RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 12614 lg 1 p-des 2, 4, 5 ning 6 nimetatud andmeid.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määruse vaidlustasid V. S-i kaitsjad, kuid Riigiprokuratuuri
2. detsembri
3. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. 1-19-6490
4. V. S-i kaitsjad esitasid kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes nii Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
5. oktoobri
6. a kui ka Riigiprokuratuuri
7. detsembri
8. a määruse tühistamist ja prokuratuuri kohustamist jälitustoimingute lubade terviktekstide tutvustamiseks. Tartu Maakohtu
9. veebruari
10. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata.
11. Tartu Maakohtu määruse vaidlustasid V. S-i kaitsjad.
12. Tartu Ringkonnakohtu
13. mai
14. a määrusega tühistati maakohtu määrus ja kohustati jälitusasutust ning prokuratuuri tutvustama V. S-ile ja tema kaitsjatele jälitustoimingute lubasid Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
15. oktoobri
16. a määrusega tutvustamata jäetud osas. Ringkonnakohtu määrus jõustus edasi kaebamata.
17. Ringkonnakohus märkis muu hulgas (eeskätt määruse p-des 35 ja 38), et Tartu Maakohtu
18. aprilli
19. a määruste teksti osalisel kinnikatmisel tugines prokuratuur ka

§ 12614lg 1 p-dele 4 ja 5, kuid kõnealustes sätetes nimetatud aluseid sedastada ei saa.

Kuigi prokuratuur osutas määruste teksti osalisel tutvustamata jätmisel allikainfole, pole teabe allika isikut ega nime avalikustatud ning seda ei saa tuletada ka määruse kontekstist. Üksnes see, et osutatakse mingist allikast saadud teabele, ei saa seada ohtu kellegi elu, tervist, au, head nime või vara ega riku ka kellegi õigust hoida koostööd saladuses. Samuti ei sisalda kinni kaetud tekstiosad teavet, mis vääriks varjamist

§ 12614lg 1 p 6 kohaselt.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

1. mai
2. a määrus
3. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
4. mai
5. a määrusega jäeti V. S-ile ja tema kaitsjatele

§ 12614

lg 1 p 6 alusel osaliselt tutvustamata ühe Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määruse ning nelja Tartu Maakohtu määruse, sh

1. aprilli
2. a määruste nr XXXXXX/2017 ja nr YYYYYY/2017 tekst. Tartu Maakohtu
3. aprilli
4. a määruste tutvustamata jätmise kohta märkis prokuratuur järgmist.
5. Tartu Maakohtu
6. aprilli
7. a määruste kinni kaetud osade tutvustamise korral võidakse edastada teavet jälitusasutuste meetodite ja taktika kohta, sh teavet jälitusinformatsiooni hankimise meetodite kohta. Kinni kaetud lõikudes kajastub teave, missuguste meetoditega ja missugustest allikatest jälitusasutus andmeid hankis. Teabe allikas pole tuvastatav ainuüksi selle kaudu, et seda võidakse tekstis nimetada, vaid selle saab tuletada ka vastava teksti osa sisu kirjeldusest eelkõige isik, keda teave puudutab. Kinni kaetud lõikudest tuleneb teave, mis sellel ajal ja menetlusstaadiumis oli väga väikesel arvul isikutel. Ringkonnakohus leidis, et kõnealune teave pole kaitstav

§ 12614lg 1 p-de 4 ja 5 alusel.

Samas nähtub

§ 12614

lg 1 p 4 sõnastusest, et osutatud normi alusel kaitstakse kõiki isikuid, kes osalevad jälitustoimingus. Isegi kui jõuda nimetatud sätte kitsendava tõlgendamise tulemusena järeldusele, et seda ei saa kohaldada, on siiski tegemist jälitusasutuste meetodite ja taktika, sh jälitusteabe hankimise meetodite kaitsmise vajadusega. 11. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 31. mai 2019. a määruse vaidlustas V. S-i kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs. Riigiprokuratuuri määrus 2

§ 12614

lg 1 p-le 6 alles siis, kui ringkonnakohus oli juba kohustanud jälitusasutust ning prokuratuuri kahtlustatavale ja kaitsjatele lubade kinni kaetud osasid tutvustama. Sellele sättele tugineda ei saa, sest ringkonnakohus on juba vaaginud, kas kinni kaetud tekst sisaldab osutatud normis kirjeldatud teavet. Kuigi tutvustamata jäetud lõikudest võib ilmneda viiteid jälitusasutuste meetodite ja taktika kohta, sh teavet jälitusinformatsiooni hankimise kohta, on see info üldteada jälitusteabe kogumise vahend. Andmete tutvustamata jätmise põhjendusena ei piisa seaduse tekstile osutamisest, vaid põhjendus peab võimaldama tutvustamata jätmise õigsust sisuliselt kontrollida.

