1-20-148/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-148 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Raul Kõlvald süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari 2020 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Raul Kõlvald (isikukood 37102166027), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav Raul Kõlvaldi apellatsioon Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2020 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 23.01.2020 kohtuotsusega karistati Raul Kõlvaldit KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 28.09.2018 toime pandud teos 1 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus üks kuu vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 05.10.2018 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 − § 25 lg 2 järgi karistuseks mõistetud 6 kuu pikkuse vangistusega ja mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mis loeti kantuks. Sama otsusega karistati R. Kõlvaldit KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 22.02.2019, 22.03.2019, 15.05.2019, 05.06.2019, 06.08.2019, 27.08.2019, 03.09.2019, 27.09.2019, 17.10.2019, 28.10.201, 10.11.2019 ja 12.11.2019 toime pandud tegudes 1 aasta 5 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R. Kõlvaldi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.03.2019-24.03.2019 ja 15.05.2019-17.05.2019, s.o 6 päeva, R. Kõlvaldi poolt ärakandmisele kuuluv vangistus on 1 aasta 4 kuud 24 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 12.11.
5. Tsiviilhagid rahuldati ja mõisteti R. Kõlvaldilt välja 26,91 eurot Coop Viljandi Tarbijate Ühistu kasuks; 164,66 eurot Elva Tarbijate Ühistu kasuks; 237,17 eurot ja 62,71 eurot Selver AS-i kasuks; 65530 eurot Tartu Tarbijate Kooperatiivi kasuks; 72,62 eurot Rimi Eesti Food AS-i kasuks ja 117,56 eurot AS-i Prisma Peremarket kasuks.
6. Tartu Maakohtu 23.01.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes ei ole nõus väljamõistetud tsiviilhagidega. Süüdistatav ei ole nõus Vahi 62 Selveri 05.06.2019 episoodis varastatu summa osas ja samal seisukohal on ta Lembit tn Konsumi 03.09.2019 episoodi osas. Ka on kohtuotsuse põhiosas valesti tõlgendatud, et süüdistatav võttis, mitte ei varastanud ega omastanud. Seda võib mõista, et see ei olegi kuritegu. Süüdistatav palub asi uuesti üle vaadata ja õigesti tõlgendada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus leiab, et R. Kõlvaldi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
8. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
9. peatüki
10. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud tsiviilhagidele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t
11. Küsimus sellest, kas maakohtu poolt välja mõistetud tsiviilhagid, mis on kokkuleppes kirjas, on põhjendatud, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama.
12. Süüdistatav R. Kõlvald taotleb maakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagide osas. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning maakohtu otsusega, esimese kohtuastme poolset menetlusnormide rikkumist ei avastanud. Kokkuleppes on kajastatud KrMS § 245 lg 1 p-s 11 tulenevalt tsiviilhagid ning maakohus on põhjendatult välja mõistnud kokkuleppes märgitud tsiviilhagid. Maakohtu istungil on süüdistatav välja toonud, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav, ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe on sõlmitud tema tahte kohaselt, „See oli minu enda soov selline kokkulepe sõlmida. Keegi ei mõjutanud mind kokkulepet sõlmima.“ (Ko To
13. kd, tl 147) Kuna apellatsioonis ei ole välja toodud ühtegi KrMS § 339 rikkumist ning kokkuleppes kirjeldatud teod on kuritegu, seega on karistusseadustiku järgi õigesti kvalifitseeritud ning süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette näeb, puudub süüdistataval KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt apellatsiooniõigus.
14. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole R. Kõlvaldil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale. /allkiri/ Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 2