Obsah (7)

§ 108§ 113§ 402§ 401§ 404§ 4031§ 408

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-127412 Tsiviilasi Bondora S

§ 108

lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse

§ 113

lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning samuti ka TsMS §

1. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
2. Kohus tuvastab, et kostja on 21.08.2014 esitanud portaalihaldur Bondora AS vahendusel 3 300 euro väljastamiseks laenutaotluse (tl 32-44), mis on rahuldatud. Kostja kontole kanti 3 2 164 eurot (kuivõrd kostja tasus laenusummast laenuandja teenustasud 136 eurot (tl 45-49). Sellega on lepingupooled kohtu hinnangul sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (

) § 402 tähenduses. Krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping (

§ 402lg 1).

Laenuandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses. Laenusaaja ehk kostja on tarbija, hageja on laenu andnud oma majandustegevuses ning poolte vahel sõlmitud leping vastab krediidilepingu tunnustele.

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. 10. Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

mõttes, on seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede eest (antud juhul

§-d 404, 406, 408). Riigikohus on seisukohal, et kohus võib omal algatusel tuvastada tehingu tühisuse (RKTKo 3-2-1-137-09, p 12). Seetõttu kohustas kohus hagejat 9.11.2018 määrusega selgitama, missugusest ning kelle vahel sõlmitud võlasuhtest tulenevalt on hageja oma nõude esitanud, mh missuguse lepingutüübiga on tegemist. Ühtlasi kohustas kohus hagejat esitama dokumendid, kust nähtuks mõlema lepingupoole nimed, et kohtul oleks võimalik anda hinnang lepingu kehtivusele vastavalt TsÜS §-ile

1. Lisaks tuli hagejal esitada tõendid, et kostjat teavitati krediidi kulukuse määrast või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummast. Hageja selgitas kohtule üksnes, et tegemist on krediidilepinguga.
2. Kohtu hinnangul ei ole tarbijast kostjat enne lepingu sõlmimist teavitatud tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Kuigi kostjapoolne tahteavaldus, mis on suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (

§ 404

lg 1 esimene lause), ei sisaldu tahteavalduses

§ 404

lg 2 p 2 kohaselt kõiki

§ 4031

lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmeid, eeskätt krediidiandja nimi ja aadress (laenutaotlusest nähtuvalt ei selgu laenuandja), kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määr aasta kohta.

§-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna vaidlust ei ole selles, et kostja on saanud laenu kätte, siis on vaidlusalune leping kehtiv (

§ 408lg 2).

Samas tuleb

§ 408

lg 4 järgi lugeda kostja osas krediidi kulukuse määra ning kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma märkimata jätmise tõttu lepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär.

1. Arvestades, et hageja on esitanud nõude kostja vastu ning kostja on esitanud vastuväited intressi nõude ja teenustasude osas, kohustas kohus 9.11.2018 määrusega hagejat esitama selgitused nõude summade kujunemise kohta. Kohus soovis näha mis summadelt ja mis perioodil arvestati intressi hagiavalduses esitatud intressinõude (112,10 eurot) puhul. Hageja kohtunõuet ei täitnud. Hageja selgitas kohtule, et poolte vahel on sõlmitud kaks laenulepingut, mille katteks kostja makseid teinud on. Hageja esitas kohtule üksnes arvutuskäigu kuidas hageja kostja makseid nõuete katteks on jaotanud.
2. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmiti teine laenuleping 29.09.2016 ning esimese kuumakse tasumise tähtaeg oli 10.11.2016 (tl 73-83). Kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt tasus kostja hagejale perioodil 6.10.2014 – 12.11.2016 kokku 4 702,56 eurot (tl 64-65). Seega ei saanud hageja nimetatud summast arvestada kostja poolt tehtud makseid 29.09.2016 sõlmitud lepingu katteks. Isegi kui arvestada 12.11.2016 tasutud 240 krooni tasutuks teise laenulepingu katteks, on kostja tasunud kõnelause laenulepingu katteks 4 462,56 eurot. Seega tuleb kostja poolt tasutud 4 462,56 eurot lugeda tasutuks kostja 3 poolt 21.08.2014 portaalihaldur Bondora AS vahendusel esitatud 3 300 euro laenutaotluse alusel antud laenu katteks. Kostja ei selgitanud vaatamata kohtu nõudele nõude summade kujunemist. Laenukalkulaatori (vt https://www.kalkulaator.ee/et/laenukalkulaator) järgi tuleb 3 aastaks intressimääraga 17% aastas võetud laenu summas 3 300 eurot laenuandjale tagasimakstavaks summaks kokku 4 235,40 eurot (õigeaegselt tasutud põhivõlgnevus + intress). Hageja palub kostjalt välja mõista viivis perioodi 1.3.2017 kuni 6.2.2018 eest põhivõlalt 2 578,12 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja oli tasunud perioodil 6.10.2014 – 12.11.2016 kõnealuse laenu katteks kokku 4 462,56 eurot. Seega ei olnud kostjal 1.3.2017 seisuga käesolevas vaidluses käsitletud laenulepingust tulenevat võlgnevust millelt viivist arvestada. Seega on kostja täitnud kõnealuse laenulepingu katteks kohustusi suuremas ulatuses kui üksnes põhivõlgnevus ja intress. Samuti on kostja selgitanud, et teise laenulepingu osas on pooled sõlminud kompromissi 1 274,57 euro tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagiavaldus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tulenevalt asjaolust, et kostjal menetluskulud puuduvad, ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
4. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4