Obsah (8)

§ 238§ 310§ 175§ 180§ 159§ 126§ 179§ 306

Kriminaalasi nr. 1-18-9683 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Tallinna kohtumaja 27.02.2019.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Prokurör Kaitsja

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat 10 kuud. Kar

S § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 01.03.2018 otsusega nr 1-17-11581 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat ja 3 kuud vangistust, võrra ja mõista liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Romek Niggulise poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust arvestada alates tema vahistamisest, s.o 15.08. 2018.a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagi Välja mõista VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5,

§ 310

lg 1 alusel Romek Nigguliselt solidaarselt Harju Maakohtu 13.06.2018.a otsusega (kriminaalasi nr 1-18-3660) süüdi mõistetud X Xga X X kasuks 4570 eurot, mis kanda arveldusarvele nr xxx (Luminor Pank). Välja mõista VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5,

§ 310lg 1, Ts

MS § 440 lg 1 alusel Romek Nigguliselt AS X X Eesti kasuks varaline kahju 943.85 eurot, mis kanda arveldusarvele nr x (Swedbank). Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Romek Nigguliselt riigi tuludesse 1)

§ 175

lg 1 p alusel sundraha- 810 eurot 2)

§ 175

lg 1 p 3 alusel DNA-ekspertiisi (18E-GE0462) kulu summast 228 eurot kuulub vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-120-12 väljamõistmisele 114 eurot, liiklusekspertiisi (akt nr 18E-LA0010) maksumus 503 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 18E-PõI0193) maksumus 84 eurot ja DNAekspertiisi (akt nr 18E-GE0692) maksumusest 399 eurot - 114 eurot, kokku 815 eurot. 3)

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses 840 eurot ja kohtumenetluses 510 eurot, kokku 1350 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata Romek Niggulisel kriminaalmenetluse kulude kogusummas 2975 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 159

lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Romek Niggulisele eraldi dokumendina.

§ 180

lg 3 alusel jätta riigi kanda: DNA-ekspertiisi maksumusest (akt nr 18E-GE0462) 114 eurot (228-114), DNA-ekspertiisi maksumus (akt nr 18E-GE1064) 342 eurot ja DNAekspertiisi maksumusest (akt nr 18E-GE0692) 285 eurot (399-114) ning määratud kaitsja sõidukulu summas 14.40 eurot. Asitõendid Kriminaalasjas nr 18231600921 1) Kaks CD-plaati, millel sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisad- jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Kriminaalasjas nr 18230200568: 1) DNA proov sõiduki x roolilt ning DNA proov sõiduki xX käigukangilt, s/a VW Polo reg.nr xX roolilt eemaldatud turvapadi ning s/a VW Bora reg.nr xX turvapadja fragment (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinn Rahumäe tee 6) -

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

2) Kolm CD-R plaati, millel 112 kõnesalvestised, fotod liiklusõnnetustest, videoregistraatori salvestis (asuvad kriminaalasja materjalide juures) - jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 3) Mootorsõiduk VW Polo r/m x

X (asub Lääne-Harju politseijaoskonna parklas aadressil Rahumäe tee 6/1 Tallinn) -

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule Romek Niggulisele. 2 4) Mootorsõiduk VW Bora r/m x

X (asub Lääne-Harju politseijaoskonna parklas aadressil Rahumäe tee 6/1 Tallinn) -

§ 126lg 3 p2 alusel tagastada sõiduki kasutajale X Xle.

