2-19-13497/10

2-19-13497 KOHTUMÄÄRUS (PANKROTIMÄÄRUS) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13497 Tsiviilasi A. L. avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming Pankroti väljakuulutamine ja ajutise pankrotihalduri tasu määramine Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2019 Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: A. L. (endine perekonnanimi K., isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxx, xxx, xxx) Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus (asukoht Soola 3, 51013 Tartu, tel 7407 662; 504 6694, e-post xxx; vandeadvokaadi tunnistus nr 141) RESOLUTSIOON
3. Rahuldada A. L.i pankrotiavaldus.
4. Kuulutada välja A. L.i pankrot alates
5. novembrist
7. Nimetada A. L.i pankrotihalduriks Tiia Kalaus (asukoht Soola 3, 51013 Tartu, tel 7407 662; 504 6694, e-post: xxx ; vandeadvokaadi tunnistus nr 141).
8. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek
9. novembril 2019.a kell 14.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtusaalis nr. 238 aadressil Kooli 2A, Jõhvi.
10. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Tiia Kalause
11. oktoobri 2019.a. aruanne võlgniku, A. L.i, majandusliku olukorra kohta.
12. Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalause ajutise halduri tasuks 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (lisandub käibemaks).
13. Ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (lisandub käibemaks) maksta välja riigieelarvelistest vahenditest ning kanda OÜ CiviLex kontole nr xxxxxxxxxxxxxx AS-s Swedbank. 1 2-19-13497
14. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 (kahe) kuu jooksul arvates pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaandes ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastu PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud nõuete rahuldamist.
15. Teha kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16. Saata kohtumäärus pankrotihaldurile ja avaldajale ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu menetluses on A. L.i avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 24.09.
17. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause.
18. oktoobril 2019 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise aruande. AJUTISE HALDURI ARUANNE 22.10.2019 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni. Andmed võlgniku vara kohta: A. L. omab järgmisi arvelduskontosid:  nr xxxxxxxxxxxx Swedbank, mille saldo on 0,75 eurot. Kontol toimingud puuduvad;  nr xxxxxxxxxxxxx, mille saldo on 82,10 eurot. Kontol on erinevate kohtutäiturite arestid. Kuna võlgnik on kinnipeetav, siis toimub tal rahaliste vahendite arestimine vastavalt VangS § 44, mille kohaselt 50% kantakse nõuete fondi, 30% vabanemisfondi ning 20% on isikul kasutamiseks teenuste eest kinnipidamisasutuses. Võlgnikule avatud K-Raha konto kohaselt on talle laekumine olnud Justiitsministeeriumist vanglatöödel osalemise eest. Pankroti väljakuulutamisel laekub võlgniku tulust 50% pankrotimenetlusse. Ülejäänud osale pankrotimenetluses arestimisõigus puudub. Teistes krediidiasutustes võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Maksu- ja Tolliamet’i andmetel puuduvad isikul võlad riigimaksete osas. MTA andmetel on viimati võlgnikule 2018 – 2019 deklareerinud tulu xxx xxx. 2 2-19-13497 Pensionikeskuse andmetel on võlgnik liitunud kogumispensioniga alates 01.01.
