Kaja peab vastama
nõuetele.
lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud ja menetluse käik Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E AS 22.07.2016 liitumislepingu nr 5251149 ja osamaksetega vara müügilepingu (liitumislepingu nr 5251149 lisa 5251156). Lepingu alusel kohustus E AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. E Aktsiaselts on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Kostja on jätnud tasumata järgmised arved: Arve nr Summa Maksetähtaeg 2
lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Riigikohtu praktika järgi peab kohus omal algatusel hindama, kas tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega või mitte (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-150-14, p 14; 23.03.2011 otsus nr 3-2-1-2-11, p 12). Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega
a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24). Hagiavaldusest nähtuvalt sisaldab kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu 70 eurot, mille tasumise kohustus tuleneb E AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimustest kliendipoolse lepingu rikkumisest seotud kulude katmiseks. E AS järelmaksuga müügilepingu kohaselt on käsitlustasu võimalik nõuda lepingu tingimuste rikkumisel sõltumata sellele kaasnevate kulude tegelikust suurusest. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kulu suurust. Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Käsitlustasu nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, mida E AS on kandnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Seega käsitlustasu nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hageja on põhisummade hulka arvestanud ka eelmise perioodi viivised ning on seejärel nimetatud summadelt uuesti viivist arvestanud. Kohus leiab, et sellisel viisil viivise arvestamine ei ole kooskõlas võlaõigusseaduses sätestatuga. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kusjuures hagejale on tsiviilasjas nr 2-19-13219 viivis kostja eelnevate võlgnevuste eest juba välja mõistetud. Arvel nr 2017192690 sisaldub meeldetuletuse tasu summas 5 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. […] Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagi materjalide juurde ei ole lisatud tõendeid, et E AS oleks kostjale saatnud tasuta meeldetuletuskirja. Kuna kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses, siis jätab kohus meeldetuletuskirja maksumuse osas hagi rahuldamata. Tulenevalt sellest vähendab kohus põhinõuet ning kuna kohus vähendab põhinõude summa, tuleb ümber arvestada ka viivise summad: Arve nr. Põhisumma Viivis alates Viivis kuni Viivise % Viivised 2016940458 32,99 eurot 19.11.2016 16.12.2019 0,07% 25,93 eurot 4
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 560,81 eurot, sissenõudmiskulud summas 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 16.12.2019 summas 429,77 eurot ning jooksev viivise põhinõudelt (560,81 eurot) alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,07% päevas. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et olukord, kus hageja esitab sama kostja vastu mitu hagi, kus on taotletud võla väljamõistmist samast lepingust, kuid erinevatest arvetest, on menetlusõiguste kuritarvitamine, kuna sellega põhjustatakse üldjuhul tarbijast kostjale põhjendamatuid kulusid, nt eraldi tasutud riigilõiv ja kantud lepingulise esindaja õigusabikulud, samuti võimaldab iga eraldiseisev kohtulahend alustada uut täitemenetlust, mis omakorda toob kostjale kaasa uute täitekulude tekkimise. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et tsiviilasjas nr 2-19-13219 on hageja nõudnud kostjalt samast liitumislepingust, kuid 01.09.2016 arvest 2016475304 tuleneva võlgnevuse 36,84 eurot väljamõistmist ja 01.10.2016 arvest nr 2016705819 tuleneva võlgnevuse 39,66 eurot väljamõistmist koos kõrvalkuludega. Kohus rahuldas hageja nõude 06.11.2019 tagaseljaotsusega, mõistes hageja kasuks mh välja menetluskulud (riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 50 eurot). Oluline on veel märkida, et nimetatud tsiviilasjas oli liidetud kaks eraldi kostja vastu esitatud nõuet ja liitmine oli tehtud kohtu algatusel. Hagiavalduste kohaselt on E AS loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu juba 01.02.2018 hagejale. Kohtu hinnangul oleks võinud hageja esitada kõik nõuded saanud kõik nõuded kostja vastu esitada ühes hagiavalduses, mille kohus oleks saanud ühes menetluses lahendada. Kohus leiab, et hageja selline menetlusõiguse kuritarvitamine raiskab põhjendamatult ka kohtu ressursse. Võttes arvesse, et käesolev hagiavaldus jääb osaliselt rahuldamata ning kuivõrd hageja on oma menetlusõigusi pahatahtlikult kasutanud, siis on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub põhjus ja vajadus poolte menetluskulude 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.