KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.02.2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2311 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Tiina Viru Ka

§ 426

, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada D L temale Tartu Maakohtu 22.03.2019 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata D Lle katseaeg 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning allutada D L katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada D Lt katseajal ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada D Lt katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 5 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 3) pöörduma psühhiaatri vastuvõtule 2 (kahe) kuu jooksul alates vanglast vabanemisest ja vajadusel läbima psühhiaatri poolt ettenähtud ravi, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata D L kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse (noorteüksuse) kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada D L karistuse kandmisest Tartu Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

§ 180

lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulud summas 61,44 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista D L menetluskuluna kaitsjatasu summas 97,20 (üheksakümmend seitse eurot ja 20 senti) eurot v.adv. Eve Jundase poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Legalia kasuks 158,64 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Eve Jundase poolt süüdimõistetu D L kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Tartu Vanglale, D Lle, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Alates 21.01.2020 kannab D L täitmisplaani alusel karistust Tartu Vanglas. 2 Tartu Maakohtu 22.03.2019 otsusega tunnistati D L süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 4231 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 08.01.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 10 kuud 6 päeva vangistust võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 3 päeva vangistust. D Lle mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 16.02.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta D L tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti D L vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. On vanglas õppinud, et tema teod on valed ja selliseid asju ei juhtu enam. On aru saanud, et tal on alkoholiga probleeme, tahab sellest vabaneda. Kui vabaneb, siis tahab minna autokooli ja load saada. Varem ei saanud lube raha puuduse tõttu. Tal on põhiharidus. Kui ta tahaks, saaks vanasse töökohta tööle, xxxx AS-i, mis valmistab sõjaväesaapaid. Suhted perega on tal head. Ta suhtleb ema, vendade, õega ja ema mehega saab ka läbi. Pere suhtub hästi sellesse, et teda vabastatakse tingimisi enne tähtaega, kuid isik ise ei soovi nende juurde elama minna. Narkootikume ei ole ta kunagi tarvitanud, alkoholi hakkas tarvitama 13-14 aastaselt. Isa elab perest eemal, kuid nad suhtlevad. Võis olla, et isa mõjul hakkas alkoholi tarvitama. Sotsiaalprogrammist õppis, et elus on ka muud peale alkoholi. Leiab, et tal on psühhiaatri abi vaja ja seda pakutakse xxxx. Ta pani uue teo toime katseajal ja sellepärast ka nii kõrged riskiprotsendid vangla poolt. Kui kriminaalhooldaja paneb talle kohustused, siis ta täidab neid. Kui keegi sõpradest teeb ettepaneku autot juhtida, siis ta keeldub, kuna on aru saanud, et tal ei ole asja rooli enne, kui load käes. Kaitsja leiab, et eelkõige tuleks arvestada kinnipeetava noorust, kes on praegu alles 20-aastane. Iseloomustusest nähtuvalt ei ole tema elu siiani olnud kerge. Isa on alkohoolik olnud ja ta ise hakkas alkoholi tarvitama juba 10-aastaselt. See näitab, et alaealisel ei ole olnud õiget kodu ja kasvatust. Nüüd, kus tal on võimalus vabaneda Samaaria Eesti misjoni tugiteenusele, kus ta saaks psühhiaatri ja psühholoogi abi, oleks võimalus veel tal elus edasi jõuda. Ta on olnud väga kergesti mõjutatav sõprade poolt ja teod on pandud toime alkoholijoobes. Nüüd on ta öelnud, et talle on kohale jõudnud, et ükski teenus ega kõrvalabi ei suuda aidata, kui inimene ise ennast ei aita. Tal on töökoht olemas, ta ei ole väga võimekas olnud õppimises, kuid iseloomustusest nähtub, et jalatsivalmistajana on ta töötanud. Uue kuriteo toimepanemise protsendid on meelevaldsed, on asutud seisukohale, et neid ei saagi tõeselt võtta. Kaitsja palub taotlus rahuldada ja kohtukulude osas sõidukulud võimalusel jätta riigi kanda, arvestades isiku resotsialiseerumise võimalusi. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on D L ära kandnud üle 11 kuu vangistust, mis on üle poole tema mõistetud 1 aasta 6 kuu ja 3 päevasest karistusajast, 3 kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt kolm kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Kuritegude muster on jäänud samaks, kinnipeetav paneb toime asja omavolilisi kasutamisi ja mootorsõiduki juhtimisi omamata selleks juhtimisõigust. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud rahuldav. Tal on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid ametnikesse suhtub ta neutraalselt, halvustavat käitumist esinenud ei ole. Samuti on ta vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja ta on määratud tööle vangla majandustöödele koristajana. Vabanemisel asub kinnipeetav Samaaria Eesti Misjoni tugiteenusele, kus talle tagatakse elukoht. Isik on nõustunud osalema sealses alkoholisõltuvusest taastumise programmis. Garanteeritud töökohta vabanemisel kinnipeetaval ei ole. Ametlikult ta ei ole varem töötanud, seega ametlik töökogemus ja kutseoskused puuduvad. Enne vangistust oli tema sissetulekuks sotsiaaltoetus, osalise töövõime toetus ja töötukassast saadav toetus. Enda sõnul sai ta majandusliult hakkama, kuid tasumata rahalisi nõudeid on üle 1000 euro, mida tasunud ei ole. Samas ei ole kuriteod seotud tema majandusliku toimetulekuga, mistõttu ei ole garanteeritud töökoha puudumine uue kuriteo toimepanemise riskiks. Tema sõprusringkonnas on kriminaalse taustaga sõbrad, kelle poolt võib olla mõjutatav, kuna on varem pannud kuriteo toime grupis. Lisaks on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus, mis on otseses seoses kuritegude toimepanemisega, kuivõrd kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles. Alkoholi tarvitamist alustas enda sõnul juba varases eas, mistõttu võib loobumine olla raske, kuid isik on avaldanud soovi edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda ning on andnud nõusoleku osaleda xxxx alkoholisõltuvusest taastumise programmis. Kohtu hinnangul näitab see, et isik on seadnud kindla eesmärgi oma alkoholisõltuvusega tegemiseks ning teinud juba konkreetseid samme selle saavutamiseks. Kohus leiab, et alkoholi tarvitamisega kaasnevat uue kuriteo toimepanemise riski on võimalik maandada isikule katseajaks alkoholi tarvitamise keelu kohaldamisega, samuti psühhiaatri vastuvõtule pöördumisega ning vajadusel ettenähtud ravi läbimisega. Kuigi isik on varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud korduvalt lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja pannud katseajal toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul siiski anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetav on väljendanud tahet muuta oma elukeskkonda ja tegeleda alkoholisõltuvusega. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus D L vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Eve Jundas, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 158,64 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud, kuid 4 vastavalt kinnipeetava kaitsja taotlusele on põhjendatud jätta kaitsjatasu osaliselt riigi kanda.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaitsja tasu sõidule kulutatud aja eest ja sõidukulud kokku 61,44 eurot riigi kanda ning kinnipeetavalt kuulub väljamõistmisele kaitsjatasu summas 97,20 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 5