19. Kohustusliku pensionikonto osakud ei ole võõrandatavad pankrotimenetluses. Kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnistuid ei kuulu. Mannteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku ega tema abikaasa nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnik on registrisse kantud kasutajana sõidukile Renault Laguna (v.l. 2000), mille omanikuks on A. K. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik ei ole avalduses saadaolevaid nõudeid varana esitanud. Äriregistri andmetel võlgnikul puuduvad seosed äriühingutega. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu kinnisvara ega vallasvara. Rahaliste vahendite jääk kontol 82 eurot. Võlgniku võlad Täitemenetluste registri kohaselt on käesoleval ajal võlgniku suhtes 34 täitmisel olevat sissenõuet.  Analüüsides täitemenetluses olevate menetluste registrit, siis peamise osa moodustavad Politsei ja Piirivalveameti (PPA) nõuded väärteomenetluses koostatud trahvinõuete alusel. PPA põhinõuded on osaliselt kohtutäiturite poolt loetud aegunuks ning menetlust jätkatakse kohtutäituri tasu ja kulude osas. Käesoleval ajal on ajutine haldur tuvastanud PPA nõudeid koos täituritasudega 2 162,94 eurot.  Teise suure grupi võlanõudeid moodustavad kohtulahendite alusel võlgnikult välja mõistetud menetluskulud erinevates kriminaalmenetlustes, kus sissenõudjaks on Riik (nimetatud ka Riigi Tugiteenuste Keskus või Rahandusministeerium või Maksu- ja Tolliamet). Kokku on menetluskulude nõudeid ajutine haldur tuvastanud summas 5 309,19 eurot.  Võlgnikult on kriminaalmenetlustes välja mõistetud tsiviilhagid kannatanute kasuks või muud kahju hüvitamise nõuded, mis moodustavad kokku 1 310,46 eurot.  Tsiviilnõudena tarbijakrediidilepingust tulenevalt tuleb käsitleda BIGBANK AS nõuet summas 143,80 eurot.  Kokku on ajutine haldur tuvastanud võlgniku kohustusi summas 8 926,39 eurot.  Võlgnik ise on avalduses esitanud võlanõuete summa kokku ca 15 000 eurot. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku suhtes läbiviidud täitemenetluste registrit ning kokkuvõtvalt võib väita, et võlgniku vastu olevad nõuded on kõik tekkinud selle tõttu, et võlgnik on suure osa oma eelnevast elust käitunud süüliselt. Nagu nähtub tema enda avaldusest, siis tööl pole ta kinnipidamisasutuste vahepealsel perioodil suutnud eriti käia ja need on jäänud äärmiselt lühiajalisteks. See näitab, et tegelikult ei ole võlgnik oma eelnevatest kinnipidamisetest midagi õppinud ning suure tõenäosusega jätkub tema elu sama rada ka pärast vabanemist kahe aasta pärast. Tavapäraselt sellisest väljakujunenud mustrist ei suudeta vabaneda. Kõik võlgnikuga seotud kriminaalmenetlused on olnud seotud varguste ja/või röövimistega, mistõttu ajutine haldur ei välista võimalust, et isegi vabanedes mingitest võlgadest tuleb tal tasuda oma süülise ja õigusvastase käitumise tõttu tekitatud kahjusid. Vara tagasivõitmisest. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur vara tagasivõitmise aluseid tuvastanud. Kokkuvõte 3 2-19-13497 Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul puudub vara ning sissetulek ei võimalda rahuldada võlanõudeid, sest vangistuses viibimise periood lõpeb eelduslikult
20. aasta kevadeks. Juhul, kui kohus pankrotimenetluse läbimise järel algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, siis selle läbimisel 5-7 aasta jooksul on võlgnikul võimalus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest osaliselt vabaneda juhul, kui ta ise on võlgniku kohustuste täitmiseks piisavalt motiveeritud. Motiveeritus tähendab eelkõige seda, et võlgnik tegeleb mitte ainult tulutoova tegevusega, vaid see tulu peaks olema suurem minimaalsest, et tekiks üldse võimalus on nõudeid võlausaldajate ees täita kasvõi osaliselt. Senise käitumise kohaselt ajutine haldur võlgniku motiveerituses kindel olla ei saa. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul puudub käesoleval ajal vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning pankrotiavalduse menetlus kuuluks lõpetamisele raugemise tõttu. Kuna võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis PankrS § 171 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 toodud asjaolusid menetluse algatamata jätmiseks. Juhul, kui Viru Maakohus kuulutab välja A. L. pankroti, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud. Kohtuistung
21. oktoobri 2019 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Avaldaja kavatseb hakata tööle ja võlgnevusi tasuma. Talle on selgitatud, et pankroti väljakuulutamise korral ta ei vabane kuritegudega tekitatud kahjude hüvitamise kohustusest. Avaldaja vabaneb
22. aasta veebruaris, võib-olla ka ennetähtaegselt. Avaldaja palus avaldus rahuldada. Ajutine haldur selgitas avaldajale pankrotimenetluse põhimõtteid, märkides, et on nõudeid, mis on juba aegunud ja on nõudeid, mille täitmisest avaldaja ei vabane. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. L.i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalause. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 8 926,39 eurot, vara võlgnikul puudub. 4 2-19-13497 Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on see, et võlgnik on suure osa oma eelnevast elust käitunud süüliselt. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrott. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalaus A. L.i pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub
23. novembril 2019 kell … Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud A. L.i pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 7,1 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri 397,20 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur loobus tasust summas 20 senti ja palus hüvitada tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 397 eurot (lisandub käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 5