) ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus (KVTRS) ei too mittetäieliku teenistusaasta osas välja erisusi. 3. Kaitseväe peastaabi 02.02.2015 kirjas nr J1-8.2-1.2/3840-2 selgitati, et tegevteenistuspensioni arvutamine toimub
kohaselt ning RPKS kohaldatakse tegevteenistuspensioni taotlemisel, määramisel ja indekseerimisel, mitte tegevteenistuspensioni suuruse arvutamisel (
Tegevteenistuspension on eripensionite hulka kuuluv pensioniliik, mistõttu ei ole pensionistaaž ja tegevteenistusstaaž omavahel võrreldavad ning tegevteenistusstaažile ei kohaldu RPKS § 29 lg-s 2 toodud ümardamine. 4. Kaitseväe peastaabi ülema 30.03.2015 otsusega nr J1-8.2-1.2/3840-5 jäeti XX 27.02.2015 vaie 02.02.2015 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja uue dokumendi väljastamiseks kohustamiseks rahuldamata. Vaideotsuses selgitati, et kuni 01.04.2013 kehtinud
lg 2 kohaselt arvestati teenistusstaaži täisaastates ning täisaastani ümardati staaž, mille pikkus oli vähemalt kuus kuud. Kehtiva
§-d 91 ja 206 sellist ümardamist ette ei näe. Tegevteenistuspensioni suuruse arvutamise alused on sätestatud
§-s 206, mis on erinorm RPKS suhtes. 5. XX esitas 27.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti Kaitseväe peastaabi 02.02.2015 otsuse ja 30.03.2015 otsuse tühistamist ja Kaitseväe peastaabi kohustamist väljastada Sotsiaalkindlustusametile esitamiseks uus tegevteenistuspensioni määramise dokument. Vastustaja on ekslikult jätnud kohaldamata RPKS § 29 lg 2, mis sätestab üldise alusena pensionistaaži ümardamise korra.
§-s 206 kasutatud termin aasta on esitatud ilma täpsustuseta, kas tegu on täisaasta või ümardatud aastaga. Ka juhul, kui RPKS § 29 lg 2 kohaldamine
lg 1 alusel ei ole võimalik, tuleb seda kohaldada analoogia korras, sest seaduses on tegevteenistuspensioni staaži ümardamine jäetud reguleerimata.
§-de 91 ja 206 sõnastus ei anna alust arvata, et see küsimus on jäetud sihilikult reguleerimata. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) §-s 101 on ette nähtud sarnane väljateenitud aastate pension. PPVS § 108 lg 7 näeb samuti ette politseiteenistuse staaži ümardamise täisaastateks. Ebavõrdseks kohtlemiseks võrreldes PPVS alusel pensioni saavate isikutega, kuni 31.03.2013 pensioneerunud kaitseväelastega ja RPKS alusel pensioni saavate isikutega pole legitiimset 2
vastuolus põhiseaduse §-ga
RPKS § 29 lg 2 ei kuulu kohaldamisele, sest staaži arvutamine on
-s reguleeritud. Analoogia kohaldamiseks puudub vajadus, sest tegevteenistuspensioni suuruse arvutamiseks on õigusnorm olemas. Pensionistaaž ja tegevteenistusstaaž ei ole omavahel võrreldavad, sest erisus on juba pensioni suuruse arvutamise lähtesummades. Oluliselt erineb ka tegevteenistuspensioni suuruse arvutamise alus (
lg 2) politseiteenistuses väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise alusest (PPVS § 100 lg 1), samuti erinevad pensioniõiguslikud vanused; tegevteenistuspensioni suurus sõltub ka rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisest.
jõustumisega 01.04.2013 muudeti oluliselt tegevväelaste palgakorraldust ja selle aluseid, mistõttu ei ole võrreldavaks grupiks ka enne seda pensioneerunud kaitseväelased. Kaebajal oli võimalus oma teenistust jätkata kuni piirvanuse saabumiseni ja seeläbi pikendada teenistusstaaži. 7. Tallinna Halduskohus jättis 07.10.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus ei pidanud vajalikuks vaideotsuse põhjendusi korrata ja nõustus nendega. Vastustaja seisukoha õigsust kinnitab ka
eelnõu seletuskiri (lk 120) § 91 selgitamisel, mille kohaselt ei moodustata eelnõuga uusi staaži arvestamise aluseid.
