) § 112 lg 1 ja 4 kohaselt nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata võõrandada pärandisse kuuluvat kinnisasja. Kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut (
Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest (
Kohus tuvastas, et pärandaja N. K. suri 17.03.2019. Viru Maakohtu 12.09.2019 määrusega määrati N. K. pärandvara hooldajaks Põhja-Sakala vald Võhma linn Kalevi tn 2 korteriühistu. Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt on N. K. nimel korteriomand asukohaga xxx(registriosa nr 1025239, üldpind 43,50 m2). Pärimisregistri andmetel on Viljandi notar 26.08.2019 tõestanud pärimismenetluse algatamise avalduse. Notari selgituste kohaselt on pärandajal poeg, kes on teadaolevalt sündinud Venemaal, kuid puuduvad andmed poja sünnidokumendi, elukoha ja kontaktandmete kohta. Notaribürool on olnud ühekordne kontakt pärijaga, seega on poeg ema surmast teadlik, kuid ta hoidub kõrvale uuest kontaktist. Notaril ei ole võimalik tõendada asjaolu, et poeg oleks pärandi vastu võtnud. Notar esitab Vene ja Eesti vahelise õigusabilepingu raames Venemaa Föderatsiooni vastavale asutusele päringu (poja sünnidokumendi, elukoha ja kontaktandmete kohta ning pärimismenetluse algatamise teate üleandmine), kuid vastuse saamine võib võtta aega ligikaudu 1 aasta. Viljandi kohtutäitur Rita Lohu viis 04.12.2019 läbi pärandvara inventuuri, mille kohaselt on pärandvarasse kuuluva korteriomandi väärtus 8000 eurot, pärandvaral lasuvaid kohustusi kokku 1975,61 eurot. Kohus tuvastas, et notar avaldas 26.08.2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded N. K. pärimismenetluse algatamise ja pärijate väljaselgitamise üleskutsemenetluse teate, et pärima õigustatud isikud, kes soovivad N. K. (isikukood xxx) pärandist loobuda, peavad hiljemalt kolme
lg 2 alusel, notar avaldas pärimismenetluse algatamise teate 26.08.2019 ja notaril õnnestus pärast pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamist saada pärandaja pojaga kontakt, on pärija pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadlik ning on läbi viidud pärandvara inventuur, on täidetud eeldus, et kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest, on hooldajal õigus pärandvara müüa ning selleks ei ole vajalik kohtu nõusolek. Kuna avaldaja esitas kohtule avalduse pärandvarasse kuuluva korteri müügiks loa saamiseks, rahuldab kohus avalduse ja annab pärandvara hooldajale loa pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks turuhinnaga. Pärast pärandvara nimekirja kantud nõuete rahuldamist üle jäänud raha tuleb hooldajal hoiustada. Pärandvara hooldajal tuleb esitada kohtule ühe kuu jooksul pärast korteriomandi võõrandamist ja müügihinna tasumist ostja poolt vara enampakkumise akt või ostu-müügi leping.
lg 2 kohaselt kui hooldus on määratud vastavalt
seaduse § 111 lõikele 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded
§-s 142 nimetatud järjekorras. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.