1. Riigiprokurör Kaire Jaakson vaidlustas Tartu Maakohtu määruse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja V. S-ile ning tema kaitsjatele Tartu Maakohtu
2. aprilli
3. a määruste nr XXXXXX/2017 ja nr YYYYYY/2017 tutvustamata jätmist. Ringkonnakohtu määrus
4. Tartu Ringkonnakohus tühistas
5. novembri
6. a määrusega Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
7. mai
8. a ja Riigiprokuratuuri
9. augusti
10. a määruse, muutis Tartu Maakohtu
11. septembri
12. a määruse põhiosa, asendades kaitsja kaebuse lahendamist puudutavad õiguslikud põhistused ringkonnakohtu määruse põhistustega, ning kohustas jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama V. S-ile ning tema kaitsjatele Tartu Maakohtu
13. aprilli
14. a määruste nr XXXXXX/2017 ja nr YYYYYY/2017 terviktekste. Riigiprokuratuuri määruskaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus märkis järgmist.
15. Tartu Ringkonnakohtu
16. mai
17. a määrusega kohustati jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama V. S-ile ning tema kaitsjatele mh Tartu Maakohtu
18. aprilli
19. a määruste nr XXXXXX/2017 ja nr 3456/2017 terviktekste. Kuivõrd samade andmete osalise tutvustamata jätmise küsimus on juba lahendatud, ei olnud prokuratuuril alust jätta jõustunud kohtumäärust täitmata, koostada ringkonnakohtu seisukohaga mittenõustumise korral uut määrust ega esitada lubade tutvustamata jätmiseks lisapõhjendusi. 3

§ 12614lg 1 p-le 6 tuginedes.

Kui kohtumenetluse pool ei kasuta õigust kohtulahendi peale edasi kaevata, pole tal võimalik jätta kohtulahendit täitmata. Maakohus hindas prokuratuuri määruste põhjendatust, kuid see ei olnud vajalik. Kuigi määruskaebuses leitakse, et kohtumääruste osaliseks tutvustamata jätmiseks on seaduslik alus, pole vaja sellega seotud väiteid hinnata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus

1. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse juhtiv riigiprokurör Dilaila NahkurTammiksaar, taotledes nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist ning Riigiprokuratuuri
2. augusti
3. a määruse jõustamist. Määruskaebuse esitaja põhiväited on järgmised.
4. Lõuna Ringkonnaprokuratuur jättis
5. mai
6. a määrusega jälitustoimingute load osaliselt tutvustamata

§ 12614lg 1 p 6 alusel.

1. oktoobri
2. a määrusega jäeti samad kohtu load tutvustamata

§ 12614lg 1 p-de 4 ja 5 alusel.

Järelikult tugines prokuratuur andmete tutvustamata jätmisel erinevatele sätetele. Ringkonnakohus leidis esimeses kaebemenetluses, et kinni kaetud tekstiosad ei sisalda

§ 12614

lg 1 p-s 6 nimetatud teavet, kuid pole täpsustanud, missugust teksti ta silmas pidas. Kaitsjad tõid kaebuses selgelt välja, millistel alustel, millistes dokumentides ja missugused osad kinni kaeti, kuid ei taotlenud selle kontrollimist, kas kinni kaetud tekstiosad võis jätta tutvustamata muul alusel.

§ 390

lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires, mistõttu tuleb ringkonnakohtu

1. mai
2. a määrust tõlgendada nii, et selle tegemisel ei kontrollitud kõikide kinni kaetud tekstilõikude tutvustamata jätmise vastavust

§ 12614lg 1 p-le 6.

Kontrolliti vaid neid lõike, mis kaeti juba algul

§ 12614lg 1 p 6 alusel kinni.

Praeguses asjas vaidluse all olevate lõikude puhul ei leitud, et nende tutvustamata jätmiseks puudub

§ 12614lg 1 p-st 6 tulenev alus.

Seega võis prokuratuur jätta need teksti osad nimetatud õiguslikul alusel uue määrusega tutvustamata. Kuna