§-s 206 on sätestatud erisused teenistusstaaži arvestamise osas võrreldes RPKS § 29 lg-ga 2.
Puudub alus arvata, et mõistet aasta kasutatakse
§-s 206 muus tähenduses kui 12 kuud. Seetõttu pole alust ka analoogia kohaldamiseks. Vajalik ei ole vastustaja selgituste kordamine osas, mis puudutab PPVS ja
alusel makstavate pensionide erinevust ning erinevust kuni 31.03.2013 kehtinud
-ga ette nähtud pensionide arvutamise alustest. RPKS, PPVS ja varasema
alusel makstavad pensionid ei ole sarnased pensioniskeemi osas, sh pensioni arvutamise aluseks võetava ametipalga ja pensionisumma kujunemise osas. Pensionikindlustusstaaži arvestatakse RPKS alusel ilma seda ümardamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.10.2015 otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja taotleb kaebaja poolt seadusele antud tõlgendusega mittenõustumise korral
ja § 206 põhiseaduse §-ga 12 vastuolus olevaks tunnistamist ja kohaldamata jätmist osas, milles need ei võimalda apellandi pensioni suuruse arvutamisel 6 kuu ja 25 päeva pikkuse tegevteenistusstaaži arvesse võtmist ja täisaastani ümardamist. Halduskohus kohaldas RPKS § 29 lg-t 2 ebaõigesti, leides, et see ei ole tegevteenistuspensioni staaži ümardamisel kohaldatav. Kuni 31.03.2013 kehtinud
lg 2 nägi ette teenistusstaaži arvestamise täisaastates ja vähemalt 6-kuuse staaži ümardamise täisaastani.
lg 1 kohaselt kohaldatakse kaitseväeteenistuses olnud isiku ja tema perekonnaliikme pensionikindlustusele RPKS sätteid, arvestades
-s sätestatud erisusi. Võib arvata, et kui seadusandja oleks tahtnud tegevusteenistuspensioni staaži ümardamisel erisuse ette näha, oleks ta seda teinud selgesõnaliselt. Seletuskirjas osutatu käsitleb üksnes tavapärast tegevteenistusstaaži, mitte tegevteenistuspensioni suuruse arvutamist. Seletuskirjas selgitatu
Puudub mistahes mõistlik põhjus, miks peaks RPKS § 29 lg-s 2 sätestatud ümardamine olema
§-s 206 ette nähtud tegevteenistuspensioni puhul mittekohalduv. PPVS § 108 lg 10 näeb ümardamise ette. Isegi kui RPKS § 29 lg 2 ei ole otseselt kohaldatav, tuleks seda teha analoogia korras, sest
-s 3
§-des 91 ja 206. Need on selged. Halduskohtus leidis õigesti, et RPKS § 29 lg 2 kohaldamine analoogia alusel ei ole põhjendatud. Seaduses ei ole lünka. Halduskohus selgitas sellise tõlgenduse õigsust põhjendatult ka
eelnõu seletuskirja valguses. Tegevteenistuspensioni suuruse arvutamisel ja määramisel ei ole ebavõrdselt koheldud kuni 31.03.2013 kehtinud
alusel pensionile läinud kaitseväelasi võrreldes RPKS alusel pensioni saavate isikutega. Eripensioni maksmiseks ei ole riigil kohustust ning see on ette nähtud avara kaalutlusõiguse alusel. Pensioniskeemid pole varem pensionile läinud tegevteenistuspensioni saavatel isikutel, politseiteenistuse seaduse alusel pensioni saavatel isikutel ja RPKS alusel pensioni saavatel isikutel sarnased. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10.
lg 1 sätestab, et isikul, kellel on vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž, tekib 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, mille suurus on 50 protsenti tema pensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest. Sama paragrahvi lg 4 näeb ette, et iga aasta eest, mille võrra tegevväelase tegevteenistusstaaž ületab 20-aastast tegevteenistusstaaži, liidetakse sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud 50 protsendile juurde 2,5 protsenti. Teenistusstaaži arvutamine on reguleeritud
§-s 91.
