Obsah (7)

§ 113§ 600§ 580§ 581§ 602§ 603§ 604

2-17-14424 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 04. juuni 2018 Tsiviilasja number 2-17-14424 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu

§ 113lg 1 teises lause sätestatud määras.

1 2-17-14424

1. Määrata kindlaks riigi õigusabi osutaja tasuna XXXle riigi õigusabi osutamise eest 858 eurot koos käibemaksuga, advokaat Aleksei Vassiljevi (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo) kasuks. Kohus mõistab riigi õigusabi tasu XXXlt välja riigituludesse eraldi määrusega pärast käesoleva otsuse jõustumist Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud XXX esitas 27.09.2017 hagi XXX vastu ühisvara jagamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse, milles palub end vabastada hagilt riigilõivu maksmisest. Kohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse 11.10.2017 määrusega ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest ette summas 300 eurot. Kohus võttis hagi menetlusse 11.10.
2. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt, hageja ja kostja elasid ühiselt koos perekonnana ja ühise majandamisega abieluvälises kooselus alates 2005.a hageja ema korteris aadressil XXX. 2013 asusid pooled otsima endale oma kodu, et perekond luua. Augustis 2013 oli kaasatud kinnisvaramaakler, kes abistas pooli sobiva elukoha otsimisel. 2013 augustist - oktoobrini käisid pooled koos vaatamas ca 50 müügiks pakutud kinnisvara objekti. 16.10.2013 soetasid hageja ja kostja endale korteriomandi aadressil XXX (registriosa nr 13383401). Korteriomandi soetamiseks vajamineva raha laenasid hageja ja kostja AS-lt Swedbank. Omafinantseerimiseks (nö esimeseks sissemaksuks) vajaminev raha summas 16 000 eurot laenati hageja emalt XXX ja kostja isalt XXX. Kostja isalt laenati 6000 eurot. Kostja isale on pooled ühiselt laenu tagastanud. Hageja emalt XXX laenati 10 000 eurot. XXXvõttis 19.09.2013 hagejale ja kostjale raha andmiseks laenu AS-lt Odav Laen summas 10 000 eurot. Hageja kontoväljavõttest nähtub, et XXXon 14.10.2013 hagejale kandnud 10 000 eurot ning järgmisel päeval so 15.10.2015 kandis hageja kostja kontole 10 030 eurot, mida kasutati esimese sissemaksu tasumiseks 16.10.2013 korteriomandi soetamisel. XXX on laenu võtmise ajast alates tasunud hageja. Kuigi pooled on soetanud korteriomandi ühiste panuste teel koos, kanti kinnistusraamatusse omanikuks üksnes kostja, laen AS-ga Swedbank vormistati samuti kostja nimele. Põhjus, miks pooli kinnistusraamatusse kaasomanikena ei kantud oli see, et korteriomandi soetamise hetkel olid hagejal täitmata kohustused (kiirlaenud) erinevate krediidiasutuste ees ning seetõttu ei saanud hageja laenu. Korteriomandi kaasomandisse kirjutamisega oleks tekkinud risk, et hageja ja kostja oleksid võinud korteriomandist hageja võlgade tõttu ilma jääda. Peale korteriomandi soetamist, 19.12.2013 sõlmisid hageja ja kostja 2 2-17-14424 abielu ning 06.09.2014 sündis hagejal ja kostjal tütar. Hageja ja kostja abielu on lahutatud 28.12.
3. Alates korteriomandi soetamisest kuni abielu lahutamiseni oli korteriomand hageja ja kostja ühiseks koduks. Hageja on seisukohal, et 16.10.2013 soetatud korteriomand kuulub hageja ja kostja ühisvarasse. Pooled on korteriomandi soetanud kaks kuud enne abiellumist, seega ei ole korteriomandi näol tegemist abiellumisel tekkinud ühisvaraga. Korteri omandamiseks on mõlemad pooled teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused. Korteriomandi omandamiseks võeti laenu Swedbank AS-lt, kostja isalt ja hageja emalt. Korteriomandi soetamiseks võetud laenud AS-lt Swedbank, XXX ja XXX tagastasid hageja ja kostja abielu ajal ühiselt. XXX võetud laen oli abielu ajal tagastatud täies ulatuses. Pärast abielu lahutamist on hageja tagastanud laenu XXX, kostja aga AS-le Swedbank. Poolte ühine tahe eseme soetamiseks vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks, oli pooltel korteriomandi soetamisel samuti olemas. Korteriomandi soetamise hetkeks olid pooled koos elanud juba kaheksa aastat hageja ema juures. Pooled soetasid korteriomandi, et alustada ühise majapidamisega pereelu ning kolida hageja ema juures ära. Asjaolule, et pooltel oli ühine tahe luua ühine kodu, viitab muuhulgas see, et 2 kuud peale korteriomandi soetamist hageja ja kostja abiellusid ning 9 kuud peale abiellumist sündis pooltel tütar. Kuna teadaolevalt kestab pulmade planeerimine kauem kui 2 kuud, siis on ilmselge, et pooltel oli plaanis abielluda juba enne korteriomandi soetamist. Abielu planeerimisel soovisid pooled asuda elama hageja emast eraldi omaenda ühises kodus. Lähtudes eeltoodust ja Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-109-14 (p 20) ning

