on võimalik eelmärget muuta ilma puudutatud isiku nõusolekuta, st
Riigikohus on näiteks leidnud, et kinnistut koormava asjaõiguse või asjaõigusliku toimega eelmärke sisu ei saa muuta puudutatud isikute nõusolekuta ka siis, kui on alus kohtutäituri avalduse alusel õiguse kinnistusraamatust kustutamiseks (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-122-10, p 16). 17. Ringkonnakohtu hinnangul leidis kinnistusosakond seega õigesti, et kinnistusraamatu kannet eelmärke kohta ei ole võimalik ilma eelmärke järgi õigustatud isiku nõusolekuta muuta. Kinnistusraamatuseaduses sätestatu tõttu ei teki õigusmuudatust ilma puudutatud isiku nõusolekuta isegi siis, kui endine ja uus kohustatud isik on eelmärkest tuleneva kohustuse üleandmises kokku leppinud. Arvestades asjaolu, et nii hoonestusõigus kui ka sellega seotud liisinguleping on AS-le LHV Pank üle läinud ja eelmärge on AÕS § 63 lg 1 p-st 1 tulenevalt tagatud nõudega lahutamatult (aktsessoorselt) seotud (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-97-06, p 25), võib puudutatud isik olla kohustatud andma nõusoleku eelmärke muutmiseks. Kui puudutatud isik nõusoleku andmisest keeldub, on nõusolek
ÜS § 68 lg 5 alusel võimalik asendada kohtulahendiga (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-57-11, p 25). 18. Määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja enda kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.