§ 12614

ei sisalda keeldu muuta andmete tutvustamata jätmise alust, kontrollis maakohus õigesti osa teksti tutvustamata jätmise põhjendatust, kuigi jõudis ebaõigele järeldusele. Ringkonnakohus eksis, kui ei lahendanud määruskaebust sisuliselt.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
2. mai
3. a määruses põhjendati andmete osalist tutvustamata jätmist, toodi välja dokumentide loetelu, mida ei saa tutvustada, ja osutati tutvustamata jätmist õigustavale seaduslikule alusele. Seejärel esitati sisuline põhjendus kõigi kinni kaetud tekstiosade kohta (vt ka eespool p 10). Riigiprokuratuur kinnitas
4. augusti
5. a määruses, et osutatud teabe tutvustamine võimaldab aru saada, millisel viisil või missuguseid vahendeid kasutades jälitusasutus selle teabe sai. Muu hulgas võib nende andmetega tutvumine viia teabe vahetu allikani, see võib aga omakorda kahjustada selle isiku õigusi ja vabadusi. Maakohtu lahendist ei nähtu viiteid kõnealustele põhjendustele, millest johtuvalt jääb mulje, et maakohus polegi nende põhjendustega tutvunud. Küll pidas maakohus võimalikuks, et konkreetsete tekstilõikude tutvustamisega võivad saada teatavaks konkreetsed faktid jälitustegevuse kohta. Kui kohtu jaoks jäid prokuratuuri põhjendused ebaselgeks, sai ta nõuda lisateavet, kuid mitte kohustada teda avaldama teavet, mida tuleb seaduses ette nähtud korras kaitsta.
6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 13 lg 3 p 3 kohaselt on riigisaladuse ennetähtaegse kustutamise õigus ministril. Ka võib maakohtu nõude täitmine kaasa tuua 4

§ 12614lg 1 p-s 6 sätestatud alusele.

Ringkonnakohus märkis sõnaselgelt, et kinni kaetud tekstiosad selles sättes nimetatud teavet ei sisalda. Kaitsjad taotlesid kohtule esitatud kaebuses samuti kõigi

§ 12614lg-s 1 loetletud aluste kontrolli.

1. Prokuratuuri põhjendused, milles tuginetakse andmete tutvustamata jätmise alusena teabe allika kaitsele, on suuresti identsed Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
2. oktoobri
3. a määruse põhjendustega. Sisuliselt tugines prokuratuur teabe tutvustamata jätmisel mõlemas loas samadele faktilistele asjaoludele, kuigi osutas teisele õigusnormile.
4. Määruskaebuses tehakse viide RSVS § 13 lg 3 p-le 3 ja §-le 53, kuid selline käsitlus muudab määruskaebemenetluse mõttetuks. Kaebemenetluse tulemusena tehtavate lahendite täitmine poleks nendele sätetele tuginemise korral võimalik, kuivõrd see sõltuks siis menetleja või ministri tahtest või tõlgendusest. Ka pole need sätted asjasse puutuvad, sest jõustunud kohtumääruse kohaselt ei sisalda vaidlusalused jälitustoimingute load riigisaladust. Toodud põhjusel ei saa ühtlasi kohaldada RSVS §-s 29 sätestatut. Kui jõustunud kohtumääruse täitmiseks peab tegema lisatoiminguid, saab seda teha jõustunud kohtumääruse seisukohtadest ja resolutsioonist lähtudes. Teabe sisule õigusliku hinnangu andmine on lõppastmes kohtu ülesanne ja jõustunud kohtulahend on siduv kõigile isikutele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 29.

§ 12614

lg 1 sätestab, et isikul, keda on vastavalt

§-le 12613 teavitatud jälitustoimingust, võimaldatakse soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega. Prokuratuuri loal võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta tutvustamata sama lõike p-des 1–7 nimetatud andmed. 5

§ 12614

lg-le 1 toetudes muu hulgas sellega, et nimetatud määrustes kinni kaetud teksti tutvustamine võib seada ohtu salajasele koostööle kaasatud isiku (p 4) ning tema õiguse hoida koostööd saladuses (p 5), sest sellel ajal ja sellises menetlusstaadiumis oli vastava sisuga teave väga väikesel arvul isikutel. Teabe tutvustamine võib seetõttu viia selle vahetu allikani. 31. V. S-i kaitsjad vaidlustasid kõnealuse prokuratuuri otsustuse uurimiskaebemenetluse sätteid järgides (

§ 12616lg 2).

Kaebemenetluse tulemusena kohustas Tartu Ringkonnakohus

1. mai
2. a määrusega jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama kahtlustatavale ning tema kaitsjatele kõiki prokuratuuri määrusega tutvustamata jäetud andmeid, sh ka Tartu Maakohtu
3. aprilli
4. a määruste nr XXXXXX/2017 ja nr YYYYYY/2017 kinni kaetud osasid. Ringkonnakohus ei nõustunud prokuratuuriga, nagu sisaldaks kohtumääruste kinni kaetud tekst

§ 12614

lg 1 p-des 4 ja 5 ette nähtud teavet, ega tuvastanud ka muid

§ 12614

lg-s 1 sätestatud aluseid, millele toetudes saanuks prokuratuur jätta kohtumäärustes kajastatud andmed osaliselt tutvustamata. 32. Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab ringkonnakohus, kes lahendab jälitustoimingu loa vaidlustamise menetluses kaebust selle loa ja prokuratuuri taotluse osalise tutvustamata jätmise peale, eelkõige kontrollida, kas isikule tutvustamata jäetud osa jälitustoimingu loa ja taotluse tekstist vastab mõnele