-s ei ole reguleeritud pensionistaaži ümardamist, sh täisaastale lisanduva lühema perioodi ümardamist järgmiseks täisaastaks, kui selline periood on üle kuue kuu. Kuna pensioni suurus on reguleeritud sõltuvana mh kaitseväeteenistuses oldud ajast ja selle aja kindlaksmääramise regulatsioon on selge, puudub vajadus
a arvutatava pensionistaaži suuruse kindlaksmääramist käsitlevale RPKS regulatsioonile tugineda. 11. Halduskohus asus õigesti seisukohale, et analoogia kohaldamiseks ei ole alust. Tegemist ei ole olukorraga, kus pensioni maksmist käsitlevate normide realiseerimine eeldab sätte olemasolu, mida asjakohases seaduses ei leidu. Analoogia kohaldamiseks ei ole alust, kuna
§-de 91 ja 206 regulatsioon võimaldab üheselt tuvastada, millises suuruses tegevteenistuspension tuleb määrata. Mõnele kategooriale ametnikele pikaajalise teenistuse korral makstav pension ei sõltu iga kord teenistusstaažist ning sellise teenistusstaaži ümardamine täisaastaks ka siis, kui tegelik teenistusaeg on kuni 6 kuud lühem, ei ole sedavõrd levinud ja tavapärane, et saaks eeldada seadusandja vastavasisulist tahet ning
regulatsiooni lünklikkust. 12. Kui seadusandjal on mingi küsimuse lahendamisel avar otsustusruum, on ebavõrdne kohtlemine meelevaldne, kui see on ilmselgelt asjakohatu (Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-703, p 37). Majandus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundamine kuulub seadusandja pädevusse ning seadusandjal on nii avaliku teenistuse palgakorralduse reformi teostamisel kui ka ametipensionisüsteemi kujundamisel avar otsustusruum (Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-115, p 58). 4
alusel pensioni saavad isikud saavad enamasti väiksema pensioni, sest nende puhul ei võetud pensioni määramisel aluseks lisatasusid. 01.04.2013
jõustumisel leidsid kaitseväeteenistuse palgakorralduses aset olulised muudatused, mis muutsid palga ja sellest tulenevalt ka hilisema pensioni arvestuse rohkem isikustatuks, kuna need ei jäänud enam jäigalt seotuks ametikoha ja auastmega. Oluliselt erinesid ka nõuded pensioni maksmise eelduseks olevale staažile. Kehtiva
lg 1 kohaselt tekib isikul õigus tegevteenistuspensionile vaid juhul, kui tal on 20-aastane tegevteenistusstaaž ning erinevalt
varasema redaktsiooni § 196 lg-st 1 ei piisa pensioniõiguse tekkimiseks enam 25-aastasest üldisest pensionistaažist, millest kaitseväeteenistuse staaži pidi olema 13 aastat. Erinevalt
varasema redaktsiooni § 112 lg-st 21 ei näe kehtiv
enam ette piirvanuse täitumisel teenistusaja pikendamise võimalust. Seega on pensioni maksmise tingimused neil kahel grupil oluliselt erinevad, mistõttu teenistusstaaži ümardamise osas tehtud muudatus on õigustatud. 17. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Halduskohtu otsuse muutmiseks ei ole alust. Menetlusosalised ei ole apellatsioonimenetluses taotlenud menetluskulu väljamõistmist teiselt poolelt. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask Villem Lapimaa Kaire Pikamäe 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.