← Eesti

2-19-19905/12

Obsah (8)§ 70§ 79§ 104§ 371§ 316§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number Viru Maakohus 2-19-19905 Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2020.a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi PlusPlus Capital AS hagi A K vastu võlgnevuse nõudes

) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Välislepingut, mille alusel käesoleval juhul kohtualluvust kindlaks määrata, ei ole. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 artikkel 6 p 1 kohaselt kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti. Järelikult tuleb kohtualluvus kindlaks teha

järgi.

§ 79lg 1 kohaselt füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi.

Kuna kostja elukoht on Gruusia Vabariigis aadressil xxx, tuleb hagi kostja vastu esitada Gruusia Vabariigi kohtule. Asjaolusid, mis viitaks erandliku kohtualluvuse kohaldamise võimalusele, kohtule esitatud ei ole. Samuti ei luba

§ 104kohtualluvuse kokkuleppeid ettevõtja ja tarbijate vahelises lepingus.

Järelikult ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule ning hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale.

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kohus selgitab hageja esindajale dokumentide tõlgete esitamise kohta, et kui kohtudokumendid tuleks saata välisriiki, siis on kohtul õigus

§ 316lg 7 alusel nõude dokumentide tõlkeid.

Menetluskulude jaotus 11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173

lg 1 ja 2).

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse (

) § 150 lg 1 p 2). Kohus selgitab hagejale, et

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagastab kohus hagejale sellekohase avalduse alusel menetluses tasutud riigilõivu. 3

(4)/ allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.