Kriminaalasjas nr 19231500186: lõhutud kirka, kaks tõmmist, jalatsijäljefragmendid (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumis (akt nr 2018-973)) –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Romek Niggulist süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, ning keda on karistatud selle eest Harju Maakohtu 01.03.2018 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 (viimane tegu 25.05–30.05.2014) järgi, taas ajavahemikul 11.04.2018 kell 21.00 kuni 12.04.2018 kell 08.10 x asuvas maa-aluses parklas, tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis X Xga, tungis vasakpoolse tagumise aknaklaasi lõhkumise teel X Xle kuuluvasse sõiduautosse BMW x, reg-nr xX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X Xle kuuluvad järgmised asjad:  2 binokulaari Merident, maksumusega 1700 eurot/tk, kogumaksumusega 3400 eurot;  must bandaaž rasedatele, maksumusega 30 eurot;  valge kampsun Zara, maksumusega 30 eurot;  must spordikott Nike („Nike“ kirjas punasel taustal), maksumusega 50 eurot;  fotoaparaat Canon 600D, maksumusega 500 eurot;  4 akumulaatorit Eneloop, maksumusega 30 eurot/tk, kogumaksumusega 120 eurot;  4 akumulaatorit AAA Eneloop, maksumusega 30 eurot/tk, kogumaksumusega 120 eurot;  välklamp "Ringflash" Yongro, maksumusega 83,39 eurot;  luumaterjal CERABON valges karbis, 1 g, maksumusega 200 eurot;  macroobjektiiv CANON 100Macro, maksumusega 600 eurot;  20x30 cm must karp, milles olid: 6 intraoraalset peeglit, 4 huulte retraktorit, 2 musta kontrasterit, kaart valge balanss „POLAR EYE“, kogumaksumusega 400 eurot;  akumulaatorite laadija, musta värvi, maksumusega 50 eurot;  fotokaamera Canon akulaadija, maksumusega 50 eurot. Vargusega tekitati kannatanule X X varalist kahju kogusummas 5633,39 eurot. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, ning keda on karistatud selle eest Harju Maakohtu 01.03.2018 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 (viimane tegu 25.05–30.05.2014) järgi, taas ajavahemikul 23.03.2018 kell 17:00 kuni 26.03.2018 kell 07:13 Tallinnas, x, 3 tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis X Xiga, tungis maa-aluse parkla kaudu väravate muukimise teel Ülemiste 5 xobjektile, kus omakorda erinevate uste muukimise teel tungis: 1) X OÜ ruumi, kust võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil X OÜ-le kuuluvad järgmised asjad: -Akulindikruvikeeraja Makita, 18 V, 4.000 min-1, 25-55mm, seeria nr 167095 E, väärtusega 300 eurot - Akumutrikeeraja Makita, seeria nr 61244 G, väärtusega 255 eurot -Akulöökkruvikeeraja Makita, 18V, 1/4´´, 165N, seeria nr 1185007y, väärtusega 120 eurot -Akulöökkruvikeeraja Makita, 18V, 1/4´´, 165N, seeria nr 1185008y, väärtusega 120 eurot -Akukruvikeeraja, 18 V, Ilma akude ja laadijata Makita, seeria nr 000024819 G, väärtusega 156.67 eurot -Akukruvikeeraja, 18 V, akud ja laadija Makita, seeria nr 000024819 G; 25493 G, väärtusega 580 eurot -Combokit 18V 2X4,0Ah Makita, Li-ion (DDF482+DTD152), seeria nr ddf 0658967 y; dtd 1161607 y, väärtusega 350 eurot -Combokit 18V 2 X 4,0Ah Li-ion 2tk Makita, Dhp 482+ DHP482, seeria nr 0009369y; 0009387y, väärtusega 369 eurot -Akulööktrell Makita 2tk + 4 akut + akulaadija Makita, seeria nr 0691894y, väärtusega 244.01 eurot - Elektriline lööktrell Makita eraldi kohvris, 1tk, seeria nr 206498y, väärtusega 500.00 eurot -Akutrellid (puurimise padruniga) Makita 1tk + akud + akulaadija Makita, seeria nr 134672y, väärtusega 560 eurot -AEG trellikomplekt (kohver, laadija, 2 akut), 2tk, seeria nr BS18G2 LI-152C, väärtusega 325.94 eurot -3x360* Laserikomplekt (kohver, laadija, 1 aku, prillid, klaas) DeWalt, 1 tk, seeria nr 009655, väärtusega 425.00 eurot -Laserkaugusmõõtja Makita 1tk, seeria nr 1460500325, väärtusega 99.00 eurot -Iseloodiv laser magnetkinnitusega Makita 1tt, seeria nr 1626190960, väärtusega 159.00 eurot -Akurelakas + 1 aku Makita 1tt, seeria nr 432245y, väärtusega 250.00 eurot -Iseloodiv ristlaser Makita, seeria nr 1722190927, väärtusega 185 eurot -Gaasiga betooninaelapüss BeA CN60- 688ES, seeria nr 1760048, väärtusega 790 eurot -Akulöökkruvikeeraja Makita, 18V Li 140Nm; LED; HARJADETA MOOTOR, seeria nr 177436 y, väärtusega 160 eurot -Löögiga akutrell, 18 V, 62/36 Nm Makita, seeria nr 508891 y, väärtusega 145 eurot -Akupuurvasar, 18 V, SDS Ilma akude ja laadijata Makita, seeria nr 702321 y, väärtusega 215 eurot -Iseloodiv ristlaser Makita, seeria nr 1720190007, väärtusega 180 eurot. Vargusega tekitati kannatanule X OÜ-le varalist kahju kogusummas 6488.62 eurot. 2) X X Eesti AS ruumi, kust võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil X X Eesti AS -le kuuluva kaabli koguses 160 meetrit koos otsikutega. Vargusega tekitati kannatanule X X Eesti AS-le varalist kahju kogusummas 783,85 eurot. 2) X OÜ ruumi, kust võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil X OÜ -le kuuluvad järgmised asjad: - Puurvasar Dewalt, maksumusega 190,00 eurot, - Akuga puurvasar Makita, maksumusega 250,00 eurot - Kaasaskantav valgusti Makita, maksumusega 70,00 eurot. - Laadija Makita, maksumusega 70,00 eurot. - Kolm akumulaatorit Makita, maksumusega 60,00 eurot/tükk, kokku maksumusega 180,00 eurot. - USB-laadija Makita, maksumusega 35,00 eurot. - Kott Standby, maksumusega 50,00 eurot, koos betooni puuride komplektiga, kokku summas 100,00 eurot. - Betooni frees, läbimõõduga 50, maksumusega 100,00 eurot. 4 - Betooni frees, läbimõõduga 60,00 eurot. - Elektriku käsitööriistade komplekt, kokku maksumusega 200,00 eurot. Vargusega tekitati kannatanule X OÜ-le varalist kahju kogusummas 1305,00 eurot. 3) X X AS ruumi, kust võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil X X AS-le kuuluva kaabli XPJ5G2,5 summas 900 eurot, kaabli XPJ3G2,5 summas 850 eurot, kaabli XPJ3G1,5 summas 400 eurot ja kaabli MCCMK-HF4X35/16 summas 1000 eurot. Vargusega tekitati kannatanule X X AS-le varalist kahju kogusummas 3150 eurot. Seega Romek Niggulis isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Romek Niggulist süüdistatakse selles, et olles 18.07.2018 (tegu 12.04.2018) karistatud Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, juhtis tahtlikult uuesti: 1) 04.05.2018 kella 12.57 ajal Tallinnas x juures mootorsõidukit Peugeot 206 registreerimismärgiga xX ning 2) 07.05.2018 kella 08.24 ajal Tallinnas Majaka ja Pallasti ristmikul s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit Volkswagen Polo registreerimismärgiga xX ja 3) 25.06.2018 kella 04.30 ajal Tallinnas Karuslase tn 5 juures mootorsõidukit Volkswagen Bora registreerimismärgiga xX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/. Seega Romek Niggulis pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Romek Niggulist selles, et olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 04.05.2018 kella 12.57 ajal Tallinnas Tondi tn 6 juures omavoliliselt ajutiselt kasutas OÜ-le X kuuluv ja X X kasutuses olev sõiduauto Peugeot 206 registreerimismärgiga x X (VIN kood xxx, 2002 v.a.) väärtusega 3000 eurot. Seega Romek Niggulis, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani taas korduvalt toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise s.o KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Romek Niggulist selles, et tema 07.05.2018 kella 08:24 paiku Tallinnas Majaka ja Pallasti tänavate ristmikul, juhtides mootorsõidukit Volkswagen Polo registreerimismärgiga xX ja sooritades vasakpööret Pallasti tänavalt Majaka tänavale Peterburi tee suunas, ei andnud teed Pallasti tänavalt otse üle Majaka tänava liikunud mootorsõidukile Citroen Berlingo registreerimismärgiga xX, mida juhtis X X. Romek Niggulis sõitis enda poolt juhitud mootorsõidukiga otsa X X juhitud mootorsõidukile, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus. X X sai liiklusõnnetuse tagajärjel raske tervisekahjustuse: parema käe V kämblaluu murd ja rindkere põrutus. Nimetatud tervisekahjustus on raske ning kestab üle nelja kuu. Romek Niggulis pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist; pidi olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi; pidi andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti; pidi sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust; pidi enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles; pidi enne vasakpööret aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale; pidi kohandama 5 oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning pidi sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; pidi vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Romek Niggulis jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused tahtlikult täitmata. Liiklusõnnetus toimus, kuna Romek Niggulis rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: LS § 16 lg 1 - Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; LS § 17 lg 5 p 3 - Mitterööbassõiduki juht peab andma teed: vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti; LS § 33 lg 2 p 2 - Juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles; LS § 48 lg 1 - Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale; LS § 50 lg 3 p 1 - Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; LS § 50 lg 3 p 2 – Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega pani Romek Niggulis toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus. Kohtu seisukoht Vargused Romek Niggulis tunnistas kohtuistungil end süüdi mõlemas talle süüks arvatud varguse episoodis, kuigi Ülemiste 5 asuvast keskusest varguse episoodis mitte sellises ulatuses nagu talle on süüdistuses etteheidetud. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud, seega arvestab kohus tema kohtueelses menetluses ülekuulamisel antud ütlustega. 11.04.2018 kuni 12.04.2018 varguse episood. Kohus leiab, et ajavahemikul 11.04.2018 kella 21.00 kuni 12.04.2018 kella 08.10 Tallinnas Tartu mnt 50a asuvas maa-aluses parklas asunud X Xle kuuluvasse sõiduautosse BMW reg-nr xX vasakpoolse tagumise aknaklaasi lõhkumise teel sissetungimine ja sõidukis olnud vara varguse toimepanemine grupis Romek Niggulise ja X X poolt on tõendatud kannatanu ütlustega temalt varastatud esemete osas, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, DNA-ekspertiisiaktidega, kahtlustatava ja tunnistaja ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Kannatanu X X ütluste kohaselt jättis ta 11.04.2018.a oma auto Tartu mnt 50a maa-alusesse parklasse kella 21.00 paiku. Hommikul kella 08.10 ajal avastas, et sõiduki vasakpoolne tagumine küljeaken oli katki löödud. Sõidukist olid varastatud sinna jäetud esemed. Kokku tekitati varastatud esemete näol kahju 5633,39 eurot. Kannatanu täiendava ülekuulamise protokollist nähtuvalt leidis ta 14.04.2018.a. Facebookis avaldatud kuulutuse temalt varastatud peegelfotokaamera Canon 600D müügi kohta. Fotokaamera müüjaks oli X X- nimeline naisterahvas. Romek Niggulis on kahtlustatavana ülekuulamise protokollis selgitanud, et ettepaneku minna Tartu mnt. 50a asuvasse maa-alusesse parklasse vargile tegi talle X X. Ühes musta värvi BMWs oli tagaistmel portfell. Ta lõhkus aknaklaasi, X võttis portfelli. Seejärel sõitsid taksoga 6 Lasnamäele. X viskas kotist välja põõsastesse mingid asjad, aga muud asjad jäid X kätte. Kogu kasum pidi minema pooleks, kuid hiljem kuulis, et kõik asjad oli X andnud ühe tüdruku kätte, kes oli hakanud Facebookis neid asju müüma. Romek Niggulise ütlused riimuvad teiste tõenditega: - sündmuskoha vaatlusprotokolliga (koos fotodega), mis tõendab, et sõiduauto BMW 520D reg. märgiga xX vasakpoolse tagumise ukse klaas oli katki; - DNA-ekspertiisiaktiga nr 18E-GE0462, milles ekspert on andnud arvamuse, et lõhutud klaasi pinnalt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Romek Nigguliselt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa välistada X Xlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud DNAsegaprofiili alusel arvutati tõepärasuhted: Romek Niggulise ja kahe tundmatu isiku DNAprofiili saamine on 105 korda tõenäosem, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Samuti leiti, et X X ja kahe tundmatu isiku DNA-profiili saamine on 105 korda tõenäosem, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut; Sõiduauto vasakpoolse tagumise aknaruudu keskel, kesk-posti kohal olevalt vigastuselt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Romek Nigguliselt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud DNA- segaprofiili alusel arvutati tõepärasuhe: Romek Niggulise ja kahe tundmatu isiku DNA-profiili saamine on x korda tõenäosem, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. DNA ekspertiisiakt nr 18E-GE0462 tõendab, millise tõenäosusega on maa-aluses parklas asuvalt sõiduauto purustatud aknaklaasilt saadud DNA-profiil kattuv süüdistatava ja Harju Maakohtu 13.06.2018.a otsusega süüdimõistetud X X DNA- profiiliga ja selle alusel loeb kohus tõendatuks, et Romek Niggulis ja X X on katsunud ja purustanud X X sõiduki akna. - Kohtueelses menetluses kahtlustatavana üle kuulatud X X ütlustest nähtub, et X (X) palus tal müüa fotoaparaati, kuna tal endal ei olnud suhtlusportaalides kontosid. Fotoaparaat pidi kuuluma sõbrale, kellel endal ei õnnestunud seda müüa. Fotoaparaadi müügi hinna ütles X. - Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on Facebook profiili x aadressil vaadeldud fotosid ning X X ja X X Facebookis omavahelist suhtlust Doska.ee müügikuulutusest, kus müügiks on Canon 600D, hinnaga 700 eurot. - Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, millest nähtuvalt on alates 05.04.2018 kuni 16.04.2018 omavahel X X ja Romek Niggulis suhelnud 98 korral. X X kahtlustatavana ülekuulamise protokollide kohaselt ta end süüdi ei tunnistanud, kuid ta on siiski süüdi mõistetud Harju Maakohtu 13.06.2018.a. kokkuleppemenetluses tehtud otsusega selles, et tema koos Romek Niggulisega ajavahemikul 11.04.2018 kell 21.00 kuni 12.04.2018 kell 08.10 varastas Tartu mnt 50a maa-aluses parklas sõiduautost BMW 520D reg.märgiga xX erinevaid esemeid. Eelnimetatud tõendid tõendavad Romek Niggulise poolt talle inkrimineeritava varguse toimepanemist. Kannatanu X X ütluste kohaselt kuulusid süüdistuses nimetatud esemed talle. Kannatanule kuulunud esemete äravõtmisega lõpetas Romek Niggulis (ja Harju Maakohtu 13.06.2018.otsusega süüdimõistetud X X) esemete senise valdaja valduse, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Subjektiivsetelt tunnustelt on vargus toime pandud kavatsetult. 23.03.2018 kuni 26.03.2018 varguse episood Kohus leiab, et ajavahemikul 23.03.2018 kella 17:00 kuni 26.03.2018 kella 07:13 Tallinnas, Ülemiste 5 asunud xobjektil uste muukimise teel X OÜ, X X Eesti AS, X OÜ ja X X AS-i 7 ruumidesse sissetungimine ja varguse toimepanemine isikute grupis on tõendatud kannatanute ütlustega nendelt varastatud esemete osas, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, DNAekspertiisiaktiga, kahtlustatava ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud Tallinnas Ülemiste tee 5 asuvasse xjärgus olevasse viiekorruselisse „T-1“ kaubandus-ja meelelahutuskeskuse hoonesse sissetungimine. Nimelt on tuvastatud, et maa-alusesse parklasse sissesõidukoha suletud ajutisel väraval on vigastused, so tabaluku kinnitus teisel pool on lahti väänatud ja kõverdatud. Maa-aluses parklas liftidest paremal pool asuva ruumi (skeemil nr 1 p 3) ajutise ukse tabalukk on terve, kuid ukse hinged on kõverdatud ja väljatõmmatud ukse piidast. Uksehingede juures on näha murdmisriista jäljed. Uksest eemal leiti kõverdatud metalltorud, mille pinnal avastati kindajälgede taolised jäljed (võetud puuteproov). Esimesel korrusel on ajutine ruum, mille peale kirjutatud „X“, ruumi puitlaastplaatidest värava tabaluku kinnitus on lõhutud ja värav poolavatud. Põrandal asuva kipsplaadi pakilt avastati jalatsijäljed. Teisel korrusel trepi kõrval kilbiruum numbriga 2203, millest on tehtud ajutine elektrifirma hoiuruum, kus asuvad erinevad tööriistad, vahendid ja riietus. Ruumi ukse kohal kaks läbivat ava, millede ääred lõhutud ja vigastatud. Ruumi põrandalt avastatud jalatsijälje fragment, mis sarnaneb esimesel korrusel „X“ firma ruumi ees oleva jalatsijäljega. Kannatanu X X AS- esindaja X K (X) ütlustest nähtuvalt teostas ettevõte Tallinnas Ülemiste tee 5 objektil elektritöid. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt murti ettevõttele ja alltöövõtjale X eraldatud ruumi uks lahti ja viidi ära X X AS-le kuuluvaid erinevaid elektrikaableid: XPJ5G2,5 summas 900 eurot, XPJ3G2,5 summas 850 eurot, XPJ3G1,5 summas 400 eurot ja MCCMKHF4X35/16 summas 1000 eurot. Kahju kogusummas 3150 eurot. Kannatanu ei soovinud tsiviilhagi esitada. Kannatanu X OÜ juhatuse liikme A N ülekuulamise protokollist nähtuvalt avastas ta 26.03.2018.a kell 07.19 xobjektil toauksel muukimisjäljed, uks oli lahti ja kadunud olid puurvasar Dewalt, akuga puurvasar Makita, kaasaskantav valgusti Makita, laadija Makita, kolm akumulaatorit Makita, USB-laadija Makita, kott Standby koos betoonipuuride komplektiga, kaks betoonifreesi ja elektriku käsitööriistade komplekt. Tsiviilhagi kannatanu esitada ei soovinud Kannatanu X OÜ juhatuse liikme K K (K ) ülekuulamise protokollist nähtuvalt oli 24.03.2018.a kella 14.20 ajal xplatsil T1 töökoja ruumis kõik korras. Objekti brigadir teatas talle 26.03.2018.a. hommikul telefoni teel vargusest. Ära olid varastatud kõik tööriistad, mis paiknesid lukustatud kapis. Vargusega tekitati kannatanule X OÜ-le varalist kahju kogusummas 6488.62 eurot. Tsiviilhagi kannatanu esitada ei soovinud. Kannatanu X X Eesti AS-i esindaja R L ülekuulamise protokollist nähtuvalt sai ta 26.03.2018.a. hommikul kella 7 paiku alltöövõtjalt sõnumi, kes teatas, et objektil on vargad käinud. Objektile oli sisenetud tunneli kaudu, lõhutud oli puidust uks. Mitmes xobjektil olevate ettevõtete eraldatud ruumides oldi uste lõhkumise teel sees käidud. X Xele kuulunud kaablid, mis asusid 0 ja

