KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-1

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 27.04.2016 otsusega nr 1339963 ei tuvastatud XX-l puuet. XX esitas otsuse peale vaide, mille SKA jättis 30.06.2016 vaideotsusega nr 1.1-11/713 rahuldamata.
2. XX esitas 27.07.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tühistada SKA 30.06.2016 vaideotsus nr 1.1-11/713; 2) korraldada ekspertiis SKA-ga seotud arstidele ja SKA-le tervikuna; 3) hüvitada kaebuse teksti koostamise kulud 1500 eurot; 4) hüvitada hapnikuballoonide kulud 250 000 eurot; 5) hüvitada mittevaraline kahju summas 45 000 000 eurot. XX palus 30.09.2016 kaebuse täpsustuses täiendavalt: 1) Tallinna Halduskohtul hüvitada teadliku eksitamisega tekitatud tervisekahju; 2) võimaldada kaebajale Tallinnas uus 3-16-1513 eluase; 3) hüvitada kohtunõudele vastamise kulud 1500 eurot; 4) korraldada Eesti kohtusüsteemis töötavatele ametnikele eesti keele õpet. XX vähendas 11.10.2016 seisukohas halduskohtult ja SKA-lt välja mõistetava hüvitise suurust 4 000 000 euroni.
3. Tallinna Halduskohus võttis 17.10.2016 määrusega XX kaebuse menetlusse SKA 27.04.2016 otsuse nr 1339963 ja 30.06.2016 vaideotsuse nr 1.1-11/713 tühistamise ning SKA kohustamise nõuetes. Sama määrusega tagastas kohus kaebuse ülejäänud nõuete osas. XX esitas nõuete tagastamise osas 17.10.2016 määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.12.2016 määrusega rahuldamata.
4. SKA teatas 17.11.2016 seisukohas, et tegi 03.11.2016 uue otsuse nr 1403044, millega tunnistas SKA 27.04.2016 otsuse nr 1339963 kehtetuks ning asus seisukohale, et XX-l ei esine puuet ja tal ei tuvastatud lisakulusid. Uus otsus on SKA 12.12.2016 vastusest nähtuvalt edastatud 03.11.2016 kaebajale e-postiga.
5. Tallinna Halduskohus selgitas 12.12.2016 kohtunõudes kaebajale võimalust lõpetada menetlus

§ 152

lg 1 p 4 alusel seoses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisega ja palus kaebajal esitada seisukoht menetluse lõpetamise kohta SKA 27.04.2016 otsuse nr 1339963 ja 30.06.2016 vaideotsuse nr 1.1-11/713 tühistamise ning SKA poolt uue otsuse tegemiseks kohustamise nõuete osas. XX ei nõustunud 13.12.2016 seisukohas menetluse lõpetamisega. 6. Tallinna Halduskohus lõpetas 13.12.2016 määrusega SKA 27.04.2016 otsuse nr 1339963 ja 30.06.2016 vaideotsuse nr 1.1-11/713 tühistamise ning SKA uue otsuse tegemiseks kohustamise nõuete osas haldusasja menetluse, jättes menetluskulud poolte endi kanda. SKA on andnud kokkuvõttes samasisulise haldusakti, kuid on kõrvaldanud varasemad menetluslikud puudused ja uurinud täiendavalt asjaolusid. SKA 12.12.2016 vastuse kohaselt ei ole kaebaja SKA 03.11.2016 otsuse peale vaiet esitanud, kuigi puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg 6 kohaselt on kohtueelse menetluse läbimine kohustuslik. Kohus ei saa seetõttu

