← Eesti

2-17-117305/13

Obsah (10)§ 415§ 317§ 407§ 444§ 438§ 173§ 174§ 175§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja menetlev kohtunik Reena Nieländer Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.

§ 415lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Kohtu põhjendused 5. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud

§ 317

lg 5 alusel, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Hagimaterjalid olid kostjale avaldatud 07.11.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral suuremas osas õiguslikult põhjendatud. Põhjendamata on käsitlustasu nõue. Seetõttu hagi tuleb rahuldada osaliselt. 6. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). 7.

§ 444

lg 4 alusel põhjendab kohus käesolevat otsust vaid osas, milles see jääb rahuldamata. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt. 8. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 16.03.2015 sõlmitud liitumislepingu nr. 3749232, 30.03.2015 sõlmitud liitumislepingu nr. 3768914, 16.03.2015 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr. 3749235 lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

  1. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 21.01.2013 ja 26.02.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. 3 2-17-117305
  2. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (2012447212; 2012663652; 2012868977; 2013152037) eest tasumata 511,36 eurot. Põhivõlgnevus koosneb saadud telekommunikatsiooniteenuste tasust, käsitlustasust, meeldetuletustasust, arve saatmise tasust.
  3. Elisa Eesti AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimuste kohaselt on järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel Elisal õigus nõuda kliendilt kogu vara tasumata järelmaksu korraga tasumist, samuti nõuda käsitlustasu ja arvestada.
  4. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega.
  5. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt ei sisalda leppetrahvi nõue kliendile üle antud seadmete maksumuse hüvitist on käsitlustasu nõue tühine eelpool esitatud põhjendustel.
  6. Kuna käsitlustasu 70 eurot on tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 441,36 eurot (511,36-70).
  7. Kuna põhinõue väheneb siis muutub ka sissnõutavaks muutunud viivise summa. Sissenõutavaks muutunud viivise summa VÕS § 113 lg 1 alusel on 81,56 eurot (viivis arvestatud alates 19.08.2015 kuni 5.12.2017).
  8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 625 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (

§ 175lg 1).

17.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab menetluskulud siiski täielikult kostja kanda. 4 2-17-117305 18. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.