1. korrusel olid varastatud. Kaablite vargusega tekitatud kogukahju on umbes 1500 eurot. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi 943.85 euro ulatuses. Süüdistatava Romek Niggulise kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist, kuid mitte sellises ulatuses. Vargil käis üks kord koos X Xiga, kes selgitas talle, et Peterburi teel ehitava uue kaubanduskeskuse xobjektil on asju, mida varastada. Autoga sõitis tunnelisse, kust pääses maa-alusesse garaaži, aitas X Xil pikendusjuhtmed ja kaablirullid autosse tõsta, olid ka tööriistad, mis olid prügikoti sees. Kaablid puhastasid ära ja viisid kokkuostu. Süüdistatava poolt varguse toimepanemist tõendavad: 8 DNA-ekspertiisi akt nr 18E-GE0692, millest nähtuvalt on ekspert leidnud, et proovist Xe ruumi viiva värava kõrval asuvalt kõverdatud metalltorul olevast jäljest (proov A182258) ja Xe ruumis laudkapi peal asuva nurgasae lukustamisvahendilt võetud proovist (A182280) saadi DNA- analüüsil täisprofiilid, mis on pärit mitmetelt isikutelt. Nendes segaproovides on eristatav peamine DNA-profiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel on kokkulangev Romek Niggulise DNA-profiiliga. DNA – profiili alusel arvutati tõepärasuhe: Romek Niggulise DNA-profiil on 1023 korda tõenäosem, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. - Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt viibis Romek Niggulisele kuuluv abonentnumber 26.03.2018 kell 02:36 levialamasti G718B-Pallasti2 piirkonnas ja kell 02:39 levialamasti G004B-Majaka piirkonnas. Masti Pallasti2 leviala katab aadressi Tallinn, Ülemiste
2. - Kahtlustatava X Xi ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistab ta Romek Niggulisega varguse toimepanemist xobjektil, varastasid kaablit ja tööriistu. Romek Niggulise ütlused selles, et aitas ainult X Xi poolt võetud kaablirullid ja prügikottidesse pakitud tööriistad autosse tõsta, ei ole kooskõlas DNA-ekspertiisiga. Nimelt leiti Romek Niggulise DNA-d nii metalltorult, mis asus lõhutud ukse lähedal ja nurgasae lukustamise vahendi pinnalt, mis oli ettevõtte X kasutuses olnud ruumis. Eelnimetatud tõendid tõendavad Romek Niggulise poolt talle inkrimineeritud varguse toimepanemist. Kannatanute ütluste kohaselt kuulusid varastatud esemed neile, mistõttu on tõendatud, et süüdistuses nimetatud esemed olid Romek Niggulise jaoks võõras vara. Kannatanutele kuulunud kaablite ja tööriistade äravõtmisega lõpetasid Romek Niggulis ja X X asjade senise valduse, kehtestades neile enda valduse, mis toimus kannatanute tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades Romek Niggulise ütlusi, siis eesmärgiks oli võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Subjektiivsetelt tunnustelt on vargus toime pandud kavatsetult. - Romek Niggulise tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustele, s.o teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Karistusregistri andmete kohaselt on Romek Niggulis varem süüdi mõistetud Harju Maakohtu poolt 01.03.2018.a. KarS § 199 lg 2 p 8 ,9 järgi (kaks vargust 2014 aastal) vangistusega 2 aastat 3 kuud, tingimisi KarS § 73 lg 1, 3 alusel 3 aasta pikkuse katseajaga. Seega oli eelmärgitud karistus Romek Niggulisele inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal kehtiv. Sellest tulenevalt on Romek Niggulise puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse ja süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustele. Kohtu hinnangul vastab süüdistatava tegevus ka KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele, s.o varguse toimepanemine grupis. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Vaatamata sellele, et X X end Tallinnas Tartu mnt 50a maa-aluses parklas autost toimepandud varguses süüdi ei tunnistanud, on Romek Niggulise ütlustega ja DNA-ekspertiisiaktiga nr 18EGE0462 tõendatud, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatavad tegutsesid 9 koos ühise eesmärgi nimel, mis nähtub sellest, et koos siseneti hoonesse, Romek Niggulis purustas sõiduki aknaklaasi, X X, võttis autost koti asjadega. Lepiti kokku, et asjade müügist saadud tulu jagatakse pooleks. Ka Tallinnas Ülemiste tee 5 xobjektil pandi vargus toime X Xiga ühiselt ja kooskõlastatult. Kohus leiab, et tõendatud on ka mõlemas varguse episoodis sissetungimine KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Kehtiv kohtupraktika sisustab KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist analoogselt KarS §-ga 266, mis näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenes Romek Niggulis ajavahemikul 11.04.2018 kella 21.00 kuni 12.04.2018 kella 08.10 Tallinnas Tartu mnt 50a asuvas maa-aluses parklas asunud kannatanule kuuluvasse sõiduautosse BMW 520D, reg-nr xX vasakpoolse tagumise aknaklaasi lõhkumise teel ning pani toime kannatanule kuuluvate esemete varguse. Süüdistatava käitumisest on võimalik järeldada, et tema maaalusesse garaaži sisenemisel oli eesmärgiks sõidukites varastamiskõlbliku asja varastamine. Üheselt on ka arusaadav, et Romek Niggulisel puudus mootorsõiduki omaniku luba sõidukisse sisenemiseks, mida tõendab aknaklaasi lõhkumine Seega on eelkirjeldatul juhul Romek Niggulise käitumises sedastatav omavoliline sissetungimine sõidukisse selle sõiduki valdaja loata. Teises varguse episoodis sisenes Romek Niggulis ajavahemikul 23.03.2018 kella 17:00 kuni 26.03.2018 kella 07:13 Tallinnas, Ülemiste 5 asunud T1 xobjektile ja hoones eraldatud ettevõtete ruumidesse valdajate loata ja pani toime varguse. Kriminaaltoimikus olevast sündmuskoha vaatlusprotokollist ja kannatanute ütlustest nähtuvalt oli maa-alusesse garaaži sisenemine suletud ajutise uksega. Samuti olid suletud ustega kannatanutele xobjektil eraldatud ruumid. Üldteada olevalt on xobjektil võõrastel isikutel keelatud viibida. Romek Niggulis T1 xobjektil ei töötanud. Kuivõrd xobjektile ja seal asuvatesse ruumidesse sisenemisel olid kas uste ees olevad tabalukkude kinnitused vigastatud või ukse hinged kõverdatud, siis on üheselt arusaadav, et sisenemine on toimunud valdaja tahte vastaselt. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatul juhul Romek Niggulise käitumises sedastatav omavoliline sisenemine xobjektile ja seal asunud kannatanute ruumidesse. Eeltoodust tulenevalt on mõlema varguse episoodi puhul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega. Romek Niggulis ei tunnistanud kõikide süüdistuses loetletud esemete vargust Ülemiste 5 xobjektil asuvatest erinevate firmade ruumidest, sest tema käis vargil vaid ühel korral. X x ütlustest tulenevalt käis ka tema seal vargil, kuid ainult koos X Xiga, Romek Niggulist siis nendega ei olnud. Kohtu hinnangul ei ole kõikide süüdistuses loetletud esemete varguse omistamine Romek Niggulisele põhjendatud. Kuna aga keegi neist, sealhulgas ka Romek Niggulis ei ole osanud nimetada, kui palju ja milliseid tööriistu iga kord võeti ja selle kohta puuduvad ka muud tõendid, ei ole võimalik kindlaks teha, millised tööriistad võeti konkreetselt Romek Niggulise ja X Xi poolt koos vargil käimise ajal. Kuivõrd Romek Niggulise ütlustest tulenevalt võeti tol korral, kui tema ja X X xobjektil käisid, kaablit ja mõningaid tööriistu ja ainuüksi X X Eesti AS-le kuulunud varastatud kaablite väärtus ületab 20 miinimumpäevamäära ehk 200 eurot, siis saab Romek Niggulise poolt Ülemiste 5 xobjektilt toimepandud vargust kvalifitseerida kuriteona. Riigikohus on lahendis 3-1-1-90-15 p 16 öelnud, et KarS § 199 puhul ei ole alati vaja kindlaks teha varastatu täpset väärtust. Selleks, et süüdistatav rahaliselt hinnatava asja varguses süüdi tunnistada, piisab sellest, kui on tõsikindlalt tuvastatud, et varastatu rahaline väärtus teo toimepanemise ajal ületas 20 miinimumpäevamäära. Sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt (KarS § 4231) 10 Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on Romek Niggulis varasemalt, s.o 12.04.2018.a juhtinud mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Nimetatud süüteo eest on teda karistatud väärteokorras 18.07.2018.a Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2 järgi arestiga 30 päeva. Süüdistuse kohaselt juhtis Romek Niggulis uuesti 04.05.2018 kella 12.57 ajal Tallinnas Tondi tn 6 juures Peugeot 206 registreerimismärgiga xX, 07.05.2018 kella 08.24 ajal Tallinnas Majaka ja Pallasti ristmikul Volkswagen Polo registreerimismärgiga xX ja 25.06.2018 kella 04.30 ajal Tallinnas Karuslase tn 5 juures Volkswagen Bora registreerimismärgiga xX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Süüteod on tõendamist leidnud süüdistatava poolt tegude toimepanemise tunnistamisega, tunnistajate ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas Romek Niggulis, et juhtis 04.05.2018, 07.05.2018.a ja 25.06.2018.a. erinevaid mootorsõidukeid, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kõigil kolmel korral põhjustas ka liiklusõnnetuse ja lahkus sündmuskohalt. Kohtuistungil ütlusi andes selgitas Romek Niggulis, et ta ei ole kunagi juhtimisõigust taotlenud. 04.05.2018.a. X X kasutuses oleva sõiduki Peugeot 206 reg.nr xX juhtimise kohta Romek Niggulise poolt on kaudseks tõendiks lisaks süüdistatava ütlustele ka X X ütlused selle kohta, et 04.05.2018.a hommikul kella 9 ajal andis ta auto võtmed Romek Niggulise kätte, et auto remonti viia. Ta teadis, et Romek Niggulisel ei ole juhiluba, kuid sõiduki järele pidi tulema keegi Romek Niggulise tuttav, kellel on juhtimisõigus. Kes konkreetselt rooli taha istus, seda ta ei näinud. 25.06.2018.a. X Xle kuuluva sõiduki Volkswagen Bora registreerimismärgiga xX juhtimise kohta Romek Niggulise poolt on kaudseks tõendiks lisaks süüdistatava ütlustele ka X X tütre X X ütlused selle kohta, et ta andis 23.juunil vastu 24.juunit auto Volkswagen Bora reg nr xX ühele tuttavale, kelle nimi on Romek ja kes pidi hakkama autot remontima. Sellest, et Romek tegi autoga 25.06.2018.a. avarii, teatas Romek ise talle telefonitsi samal päeval. Romek Niggulisel mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumist tõendab ka toimiku lk. 97 asuv õiend. Seega on tõendamist leidnud, et Romek Niggulis, olles varasemalt, s.o 12.04.2018 juhtinud mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja karistatud selle eest Harju Maakohtu 18.07.2018.a. otsusega, juhtis uuesti 04.05.2018, 07.05.2018 ja 25.06.2018.a. mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Romek Niggulis rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet, s.o mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud ja pani sellega toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava teo. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt on süütegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav teadis, et tal puudub juhtimisõigus, ta ei olnud seda kunagi taotlenud ning oli teadlik ka varasemast karistatusest mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine (KarS § 422 lg 1). KarS § 422 lg 1 sätestab vastutuse mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt ostis ta Volkswagen Polo Haapsalust paar päeva enne 07.05.2018.a. Haapsalust Tallinnasse sõites avastas, et esiratta kuullaager on 11 kulunud. Autot remontinud tuttav X X ütles peale remonti, et nüüd on auto tehniliselt korras. Autol oli ülevaatus ja kindlustus olemas. Töökojast koju Katleri tänavale sõites juhtus liiklusõnnetus. Sõitis Sikupilli tänavat pidi Majaka tänava poole Lasnamäe suunas, liiklus oli tihe. Enne ristmikku süttis fooris tema ees punane tuli. Ta pidurdas, kuid auto ei pidurdanud. Selleks, et mitte sõita otsa ees seisma jäänud sõidukitele, keeras vastassuuna vööndisse vasakule, kus põrkas kokku otse sõitnud autoga. Peale avariid oli ehmunud ja lahkus sündmuskohalt. Lisaks süüdistatava ütlustele on liiklusõnnetuse toimumine Majaka ja Pallasti tänavate ristmikul tõendatud: -Sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fotodega, millest nähtub, et 07.05.2018 Tallinnas Pallasti tn ja Majaka tn ristmikul toimus liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduauto Citroen Berlingo reg.märgiga xX ja Volkswagen Polo reg.märgiga xX. -Sõidukite Citroen Berlingo reg.märgiga xX ja Volkswagen Polo reg.märgiga xX vaatlusprotokollidega, millest nähtuvad mootorsõidukite kahjustused ja seisukord peale õnnetust. -Asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt on vaadeldud sõidukisse Citroen Berlingo reg.nr xX paigaldatud videoregistraatori salvestust, millest nähtub, et sõiduk, millesse videoregistraator on paigaldatud, liigub ristmiku suunas. Hetkel, kui auto jõuab ristmikule, ilmub sinna ka vastutulev valget värvi mootorsõiduk ja suurel kiirusel keerab vastu liikuvat sõiduautot. Toimub kokkupõrge valget värvi mootorsõidukiga reg.nr xX, sõidukis viibib ainult juht. -Ekspertiisiaktiga nr 18E-LA
3. Kontrollimaks, kas sõidukil VW POL0 reg.nr xX esines liiklusõnnetuse eelselt tehnilisi rikkeid rooli- ja pidurdussüsteemis, teostati liiklusekspertiis. Ekspert leidis, et sõiduki VW POL0 reg.nr xX roolisüsteemis ei esinenud liiklusõnnetuse eelselt tehnilisi rikkeid, mis võisid juhi tahtest sõltumata ootamatult mõjutada sõiduki juhitavust. Sõiduauto piduritorustikus tuvastati pidurivedeliku leke, mis on tekkinud piduritoru läbiroostetamise tõttu ja leke avaldub piduripedaalile vajutamisel. Ekspert leidis, et sõiduauto juht pidi oluliselt varem enne liiklusõnnetuse toimumist piduripedaalile vajutamisega tajuma, et pidurdussüsteem ei toimi nõuetekohaselt ning seega olid tal olemas kõik võimalused tehniliselt mittekorras sõidukiga liiklemise katkestamiseks. Pidurisüsteem ei ole lakanud ka peale liiklusõnnetust täielikult töötamast, vaid pidurduse tõhusus on vähenenud. -Kannatanu X X ütlustega on tõendatud, et ta sõitis sõidukiga Citroen Berlingo reg.märgiga xX mööda Pallasti tänavat Sikupilli suunas. Lähenedes Majaka tänavale, et sellest otse üle sõita, põles valgusfooris talle roheline tuli, mistõttu sõitis ristmikule. Otse