§ 47

lg-st 1 ja § 49 lg-st 1 tulenevalt anda kaebajale võimalust täiendada kaebust uue nõudega SKA 03.11.2016 otsuse vaidlustamiseks (vt Riigikohtu 26.11.2014 määrus nr 3-3-1-60-14, p 18). SKA 27.04.2016 otsuse nr 1339963 õigusvastasuse tuvastamine ei saaks aidata kaebajat tema õiguste kaitsmisel olukorras, kus kehtib SKA 03.11.2016 lõppjäreldustelt samasisuline otsus, mis tugineb SKA 27.04.2016 otsusega võrreldes põhjalikumale allikmaterjalile ja uurimisele. Kaebajal on võimalik kaitsta oma õigusi SKA 03.11.2016 otsuse peale vaide esitamisega, taotledes vajaduse korral SKA-lt vaide esitamise tähtaja ennistamist vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 77. Halduskohus ei pea otstarbekaks jääda ootama, kas ja millal kaebaja läbib kohustusliku kohtueelse menetluse ning kas ja millal esitab ta seejärel SKA 03.11.2016 otsuse peale kaebuse kohtule. SKA 03.11.2016 otsusega nr 1403044 ei saavutanud kaebaja küll oma eesmärki kohtusse pöördumisel (s.o puude tuvastamist), kuid vastustaja on viinud läbi uue ja põhjalikuma haldusmenetluse, mille osas on kaebajal võimalik otsustada, kas selle tulemus teda veenab. Kujunenud menetluslikus olukorras on otstarbekas haldusasja menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Kaebaja viidatud kulud kaebuse koostamiseks ja kohtule vastamiseks ei ole sellised kulud (

§ 103lg 1 p 1), mida saaks vastaspoolelt välja nõuda.

7. XX jääb 13.12.2016 määruskaebuses kõigi halduskohtule esitatud nõuete juurde ning palub halduskohtu määrus tühistada, sest ta ei soovi haldusasja nr 3-16-1513 menetlust lõpetada. SKA ei ole uues otsuses midagi muutnud ja otsuste korduv tegemine raskendab XXl oma õiguste kaitsmist. SKA tegevuse või tegevusetuse tulemusena on kaebaja elutähtsad 2

§ 201lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.

11. XX on määruskaebusele lisanud oma 12.12.2016 vaide (II kd, tl 31-32p) SKA 03.11.2016 otsuse nr 1403044 peale. Kuivõrd vaide esitamine ei olnud halduskohtule 13.12.2016 määruse tegemisel teada (SKA 12.12.2016 vastusest kohtunõudele nähtuvalt ei olnud XX selleks hetkeks SKA 03.11.2016 otsuse peale veel vaiet esitanud), siis ei ole põhjust heita halduskohtule ette, et ta ei ole seda asjaolu menetluse lõpetamise otsustamisel arvestanud. Halduskohus ei saa PISTS § 23 lg-st 6 tulenevalt menetleda XX kaebust SKA 03.11.2016 otsuse peale enne, kui kaebaja on läbinud asjas kohustusliku kohtueelse menetluse. Lisaks tuleb silmas pidada, et PISTS § 23 lg 5 kohaselt on SKA-l vaide lahendamiseks aega 60 päeva, mistõttu oleks vaideotsuse ja selle võimaliku vaidlustamise äraootamine põhjendamatu. Olenemata sellest, et SKA 03.11.2016 otsusega ei tuvastatud XXl puuet sarnaselt SKA 27.04.2016 otsusele (II kd, tl 35-35p) ja 30.06.2016 vaideotsusele, viis vastustaja XX puude raskusastme määramise taotluse alusel siiski läbi uue menetluse ja täiendas varasemaga võrreldes otsuse põhjendusi. SKA 27.04.2016 otsus, mis on tunnistatud SKA 03.11.2016 otsusega kehtetuks, ega selle kohta tehtud 30.06.2016 vaideotsus ei saa enam rikkuda kaebaja õigusi, mistõttu tuli praeguse haldusasja menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Haldusasja menetluse jätkamine ei olnud kaebaja õiguste kaitsmiseks vajalik ka

§ 152

lg 2 alusel õigusvastasuse tuvastamise nõuetega, sest XX käsutuses oli vaide esitamise näol tuvastamiskaebusest efektiivsem õiguskaitsevahend (

§ 45lg 2).

12. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.12.2016 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 3