Obsah (9)

§ 531§ 478§ 663§ 657§ 477§ 550§ 555§ 577§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 10.02.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-3348 Kohtuasi YY (Y) avaldus lapse

) § 172 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda, v.a last riigi õigusabi korras esindanud advokaadi kulud. Viidatud kulud jättis kohus riigi kanda. Hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest (

§ 531lg 1).

Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (

§ 478lg 3 ja § 466 lg 3).

Avaldaja määruskaebus

1. Vanaisa palus tühistada maakohtu määrus tervikuna ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus ta jätta vastaspoole kanda. Praegusel juhul esinesid erakordsed asjaolud lapsega suhtluskorra kehtestamiseks. See oli ainus võimalus lapsel emapoolsete sugulastega suhteid säilitada. Lapse isa ei olnud valmis seda toetama ja pigem takistas suhtlemist. Kohtu sekkumiseta ei olnud lapse suhtlus vanaisaga võimalik. Kohus ei kuulanud last ära isa juuresolekuta. Samuti oleks kohus pidanud korraldama kohtuistungi, kus oleks saanud arutada kompromissi võimalusi. Vastused määruskaebusele
2. Isa palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Avaldajal ei olnud lapse suhtes vanemlikke õigusi, mistõttu ei saanud ta suhtluskorra kehtestamist nõuda.
3. Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et määruskaebus tuli jätta rahuldamata. Lapse suhtlus vanaisaga ja emapoolsete sugulastega sai toimuda üksnes lapse vabal tahtel. Kohus sellega lahendi tegemisel arvestas.
4. Tallinna linn palus jätta määruskaebus rahuldamata. Laps ei olnud valmis vanaisaga suhtlema ja suhtluskorra täitmine ei saanud olla lapsele kohustuslik.
5. Lääne-Harju vald palus jätta määruskaebus rahuldamata. Seadusega ei ole reguleeritud vanavanema suhtlemine lapselapsega. Laps ei olnud psühholoogiliselt valmis vanaisaga suhtlema. Suhtluskorra kindlaksmääramine ei taganud lapse huvide kaitset. Edasine menetluse käik 3
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 14. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 21 ja §-le 659 tuleb osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti selgitanud, et lapsega suhtlemise õigust reguleerib PKS § 143. Enamik viidatud paragrahvi sätetest reguleerib lapse õigust ning vanema kohustust ja õigust lapsega suhelda. Kusjuures suhtluskorra määramise nõudeõigus on PKS § 143 lg 21 kohaselt üksnes vanemal. Õigus nõuda kohtus suhtluskorra kehtestamist seadus teistele isikutele (sh vanavanematele) ette ei näe. Seega, nagu maakohus vaidlustatud määruses õigesti märkis, ei olnud võimalik rahuldada vanaisa avaldust lapsega suhtluskorra kehtestamiseks. PKS § 143 lg 4 esimese lause kohaselt võib kohus lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata. Loa andmisel kolmandatele isikutele lapsega suhtlemiseks on esmaseks eesmärgiks tagada kolmandate isikute (käesolevas asjas vanavanema) ja lapse isiklike suhete jätkumine, kui see on lapse huvides. Kusjuures viidatud sätte alusel loa andmise raames ei ole võimalik last suhtlema kohustada. Nii eestkosteasutused kui ka lapsele määratud esindaja avaldasid, et lapse vanus ja arengutase võimaldasid tal enda elukorraldust puudutavate küsimuste osas adekvaatselt arvamust avaldada. Asja materjalidest nähtus, et laps ei ole käesoleval hetkel huvitatud vanaisaga aktiivsemast suhtlusest, ta ei ole ka psühholoogiliselt valmis vanaisaga vahetult suhtlema. Sama avaldas laps ka enda kohtupoolsel ärakuulamisel, kus selgitas mh, et ta ei oska vene keelt, mille oskamine oli vanaisaga suhtlemiseks vajalik. Kohtupoolset lapse ärakuulamist ei muuda olematuks või ebaõigeks isa kohalolek vestluse juures. Kohus on vaba kaaluma, kas laps on otstarbekas ära kuulata üksi või koos vanemaga. Lapse soovimatust vanaisaga suhelda ei kaalu üles vanavanaisa soov lapsega suhet säilitada ja tema elus aktiivselt osaleda. Kõnealune vanaisa soov on kahtlemata väga tervitatav, kuid suhtlemine ei saa toimuda lapsele vastumeelselt. Praeguses etapis on olulised just vanaisa jõupingutused, ületamaks lapse vastumeelsust temaga suhtlemise suhtes, ning selles ei saa kohus aidata. Määruskaebuses on ette heidetud asja lahendamiseks kohtuistungi korraldamata jätmist. Vastuseks kõnealusele väitele selgitab ringkonnakohus, et kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (

§ 477lg 2).

Vaidlusaluses asjas ei olnud kohtuistungi korraldamine kohustuslik. Seevastu suhtles kohus vahetult nii vanaisa, isa kui lapsega, kuulates ära nende seisukohad. Maakohtu põhjendusi tuleb muuta osas, milles maakohus selgitas hagita perekonnaasjades tehtud määruste täitmisele kuulumise aega (määruse põhjenduste p 15 esimene lause).

§ 550

lg 3 kohaselt kuuluvad hagita perekonnaasjas tehtud määrused täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Teisiti on see näiteks ajutise eestkostja määramise ja vabastamise asjades (

§ 555

lg 7), alaealise teovõime lahendamise asjades (

§ 577lg 1), olukordades, kus kohaldatakse esialgset õiguskaitset.

Seega on ebaõige maakohtu kategooriline väide, et kõik hagita perekonnaasjades tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest ja lause lõpus esitatud viide

§ 531lg-le 1.

4 Menetluskulud jättis maakohus õigesti poolte endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis jättis riigi kanda. Nõndasamuti tuleb vaidluse olemust ja asjaolusid silmas pidades ka määruskaebemenetluse kulud jätta poolte endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda (

§ 172lg-d 1 ja 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu küsimuse lahendab kohus vastava taotluse saamisel eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 5