tema vastas Sikupilli poolt üle Majaka tänava liikus samuti sõidukite kolonn. Hetkeks, kui tema oli Majaka tänavale välja sõitmas, kolonn juba lõppes, kuid üks auto jäi mingil põhjusel veel seisma. Samal hetkel märkas, et Sikupilli poolt liikus suurel kiirusel heledat värvi sõiduauto. Kui ta Majaka tänavale jõudis, nägi, et vastassuunas suurel kiirusel liikunud hele sõiduauto jõudis Majaka tänavale ja järgmisel hetkel täiesti pidurdamata keeras talle ette, sõites kannatanu autole otsa vasakusse esinurka. Peale avariid tundis koheselt väga tugevat valu paremas käes. Teise auto juht jooksis peale õnnetust minema. -Tunnistaja x x ütlustega. Tunnistaja sõitis autoga mööda Pallasti tänavat Citroen Berlingo taga. Kui Majaka tn ristmikul süttis roheline foorituli hakkas Citroen aeglaselt ristmikku ületama. Ta nägi, kuidas neile vastutuleval suunal algul seisis valge sõiduk ja kui tema ees olev Citroen oli juba keset Majaka tn, siis see sama valget värvi sõiduauto kiirendas ning sooritas vasakpöörde ning sõitis otsa tema ees liikunud Citroenile. Kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt ei ole kohtul tekkinud kahtlust, et 07.05.2018.a liiklusõnnetuses osalenud VW POLO reg nr xX roolis oli Romek Niggulis. Selle tõenduseks on 12 süüdistatava ütlused, millised on kooskõlas sõiduki vaatlusprotokolliga (lk. 193 -198). Vaatluse käigus leiti sõidukist VW POLO registreerimismärgiga xX müügileping. Lepingus sisalduvad andmed riimuvad osaliselt Romek Niggulise ütlustega selles, et ta ostis selle sõiduki paar päeva enne liiklusõnnetust. Müügilepingu vormistamise kuupäev on 05.05.2018.a. Romek Niggulis on auto müüjaks nimetanud küll Tanel Mölleri, kes aga ei ole kriminaalasjas oleva õiendi kohaselt mitte sõiduki omanik, vaid omanikuks on x x, kes omakorda on teatanud, et sõiduk on maha müüdud isikule, kes antud hetkel viibib arestimajas. Süüdistatava poolt sõiduki juhtimise kohta liiklusõnnetuse põhjustamise ajal on kinnituseks ka tema poolt liiklusõnnetuse toimumise koha ja viisi kohta antud ütluste kooskõla Citroen Berlingo videoregistraatori salvestusega, kannatanu X X ja tunnistaja X x ütlustega. Olles tuvastanud, et mootorsõiduki VW Polo roolis oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel Romek Niggulis, tuleb vaadelda, milliseid liiklus- ja käitusnõudeid ta rikkus ja kas nende nõuete rikkumine oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, s.o liiklusõnnetusega ja X Xl raske tervisekahjustuse tekitamisega. Romek Niggulis on põhjendanud Citroen Berlingole otsasõitu autol esinenud tehnilise rikkega, sest tegelikult ei olnud tal kavatsust teha vasakpööret. Sellise manöövri tegemise põhjuseks oli vältida eessõitvale autole otsasõitu, kuna pidurid ütlesid üles. Sellest, et sõidukil on probleeme piduritega, sai ta auto müüjalt teada alles peale avariid. Asitõendina vaadeldud videoregistraatori salvestiselt on näha, et valget värvi VW Polo sõidab ühtlase kiirusega ristimikule, sõiduki ees on ristmikul jäänud seisma teine sõiduk. Lähenedes sellele keerab valge sõiduk järsku vasakule ja sõidab otsa Citroen Berlingole. Romek Niggulise ütlused ja videoregistraatori salvestuselt nähtu tõendavad, et süüdistatava eesmärgiks ei olnud vasakpöörde sooritamine Pallasti ja Majaka tänavate ristmikul, ta soovis sõita otse. Sellise manöövri tegemise vajadus tekkis ootamatult, vältimaks otsasõitu ees seisma jäänud sõidukile. Seega ei saa Romek Niggulisele ette heita LS § 17 lg 5 punkti 3 rikkumist (mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile) ja LS § 48 lõike 1 rikkumist (enne vasakpööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale). Asjaolu, et sõiduki pidurdussüsteem ei olnud nõuetekohane, ei vabasta aga Romek Niggulist vastutusest liiklusõnnetuse põhjustamise eest, kuivõrd eksperdi arvamuse kohaselt pidi juht juba tunduvalt varem enne liiklusõnnetuse toimumist piduripedaalile vajutamisega tajuma, et pidurdussüsteem ei toimi nõuetekohaselt. Süüdistataval oli võimalus katkestada tehniliselt mittekorras sõidukiga liiklemine, seda aga Romek Niggulis ei teinud. Romek Nigggulise käitumine liikluses sõiduki juhina viitas sellele, et süüdistatav ohustas nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ning kriminaalasjas kogutud tõenditest tulenevalt see tagajärg ka saabus, kuna ta ei kontrollinud enne sõidu alustamist oma sõiduki pidureid ega jälginud seda teel olles. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav eiras süüdistuses talle süüks arvatud liiklusnõudeid: LS § 16 lg 1 - ei olnud liikluses hoolikas ega ettevaatlik ning ei taganud liikluse sujuvust, et vältida ohu ja kahju tekitamist; ei olnud viisakas ega arvestanud teiste liiklejatega ning oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, LS § 33 lg 2 p. 2 -ei veendunud enne sõidu alustamist sõiduki korrasolekus ja ei jälginud seda teel olles, LS § 50 lg 3 p. 1 - sõidukiiruse valikul ei arvestanud oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, LS § 50 lg 3 p. 2 - ei vähendanud kiirust ning ei jäänud vajaduse korral seisma, kui tingimused seda nõudsid. 13 Loetletud liiklusseaduse sätete rikkumise tagajärjel toimus liiklusõnnetus, milles sai raske tervisekahjustuse Citroen Berlingot juhtinud X X. Isiku ekspertiisiakti nr 18E-PõI0193 kohaselt tuvastati X Xl parema käe V kämblaluu murd ja rindkere põrutus, mis võisid olla tekitatud 07.05.2018.a. toimunud liiklusõnnetuses. Ekspert leidis, et X Xl sedastatud tervisekahjustused põhjustavad pikaajalise tervisehäire kestusega üle nelja kuu. Seega on süüdistatava poolt liiklusseaduse sätete rikkumine, mille tagajärjel toimus kahe sõiduki kokkupõrge, põhjuslikus seoses Citroen Berlingo juhil raske tervisekahjustusega. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 422 kirjeldatud süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seejuures on oluline tuvastada, kas süüdistatav oli tagajärje ehk antud juhul raske tervisekahjustuse põhjustamisel ettevaatamatu. KarS § 18 lg 1 järgi võib ettevaatamatus esineda kergemeelsusena või hooletusena. Romek Niggulis eiras otsuses eespoolt loetletud liiklusnõudeid. Hindas ebaõigesti teel valitsevat olukorda, liiklustihedust ning oma sõiduki tehnilist seisundit. Liiklusnõuete rikkumine on toime pandud kavatsetult, samas ei ole leidnud tuvastamist, et süüdistatav soovinuks liiklusnõudeid eirates kellegi tervist kahjustada. Arvestades tuvastatud sündmuste ahelat ja tagajärge, leiab kohus, et süüdistatav lootis sellise tagajärje mittesaabumisele ning tegemist on kergemeelsusega tagajärje suhtes, mistõttu asub kohus seisukohale, et X X raske tervisekahjustuse põhjustamine on toimunud ettevaatamatusest. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Romek Niggulise poolt toimepandud kuritegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 422 lg 1 järgi. Asja omavoliline ajutine kasutamine (KarS § 215 lg 2 p. 1). Kannatanu X X ütluste kohaselt andis ta 04.05.2018.a. tema kasutuses oleva sõiduki Peugeot 206 reg.nr xX võtmed Romek Niggulisele selleks, et kõrvalda mootorsõidukil olev tehniline probleem. Ta teadis, et Romek Niggulisel puudub juhtimisõigus, kuid viimase ütlustest teadis ta ka seda, et sõidukile tuleb järele keegi tuttav, kellel on juhtimisõigus. Kokkuleppe kohaselt pidi Romek Niggulis koos tuttavaga viima tema sõiduki remonditöökotta. Kuna tal oli kiire, siis ei vaadanud, kes istus auto rooli. Samal päeval keegi tuttavatest helistas ja teatas, et tema autoga on Tondi piirkonnas avarii juhtunud. Kannatanu on seisukohal, et Romek Niggulis kasutas 04.05.2018.a. tema sõiduautot omavoliliselt. Ta ei ole lubanud Romek Niggulisel auto rooli istuda, kuna tal ei ole juhtimisõigust. Kannatanu X X ütlustega haakub asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, mille kohaselt vaadeldakse Tallinnas Tondi 6 asuva „Olerex tankla“ turvakaamera salvestist. Protokollist nähtuvalt on toimunud tanklas 04.05.2018.a. kella 12:56:21 liiklusõnnetus, nähtub sõidukit juhtinud isiku käitumine, auto vigastused ja asjaolu, et sõiduk lahkub sündmuskohalt. Romek Niggulis end auto omavolilises kasutamises süüdi ei tunnistanud, öeldes, et X lubas tal autot kasutada, andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et juhtis 04.05.2018.a kella 12.57 ajal Tallinnas Tondi 6 juures mootorsõidukit Peugeot 206 reg.nr xX, sõitis vastu reklaamposti, peale avariid väljus autost, vaatas vigastusi ja sõitis sündmuskohalt ära. Sõiduki võtmed sai kella 10.00 paiku tuttava X X käest. Kuivõrd tema tuttav X autoga sõita ei oska, juhtis ta autot ise. Süüdistatava kaitseversioon on siiski kannatanu X X ütlustega ümber lükatud. Esiteks, X X andis küll autovõtmed Romek Niggulise kätte, kuid tegi seda teadmisel, et auto toimetab remonditöökotta Romek Niggulise tuttav, kellel on juhtimisõigus. Teiseks, X X lubas sõidukit kasutada vaid sihtotstarbeliselt - ainult remonditöökotta toimetamiseks. Romek Niggulis aga võttis auto, asus seda ise juhtima, sõitis koos mingi tütarlapsega linnas ringi, milleks tal auto valdaja luba ei olnud. See ongi mootorsõiduki ajutine omavoliline kasutamine. Subjektiivsest küljest eeldab omavoliline ajutine kasutamine tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Romek Niggulis pani omavolilise ajutise sõiduki kasutamise toime kavatsetult. Temale 14 anti sõiduki võtmed selleks, et juhtimisõigusega isik toimetaks sõiduki remonditöökotta, mitte selleks, et ta ise sõidaks lihtsalt niisama ringi. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et Romek Niggulis on 01.03.2018.a. Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, s.o süstemaatilises varguses, mis on toime pandud sissetungimisega. Sellest tulenevalt on kuritegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, kuna süüdistatava näol on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Karistus KarS § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest sõltub võimaliku karistuse liik ja määr. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku eriosa näeb KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, KarS § 4231 järgi rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, KarS § 422 lg 1 järgi kuni viieaastase vangistuse ja KarS § 215 lg 2 p 1 järgi rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega on Romek Niggulise poolt toimepandud kolme kuriteo eest võimalik mõista nii rahalist karistust kui vangistust. Kohus leiab, et Romek Niggulist ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, sest ta on varem kriminaalkorras karistatud ja selle kriminaalasja raames arutatavad kuriteod on toime pandud katseajal. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et Romek Niggulis pani toime kaks vargust ja oma tegevusega realiseeris kolm KarS § 199 lg 2 kvalifitseerivat tunnust - korduvus, grupp ja sissetungimine. Seega on tema süü KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel keskmisest suurem. Varaline kahju tekitati viiele kannatanule, kõik vargused olid lõpule viidud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodut arvestades on põhjendatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi sanktsiooni keskmisest rangema karistuse – 3 aastat vangistust – mõistmine. Liiklusnõuete rikkumisega seotud kuritegude puhul arvestab kohus asjaoluga, et iga täiskasvanud inimene peab aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate ohutuse huvides. Teades, et juhtimisõiguse puudumise tõttu ei tohi mootorsõidukit juhtida, olles pealegi karistatud sellise teo eest, jätkas Romek Niggulis vastutustundetult süstemaatiliselt mootorsõidukite juhtimist, põhjustades igal korral ka liiklusõnnetuse. Kohus võtab liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise süüteo puhul kergendava asjaoluna arvesse puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaolu arvestamine võimaldab mõista karistuse alla sanktsioonide keskmist määra - KarS § 4231 järgi 6 kuud vangistust ja KarS § 422 lg 1 järgi 2 aastat vangistust. KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tema süü keskmine. Lisaks sõiduki omavolilisele kasutamisele ja selle asemel, et viia sõiduk remonti, süüdistatav vastupidi hoopis suurendas liiklusõnnetuse põhjustamisega sõiduki kahjustusi niivõrd, et seda ei olnud enam võimalik taastada. Süüdistatav tegu ei kahetsenud. Seega kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus mõistab karistuseks KarS § 215 lg 1 järgi vangistuse sanktsiooni keskmises määras - 1 aasta 6 kuud. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus, et tegemist on eriliigiliste kuritegudega: varavastased ja liiklussüüteod, mistõttu on õigustatud KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat 3 kuud. Lühimenetluse 15 tõttu kuulub karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra, karistuseks jääb vangistus 2 aastat 10 kuud. Kuna süüdistatav pani kuriteod toime Harju Maakohtu 01.03.2018.a. otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal (katseajal), tuleb kohaldada KarS § 65 lg 2 sätteid ning suurendada mõistetud karistust eelmise karistuse ärakandmata osa võrra. Harju Maakohtu 01.03.2018.a. otsusega on Romek Niggulist karistatud vangistusega 2 aastat 3 kuud tingimisi KarS § 73 lg 1, 3 alusel 3 aasta pikkuse katseajaga. Seega tuleb mõistetud karistust suurendada 2 aasta ja 3 kuu võrra ning liitkaristuseks jääb 5 aastat ja 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates tema vahistamisest, s.o 15.08.2018.a. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on esitanud kannatanu X X tsiviilhagi summas 4570 eurot. Hagi põhineb kannatanult varastatud asjade väärtusel, st esemete väärtusel, millised jäid kannatanule tagastamata ja kahjunõudesse on arvestatud ka sõiduki aknaklaasi parandamine omavastutuse ulatuses. Viimase kohta on esitatud x arve, millest nähtub omavastuse summa- 170 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi ka AS X X Eesti 943.85 euro nõudes.

