Obsah (10)

§ 1043§ 1057§ 1056§ 127§ 132§ 128§ 115§ 136§ 134§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 23.10.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-912 Tsiviilasi Kentmanni Õigusbüro

§ 1043

alusel kui ka autovaldaja riskivastutusele tuginedes

§ 1057

alusel.

§ 1056

lg-st 3 tulenevalt on tegemist materiaalõiguslikult erinevate, kuid menetluslikus mõttes samasse hagiesemesse kuuluvate konkureerivate nõuetega. Kohus peab nõude alternatiivse õigusliku põhjenduse olemasolul kontrollima nõuet mõlemal alusel (vt RKTKo nr 3-2-1-7-13, p 17). Kohus leiab, et kuna hageja ei nõua üksnes deliktilise vastutuse aluseks olevate sätete kohaldamist, siis on normi kohaldamine kohtu otsustada. 12. Kohus on seisukohal, et hageja nõue võiks olla kvalifitseeritav võlaõigusseaduse (

) § 1056 ja § 1057 alusel, mille kohaselt mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada vastutava isiku tegu kui kahju põhjust. 13. Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab ohu allikat valitsenud isik kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst (

§ 1056lg 1 ls 1).

Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas (

§ 1056

lg 2 ls 2).

§ 1057

kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja põhimõtteliselt alati mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, sh kahju eest, mis põhjustatakse isikule, kes ise oli teise mootorsõiduki kui suurema ohu allika valitseja. Mootorsõiduki otsene valdaja ei vastuta kahju eest, kui kahjustati mootorsõidukiga veetud asja, v.a sõidukis viibiva isiku poolt seljas või kaasas olnud asja, mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel või kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust (

§ 1057p-id 1-5).

Kohus ei ole tuvastanud mootorsõiduki valdaja vastutuse välistamise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja tunnistab liiklusõnnetuse põhjustamist ning hageja 1 sõiduk sai seetõttu kannatada ja loeti hävinuks. Seega vastutab kostja hageja 1 ja hageja 2 ees riskivastutuse sätete alusel. 14. Kohus võtab seisukoha asendusauto nõude osas summas 158,33 eurot ja 97,40 eurot. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult 4 lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (

§ 127lg 1).

Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (

§ 127lg 4).

Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul (

§ 132lg 4 ls 1).

Kuludest tuleb maha arvestada kannatanu sõiduki mitte kasutamise tõttu säästetud kulud (RKTKo 3-2-1-90-14, p 15). Asendussõiduki kulude väljamõistmisel peab kohus hindama, kas kulud on põhjendatud (TalRK 2-14-55757, p 28). Seega on kahjuhüvitise väljamõistmiseks vaja tuvastada, kas kahjustatud sõiduk oli hagejale tema majandustegevuseks või tööks vajalik ja kasulik ning kas samaväärse auto üürimine oli põhjendatud.

1. Esmalt hindab kohus, kas kahjustatud sõiduk oli hagejale 1 tema majandustegevuseks või tööks vajalik ja kasulik. Hageja 1 on tõendanud, et kasutas perioodil 25.01.2016-12.02.2016, so 19 päeva X OÜ-lt üüritud autot Mazda 6 (tl 26). Hageja 2 kasutas perioodil 7.03.10.03.2106 enda abikaasa kasutuses olevat autot Citroen C
2. Vaidlust ei ole, et hageja 1 näol on tegemist õigusbürooga ning hageja 2 on hageja 1 seaduslik esindaja. Hageja 1 seadusliku esindaja hageja 2 elukoht oli sel ajal xxx (tl 45), mis asus hageja 1 asukohast 11 km kaugusel. Hageja 1 on põhjendanud, et nimetatud teekonda ei ole võimalik läbida mõistliku aja- või rahakuluga muul moel kui sõiduautoga. Kohus leiab, et õigusteenuste osutamiseks ei ole kindlasti vajalik sõiduki olemasolu. Hageja 1 ei ole tõendanud, et asendussõiduki kasutamine oli vajalik seoses hageja 1 majandus- või kutsetegevusega (nt klientide juurde sõitmiseks vms). Hageja 1 juhatuse liikme sõidud töökoha ja kodu vahel ei ole käsitletavad majandusvõi kutsetegevusega seotud kuludega. Seega ei ole põhjendatud hageja 1 vajadus üürida hävinud sõidukiga samaväärne ja eelkõige samasuguste sõiduomadustega auto. Seega ei ole hageja 1 kahjuhüvitise nõue perioodi 25.01.2016-10.03.2016 ning perioodi 7.03.-10.03.2016 eest vajalik ega põhjendatud.
3. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (

§ 128lg 3).

Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele (

§ 132lg 1 ls 1).

Kohus leiab, et auto registreerimismärgi vahetuse kulu 82 eurot saab pidada asja soetamiseks tehtavaks mõistlikuks kuluks. Nimetatud kulu kandmine hageja 1 poolt on tõendatud kaardimakse kviitungiga (tl 29). Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt hageja 1 kasuks välja mõista uue auto liisingulepingu lepingutasu 190 eurot. Tõendamist on leidnud, et hageja 1 on nimetatud kulu kandnud ettemaksu arve alusel (tl 28). Kohus leiab, et eelpool nimetatud kulude kandmine hageja 1 poolt oli vajalik pärast auto hävimist uue samaväärse asja soetamiseks.

§-s 1057 sätestatud erandeid, millal mootorsõiduki valdaja ei vastuta mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, praegusel juhul ei esinenud. Tõendatud on põhjuslik seos kostja vastutuse aluseks oleva asjaolu ja tekkinud kahju vahel. Käesoleval juhul ei ole alust piirata kahjuhüvitist

§-de 139 ja 140 alusel. 17. Kohus käsitleb järgmisena hageja 1 ja hageja 2 saamata jäänud kasutuseeliste nõuet. Kohus leiab, et hagejate kasutuseeliste nõue ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutuseeliste hüvitamist (

§ 132lg 4 ls 2).

Asja asendamise ning kasutuseeliste nõue on alternatiivsed kohaldudes vastavalt juhul kui isik kasutab samaväärset 5 asja ning kui ta ei kasuta samaväärset asja (RKTKo 3-2-1-19-13, p 14). Nimelt näeb

§ 132

lg 4 teise lause ette, et kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Kasutuseelist tuleb eelkõige mõista kui kahjustatud asja asendamiseks üüritud asja üürimisele tehtud kulutusi, arvates sellest maha osa, mille kahjustatud isik säästab oma asja kasutamata jätmisega. Kui kahjustatud isik ei kasuta uue asja muretsemisele kulunud aja jooksul teist samaväärset asja, siis annab

§ 132

lg 4 teine lause võimaluse nõuda nn normatiivse kahjuna saamata jäänud kasutuseelise hüvitamist. Kasutuseelise väärtus peaks näitama, kui palju on asja kasutusvõimalus mingi perioodi jooksul majanduslikult väärt. Kui kasutuseelise väärtuse kindlakstegemine ei ole võimalik või kui see on oluliselt raskendatud, saab kahju suuruse määrata kohus (TsMS § 233 lg 2).

1. Kohus märgib, et kasutuseelise hüvitamise nõuet tuleb käsitleda alternatiivnõudena. Ka kasutuseeliste nõue eeldab nagu asendusauto kulude hüvitamise nõue, et hävinud asi oli hagejale 1 vajalik või kasulik majandus- või kutsetegevuses. Kohus on seisukohal, et kahjustatud sõiduk peab olema siiski tarvilik majandus- või kutsetegevuses, mitte üksnes hageja 1 seadusliku esindaja (hageja 2) kodust tööle ja töölt koju sõitmiseks. Hageja 1 ei ole tõendanud ega põhjendanud kuidas oli hävinud sõiduk vajalik majandus- või kutsetegevuses. Hageja 2 on üksnes välja toonud selle, et tema töökoht oli toonasest elukohast 11 km kaugusel. Seega oli hävinud sõiduk vajalik üksnes hageja 1 seadusliku esindaja isiklikes huvides, mitte hageja 1 majandus- või kutsetegevuses. Hageja 2 kasutuseelise nõue ei kuulu rahuldamisele sel põhjusel, et sõiduk kuulus kostjale 1, mitte kostjale
3. Järgmisena analüüsib kohus kohtueelsete õigusabikulude nõuet. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on

§ 128

lg 3 ja

§ 115lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10).

Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (

§ 115lg 1).

Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (

§ 127lg 1).

Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (

§ 127lg 4).

Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (

§ 136

lg 1).

§ 128

lg-le 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10).

1. Esmalt peab kohus hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik. Õigusteenuse osutamise kulu kokku on summas 276,25 eurot (km-ta). Kentmanni Advokaadibüroo OÜ on osutanud hagejale 1 õigusteenust tunnihinnaga 85 eurot (ilma käibemaksuta) töömahuga 3,25 tundi, mis on kujunenud järgmistest tegevustest: õigusabi, materjalide analüüs ja nõudekirja koostamine. Kohtu hinnangul ei olnud hageja 1 poolt õigusabi kasutamine hageja 1 esindamiseks vajalik ega põhjendatud. Hageja 1 on õigusbüroo, mistõttu polnud nõudekirja koostamine advokaadibüroo poolt vajalik ega põhjendatud. Seega ei tule edasi analüüsida, kas kulud on mõistliku suurusega ning kas kõik tehtud toimingud olid vajalikud ja põhjendatud. Seega ei ole hagejale 1 tekkinud kahju kohtueelsete õigusabikulude näol ning nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata. 6
2. Järgmisena analüüsib kohus hageja 2 mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Hageja 2 nõuab kostjalt kehavigastuse tekitamise tõttu mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele ka riskivastutuse realiseerumise korral (RKTKo nr 3-2-1-85-08, p 11). Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (

§ 128lg 5).

Isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (

§ 134

lg 2).

§ 134

lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

§ 134

lg 2 alusel hüvitise saamiseks ei pea hageja iseenesest tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab talle kehavigastuse tekitamise eest. Mittevaralise kahju olemasolu tuleb kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral eeldada. Ka Riigikohus on rõhutanud, et kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise korral eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist, st et kahjustatud isik peab tõendama üksnes kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamist, mitte aga mittevaralise kahju (hingelise ja füüsilise valu) olemasolu (vt RKTKo nr 3-2-1-3-2-1-73-13, p 13). Nimetatud asjaolu (kehavigastuse tekitamine kostja poolt) ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud. Kohus leiab, et hageja 2 ei ole tõendanud, et avarii tagajärjel kahjustus hageja 2 tervis. Kohtule esitatud Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi tõenditest nähtuvalt esines hagejal 2 kolmiknärvi probleem ja osaline töövõimetus enne kostja poolt põhjustatud avariid, so

1. aastal (tl 34-36). Asjaolu, et hagejal 2 esineb seljavalu, ei tähenda seda, et kostja põhjustas hagejale tervisekahjustuse. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et seljavalud oleksid tingitud kostja poolt põhjustatud õnnetusest. Hageja 2 poolt kohtule 23.09.2019 esitatud ambulatoorsed epikriisid ei tõenda asjaolu, et kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkisid hagejal 2 tervisekahjustused (seljavalud) (tl 94-97). ) Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja 2 tõendanud kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimist ning mittevaraline kahjunõue rahuldamisele ei kuulu.
2. Hagejad on esitanud kostja vastu ka viivisenõude alates 4.04.2016 esitatud nõudekirja vabatahtlikuks täitmiseks antud 14 päeva möödumisest ehk alates 19.04.2016 kuni 18.04.
3. Hageja 1 viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt, so rahuldatud 272 euro nõude osas (registreerimismärgi vahetuse kulu 82 euro ja uue auto liisingulepingu tasu 190 euro). Tulenevalt

§ 113

lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kahjusummalt 272 eurot alates 19.04.2016 kuni 18.04.2017

§ 113

lg 1 teises lauses sätetatud määras, so summas 21,75 eurot (vt arvutuskäik www.viivisekalkulaator.ee).

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, so hageja 1 nõude 272 euro (registreerimismärgi vahetuse kulu 82 euro ja uue auto liisingulepingu tasu 190 euro) osas ja nimetatud nõuetelt viivisenõude osas. Kohus jätab hagi rahuldamata asendusauto kulu 158,33 euro, asendusautokulu 97,40 euro, õigusabikulu 276,25 euro ning kaotatud kasutuseeliste nõuete osas. Hageja 2 nõuded kostja vastu rahuldamisele ei kuulu. MENETLUSKULUD 7
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolt endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi osaliselt, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
3. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 8