, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada MIHAIL MEIER temale Pärnu Maakohtu 23.11.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Mihail Meierile katseaeg kuni 22.09.2021 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning allutada Mihail Meier katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Mihail Meierit katseajal ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Mihail Meierit katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4 ja 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 3) mitte viibima paikades, kus tarvitatakse narkootikume ning mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased. Määrata Mihail Meier kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Mihail Meier karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
lg 1 p 4 alusel välja mõista Mihail Meierilt menetluskuluna riigituludesse 158,64 (ükssada viiskümmend kaheksa eurot ja 64 senti) eurot kaitsjatasu v.adv. Eve Jundase poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99917700077615. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Legalia kasuks 158,64 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Eve Jundase poolt süüdimõistetu Mihail Meieri kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Mihail Meierile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihail Meieri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 23.11.2017 otsusega tunnistati Mihail Meier süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust.
S § 65 lg 1 ja KarS 2 § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 13.04.2017 otsusega mõistetud karistusega 5 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.03.2016. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Mihail Meieri tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Mihail Meieri vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on kõik programmid läbinud, on nüüd eeskujulik kodanik. Tal on poeg, keda on vaja hakata üleval pidama ja töökoht xxxx OÜ-s. Vanglas ei ole tal ühtegi rikkumist. Kunagi ta proovis narkootikume, kuid nüüd teab, et kui uuesti tarvitama hakkab, siis satub vanglasse tagasi. Leiab, et sotsiaalprogrammist oli abi, ta sai rääkida probleemidest ja nägi, et on ka hullemaid inimesi kui tema. Elama asub ema juurde, ema ootab teda koju. Võlgnevusi on tal 5000 euro ulatuses. Vanemad on aidanud neid tasuda ja kui ta vabaneb, siis tasub kõik võlgnevused. Vanglas on ta esmakordselt. Vabanemisel toetavad teda alguses vanemad, siis läheb tööle ja saab ise hakkama. Suhted kõikide varasemate tuttavatega on lõpetanud, suhtleb ainult ema, isa, lapse ja vennaga. Selgitab, et uus kontaktisik hindas ta kõrgohtlikuks. Kaitsja ei hakka üle kordama kõiki neid positiivsed asjaolusid, mida iseloomustus kajastab. Ta on läbinud kõik pakutavad programmid ja on näha, et ta on muutunud paremuse poole. Ta teeb trenni, sporti, puuduvad karistused, ta on vabatahtlikult asunud võlgnevusi tasuma. Eriala on tal olemas, ka töökoht ja perekond, mis räägivad selle kasuks, et oleks vajalik ja õiglane teda ennetähtaegselt vabastada. Kaitsjale jääb arusaamatuks, kust tuleneb kinnipeetava kõrgohtlikkus. Ta on pikema perioodi vältel näidanud ennast ainult positiivselt, ühtegi negatiivset märget ei ole. Samuti ei nähtu kõrgohtlikkust ka riskiprotsentidest. Kaitsja palub kõiki eeltoodud asjaolusid arvestada ja vabastada Mihail Meier vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Mihail Meier ära kandnud üle 3 aasta 10 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud 5 aasta 5 kuu ja 28 päevasest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et kinnipeetav kannab karistust teistkordselt suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei takista vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemist. Karistusregistri andmete kohaselt on Mihail Meieril 3 kehtivat kriminaalkaristust, kuid vangistuses viibib ta esimest korda. Seega, kuigi varasemad tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ega pannud teda muutma oma kuritegelikku käitumist, mistõttu on ta pannud toime uue samalaadse kuriteo, võib esimest korda vangistuses viibimise mõju pidada potentsiaalselt tugevaks isiku edaspidise käitumise mõjutamisel. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Ta on vangistuse jooksul osalenud tööhõives nii vangla majandustöödel kui ka AS Eesti Vanglatööstuse metallitšehhis, läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Õige hetk, ta läbis xxxx täiendkoolituse ehitusviimistluse alal ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused toetavad samuti tema vabastamist. Tal on vabanemisel kindel elukoht emale kuuluvas eramajas, kus hakkab elama koos ema ja oma alaealise lapsega, keda kinnipeetava ema kasvatab. Isik omab erinevaid töökogemusi, ka vangistuses viibides on end täiendanud. Enne vangistust töötas enda sõnul Soome Vabariigis mitteametlikult, omas seega sissetulekut, kuid pani siiski toime narkokuriteo oma majanduslike vajaduste rahuldamiseks. Tal on iseloomustuse andmete kohaselt tasumata nõudeid üle 5500 euro, mida on motiveeritud tasuma ning mida ta on ka vangistuses viibimise ajal vähendanud vastavalt võimalustele vanemate abiga. Vabanemisel on OÜ xxxx garanteerinud talle töökoha, mis omakorda tagab talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks ja uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks. Narkokuriteod on kinnipeetav toime pannud grupis ja olnud kuriteokaaslaste poolt mõjutatav, millele viitab teistega kooskõlastatult tegutsemine ja koos kuritegude toimepanemise heakskiitmine. Enda sõnul ta endiste kuritegeliku minevikuga tuttavatega enam ei suhtle, kuna soovib keskenduda lapse kasvatamisele ja enda sõnul ei näe endistel tuttavatel kohta keskkonnas, mille ta oma lapsele tahab luua. Lähedastega, kelleks eelkõige on vanemad, vend ja laps, on suhted soojad ja toetavad. Alkoholisõltuvust isikul ei ole. Ta ei ole olnud sagedane alkoholi tarvitaja ega näe ka ise alkoholil oma elus kohta. Lisaks ei ole alkoholi tarvitamine seotud tema kuritegeliku käitumisega. Narkootikume tarvitas, mida ta ka ise tunnistab, kuid sõltuvust diagnoositud ei ole. Ta on seisukohal, et edaspidi narkootilisi aineid tarvitada ei soovi ning ta on seadnud endale tulevikuks reaalsed eesmärgid, milleks on lapse kasvatamine ja enesearendamine. Kohus leiab, et uue kuriteo toimepanemise riski on kinnipeetava puhul võimalik maandada talle katseajaks narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamise või tarvitamise keelu kohaldamisega. Kui isik ei jätka vabanemisel narkootiliste ainete tarvitamist, ei teki tal vajadust neid ka enese tarbeks muretseda, mistõttu ei teki tal ka vajadust majandusliku kasu saamiseks uue kuriteo toimepanemiseks. Kuigi isik on varem katseajal olles pannud toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul siiski anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on esimesel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetav on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma. 4 Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Mihail Meieri vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Eve Jundas, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 158,64 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.