§ 310

lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus on seisukohal, et antud juhul kuuluvad X X ja AS X X Eesti poolt esitatud tsiviilhagid rahuldamisele täies ulatuses. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Isik vastutab teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse tagajärjel (VÕS § 127 lg 4), selline tegevus oli õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p. 5) ning isik on kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1043). Kannatanu X X kasuks on vargusega tekitatud kahju 4570 eurot juba välja mõistetud Harju Maakohtu 13.06.2018.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3660 süüdi mõistetud X Xlt. Vaatamata sellele, et Romek Niggulis vargusest kasu ei saanud, oli ta varguse toimepanemise kaastäideviija ning peab kahju heastama solidaarselt X Xga. Mis puutub AS X X Eesti poolt esitatud tsiviilhagisse, siis Romek Niggulis seda tsiviilhagi ei vaidlustanud, vaid tunnistas kannatanu nõuet. Kriminaalmenetluses kohaldatakse tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi, kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam hakata esitatud tsiviilhagi hindama ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning rahuldab hagi. Seetõttu kuulub AS X X Eesti poolt esitatud tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Kriminaalmenetluse kulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, määratud kaitsjale määratud tasu, kolm DNA-ekspertiisi, liiklusekspertiisi ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulud. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele 16 asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas kriminaalasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. Järgnevalt analüüsibki kohus, millised menetluskulud on kriminaalasjas tekkinud ning millises mahus kuuluvad need väljamõistmisele süüdistatavalt.

§ 179

lg 1 p 1 alusel on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot.

§ 175

lg 1 p 3 alusel kuuluvad menetluskulude hulka ekspertiisi tegemisega seoses tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud kolm DNA-ekspertiisi, liiklusekspertiis ja isiku kohtuarstlik ekspertiis. Prokuröri taotlusel jätab kohus DNA-ekspertiisi maksumuse (akt nr 18E-GE1064) 342 eurot riigi kanda, põhjusel, et ekspertiisiga ei tuvastatud Romek Niggulise seotust ekspertiisiobjektidega. Kahe ülejäänud DNA-ekspertiisi osas lähtub kohus Riigikohtu seisukohast: kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 sätestab, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, kuid seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks, et DNA ekspertiisi eest väljamõistetav summa sõltub ekspertiisiobjektide arvust, mitte reaktsioonide arvust (RKKKo 3-1-1-120-12 p 6.2). Seega DNA-ekspertiisi nr 18E-GE0462 maksumuse summast 228 eurot kuulub vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-120-12 väljamõistmisele 114 eurot. Seda põhjusel, et DNA-ekspertiisi maksumuse õiendist nähtuvalt on ekspertiisiobjektide arv

1. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud 2 proovi, mistõttu on tegemist kahe ekspertiisiobjektiga. Seega on põhjendatud maksumus 2x57, s.o 114 eurot. Ülejäänud ekspertiisikulu summas 114 eurot (228-114) jääb riigi kanda. DNA-ekspertiisi nr 18E-GE0692 maksumuse väljamõistmise osas märgib kohus, et õiendist nähtuvalt on ekspertiisiobjektide arv
2. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud küll neli proovi, mistõttu on tegemist nelja ekspertiisobjektiga ja põhjendatud kuluks jääks 228 eurot. Sellele vaatamata kuulub Romek Nigguliselt väljamõistmisele 114 eurot, sest ainult kahes proovis leiti kokkulangevus Romek Niggulisega, ülejäänud kaks proovi ei olnud suhteliselt suure alleelide arvu tõttu kasutatavad.. Ülejäänud 285 eurot (399-114) jääb riigi kanda. Liiklusekspertiis (akt nr 18E-LA0010) oli vajalik selleks, et kindlaks teha sõiduki VW POLO reg.märgiga xX tehniline seisund. Ekspertiisi maksumus 503 eurot kuulub väljamõistmisele Romek Nigguliselt. Samuti kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 18EPõI0193) maksumus 84 eurot. Ekspertiisiga tuvastati kannatanule X Xle liiklusõnnetusega tekitatud tervisekahjustuse kestvus. Kokku kuulub Romek Nigguliselt ekspertiisikuludena väljamõistmisele 815 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks ka

§ 175

lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on määratud korras kaitsjale õigusabi osutamise eest rahuldatud tasutaotlused 840 euro ulatuses. Kohtumenetluses on määratud kaitsjale õigusabi osutamise eest rahuldatud tasutaotlus 510 eurot. Kokku 1350 eurot, mis kuulub väljamõistmisele Romek Nigguliselt. Määratud korras kaitsja sõidukulud 14.40 eurot jätab kohus riigi kanda. Asitõendid 17

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Käesolevas kriminaalasjas on ühendatud ühte menetlusse kolm kriminaalasja. Kriminaaltoimikus on kaks CD-plaati sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisadena ja kolm CD-R plaati, millel 112 kõnesalvestised, fotod liiklusõnnetustest, videoregistraatori salvestis. Kuivõrd tegemist on teabekandjaga, millel tõendamiseset puudutav oluline tõendusteave, tuleb teabekandjad jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse on üle antud DNA proov sõiduki xX roolilt ning DNA proov sõiduki xX käigukangilt, s/a VW Polo reg.nr xX roolilt eemaldatud turvapadi ning s/a VW Bora reg.nr xX turvapadja fragment ja lõhutud kirka, kaks tõmmist, jalatsijäljefragmendid need kuuluvad

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Lääne-Harju politseijaoskonna parklas asuvad mootorsõidukid VW Polo r/m x

X ja VW Bora r/m xX.

§ 126

lg 3 p 2 alusel kuulub VW Polo tagastamisele omanikule Romek Niggulisele ja VW Bora tagastamisele kasutajale X Xle. Kohus juhindub

§ 238lg 1 p.

1. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu kättesaadav alates 22.03.
2. a. kell 13.
3. (allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud TRKK 20.01.2020 otsusega 18