§ 12614lg 1 p-des 1–7 sätestatud alustest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.

aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-1-17, p 61). Samad õigused on kohtul

§ 12616lg 2 kohaselt toimuvas kaebemenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.

veebruari

1. a määrus asjas nr 1-18-5236/8, p 12). Samuti on kohus prokuratuuri põhjendustest lähtudes pädev hindama, kas kinni kaetud teabe võis jätta tutvustamata teistsugusel õiguslikul alusel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a määrus asjas nr 1-17-7077/14, p-d 63 ja 67). Ringkonnakohus ongi praeguses asjas eelkirjeldatud moel toiminud, tehes kindlaks, et jälitustoimingute lubade kinni kaetud tekst selliseid andmeid ei sisalda (vt käesoleva määruse p 8). Kontrollimise tulemusena sedastati, et ka kõnealuseid jälitustoiminguteks antud lubade osasid tuleb kaebajale ja tema kaitsjatele tutvustada.
4. Ringkonnakohtu
5. mai
6. a määrust ei vaidlustatud ja see jõustus.

§ 409

kohaselt on jõustunud kohtumäärust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Järelikult ei olnud prokuratuuril õiguslikku alust jätta jõustunud ringkonnakohtu määrust täitmata ega koostada

1. mail 2019 uut, sisuliselt samadele argumentidele rajanevat määrust, millega jäeti tutvustamata jälitustoimingute lubade sama tekst.
2. Ringkonnakohus nentis prokuratuuri määruskaebust lahendades õigustatult, et praeguse kaebemenetluse esemeks saab olla üksnes küsimus, kas prokuratuuril oli õigus koostada uut luba. Kuivõrd prokuratuuril selline seadusest tulenev õigus puudus, ei ole vaja hinnata, kas kõnealustes kohtumäärustes sisalduvate andmete tutvustamata jätmise aluseks olnud põhjendused on ka sisuliselt õiged. Mittenõustumist Tartu Ringkonnakohtu
3. mai
4. a määruses väljendatud seisukohtadega saanuks prokuratuur väljendada määrust vaidlustades. Seda prokuratuur ei teinud, vaid asus õigustama seisukohta, miks ta ei soovi jõustunud kohtumäärust täita.
5. Kaitsja märgib põhjendatult, et prokuratuuri argumentidega nõustumine muudaks jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmise vaidlustamise aeganõudvaks. Kui prokuratuur saaks jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmise õiguslikku alust 6

§ 12616

alusel toimuva kaebemenetluse raames kontrollida, kas isikule tutvustamata jäetud osa jälitustoimingu loa ja taotluse tekstist vastab mõnele

§ 12614

lg 1 p-des 1–7 sätestatud alustest, on kohus lõppastmes pädev otsustama muu hulgas seda, kas tutvustamata jäetud andmed on käsitatavad riigisaladusena. Kui jõustunud kohtumäärusega on tuvastatud, et jälitustoimingute load ja nende aluseks olevad taotlused sellist teavet ei sisalda ning neid andmeid ei saa jätta kohtu hinnangul

§ 12614

lg 1 kohaselt tutvustamata, on edaspidi ainetu arutleda selle üle, kuidas haakub kõnealuse otsustusega RSVS § 13 lg 3 p-s 3 ja §-s 29 märgitu, kas on võimalik jaatada kohtumäärust täitva jälitusasutuse ametniku vastutust RSVS §-s 53 sätestatud süüteokoosseisu järgi ning kuidas peaks toimima siis, kui jälitusasutus keeldub jõustunud kohtumääruse täitmisest. Lisaks kustub

§ 12614

lg 1 p-s 6 (teave jälitusasutuse meetodite, taktika ja jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi kohta) nimetatud teabe salastatus ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati (RSVS § 3 p 1). 37. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu

1. novembri
2. a määruse muutmata ja prokuratuuri määruskaebuse rahuldamata.
3. Kaitsja esitas taotluse hüvitada V. S-ile Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 564 eurot (sh käibemaks 94 eurot). Taotluse kohaselt kulus prokuratuuri määruskaebuse analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks aega viis tundi. Kolleegium leiab, et taotluses märgitud toimingud on olnud õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud, mistõttu on tegemist valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuga

§ 175lg 1 p 1 mõttes.

Võttes arvesse, et Riigikohus teeb

§ 361

lg 1 p-s 1 märgitud lahendi, millega jätab ringkonnakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, peab määruskaebemenetluse kulu

§ 187lg 2 esimese lause kohaselt kandma riik. (allkirjastatud digitaalselt) 7