§ 600

lg 1, § 602, § 603 lg 1, lg 3, § 604, § 592 lg 1, § 581 lg 2 palub hageja jagada abieluvälises kooselus soetatud korteriomand aadressil XXX (registriosa nr 13383401) nii, et müüa korteriomand avalikul enampakkumisel. Korteriomand müügist saadud tulemist tuleb vastavalt

§-le 602 täita esmalt seltsingu kohustused, ehk kohustused Swedbank AS-i ja XXXees. Korteriomandi müügist pärast kohustuse täitmist üle jääv raha tuleb jagada hageja ja kostja vahel võrdsetes osades, kuna pooled on panustanud korteriomandi soetamisse võrdselt. 16.04.2018 menetlusdokumendis jääb hageja täies ulatuses hagiavalduses esitatud nõuete ja seisukohtade juurde ning leiab, et kostja esitatud vastuväited ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust. Hagiavalduse kohaselt tuginesid haginõuded asjaoludele, et pooled elasid ühise majandamisega abieluvälises kooselus, 16.10.2013 soetasid endale korteriomandi aadressil XXX (registriosa nr 13383401), mõlemad pooled on korteriomandi omandamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud panused; korteriomandi soetamise eesmärgiks oli ühise kodu loomine, ehk pooltel oli eset soetades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et pooled elasid ühise majandamisega abieluvälises kooselus alates augustist 2007 (16.10.2013 abieluavaldus, tunnistaja XXX ütlused, tunnistajate XXX ja XXX ütlused). Osa kostja asjadest asumine vanemate korteris Kärberi tänaval, samuti Kärberi korteri kommunaalkulude tasumine, ei välista poolte kooselu aadressil XXX. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et korteriomandi omandamiseks on mõlemad pooled teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused. Korteriomandi omandamiseks võeti laenu Swedbank AS-lt, kostja isalt ja hageja emalt. Tegemist oli ühiselt võetud kohustustega eesmärgiga finantseerida korteriomandi soetamist. Poolte tahe võtta kohustused ühiselt nähtub asjaolust, et võetud laenud tagastasid hageja ja kostja abielu ajal ühiselt (ühisvara arvelt). XXX võetud laen oli abielu ajal ühisvara arvelt tagastatud täies ulatuses, kusjuures rahasummad on osaliselt kantud hageja pangakontolt. Nimetatu kinnitab asjaolu, et hageja on pidanud ennast kohustatud isikuks XXX võetud laenu tagastamise osas. 3 2-17-14424 Hageja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et XXXon kandnud 14.10.2013 hageja pangakontole 10 000 eurot, mille on hageja edasi kandnud 15.10.2013 kostja pangakontole. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud raha kasutati esimeseks sissemakseks korteriomandi 16.10.2013 soetamisel. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et ta andis raha mõlemale poolele, tegemist oli laenuga, mille tagastamise eest vastutavad mõlemad pooled ühiselt. Nimetatu on eluliselt usutav, arvestades asjaolu, et laenu andmise eesmärgiks oli poolte ühise eluaseme soetamise finantseerimine. Kuna laenu eest saadav hüve (eluase) oleks pidanud kuuluma pooltele ühiselt, siis on ka laen (kui kohustus) peaks kuuluma pooltele ühiselt. XXX võetud laen oli abielu ajal ühisvara arvelt tagastatud osaliselt. Laenu tagastamine ühisvara arvelt (st ka kostja vara arvelt) viitab sellele, et kostja on pidanud ennast (vähemalt abielu jooksul) kohustatud isikuks laenu järgi. AS-ga Swedbank sõlmitud laenulepinguga (sh laenu tagastamise graafik) ning korteriomandi 16.10.2013 müügilepinguga on tõendatud, et korteriomandi ostuhinda summas 52 800 eurot finanseeris AS Swedbank. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et korteriomandi soetamise hetkel olid hagejal täitmata kohustused (kiirlaenud) erinevate krediidiasutuste ees ning seetõttu ei saanud hageja olla AS-ga Swedbank laenulepingu sõlmimisel ametlikult kaaslaenajaks. Hageja kehv krediidiajalugu oligi põhjuseks, miks AS-lt Swedbank võetud laen ei olnud vormistatud ühiskohustuseks. Nimetatud väite osas ei ole ka kostja vastuväiteid esitanud. Hoolimata AS-lt Swedbank võetud laenu vormistamisest kostja nimele oli tegemist majanduslikus mõttes ühise kohustusega. Laen oli võetud ajal, kui pooled on kavatsenud abielluda (16.10.2013 abieluavaldus). Seega laenu võtmise ajal oli pooltele teada, et laenu tagastamine toimub abielu kestel ühisvara arvelt. AS-lt Swedbank võetud laen oligi abielu ajal ühisvara arvelt tagastatud osaliselt summas 7491,97 eurot (vt laenu tagastamise graafik, periood 11.11.2013 - 28.12.2015). Kui pooled ei oleks 28.12.2015 abielu lahutanud, siis laenu tagastamine oleks toimunud täies ulatuses ühisvara arvelt. Laenu võtmise ajal on pooled alles soovinud abielluda. Abielu sõlmitakse eelduslikult eluaegselt. 16.10.2013 abieluavaldusest nähtub, et pooled on soovinud kehtestada omavaheliseks varasuhteks varaühisuse režiimi. Tunnistaja XXX kinnitas kohtuistungil, et pooled sõlmisid abielu armastusest, elasid hästi kuni Ivani käitumise tõttu läksid nad lahku, kui ta oleks käitunud ilusti, siis ei oleks olnud lahutust. Seega 16.10.2013 abieluavalduse esitamisel, korteriomandi müügilepingu ja AS-ga Swedbank laenulepingu sõlmimisel ei saanud pooled ette aimata, et toimub sündmus, mille tagajärjel nad 28.12.2015 lahku lähevad. Sellest tulenevalt on tõendatud, et poolte tahteks oli käsitleda AS-lt Swedbank võetud laenu vähemalt majanduslikult ühiskohustusena. Käesolevas asjas on tõendatud, et AS-lt Swedbank võetud laen oli ühisvara arvelt tagastatud summas 7491,97 eurot. Pooled ei ole väitnud, et nad on arutanud ühisvara arvelt laenu tagastamise eesmärgil kasutatud rahasumma hüvitamist. Nimetatud asjaolu samuti tõendab seda, et pooled käsitlesid AS-lt Swedbank võetud laenu ühiskohustusena. Eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus üks abikaasadest tasub ühisvara arvelt oma isikliku kohustuse, ei arutaks abikaasad välja läinud rahavahendite hüvitamist. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et poolte ühine tahe oli soetada perekonnale eluase, kus luua ühine kodu. 16.10.2013 abieluavaldusega on tõendatud, et korteriomandi soetamisega samal päeval esitasid pooled ühise avalduse abielu registreerimiseks. Seega on tõendatud asjaolu, et korteriomandi soetamisel soovisid pooled elada koos kui abielupaar. 06.09.2014 sündis hagejal ja kostjal tütar. Tõendatud on asjaolu, et alates korteriomandi soetamisest kuni abielu lahutamiseni oli korteriomand hageja ja kostja ühiseks koduks. Seega pärast korteriomandi soetamist toimunud sündmustega on tõendatud enne korteriomandi soetamist avaldatud poolte tahteavaldusi, mille kohta on tunnistajad andnud kohtuistungil ütlusi. Ka kostja ei ole menetluse kestel avaldanud ühtegi usaldusväärset versiooni, miks pooled, soovides elada koos, abielluda ja luua ühist kodu, on pidanud vajalikuks soetada 4 2-17-14424 eluase ainult ühe poole kasuks. Kostja ei ole menetluse kestel selgitanud (ega tõendanud), milline huvi oli hagejal korteriomandi finantseerimisel, kui eeldada, et korteriomandit taheti soetada kostja ainuomandisse. Hageja on välja toonud, et põhjuseks, miks pooli kinnistusraamatusse kaasomanikena ei kantud oli see, et korteriomandi soetamise hetkel olid hagejal täitmata kohustused (kiirlaenud) erinevate krediidiasutuste ees. Korteriomandi kaasomandisse kirjutamisega oleks tekkinud risk, et hageja ja kostja oleksid võinud korteriomandist hageja võlgade tõttu ilma jääda. Kostja pole menetluses nimetatud väidete osas vastuväiteid esitanud. Asjas on tõendatud, et pooled on majanduslikus mõttes ostnud korteriomandi kahepeale. Korteriomand soetati eesmärgiga luua ühine kodu, alustada seal pereelu, kasvatada ühiseid lapsi. Seega on asjas tõendatud, et poolte ühine tahe korteriomandi soetamisel oli vähemasti majanduslikult ühise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Hagi rahuldamiseks kõik vajalikud asjaolud (poolte abieluväline kooselu, panuste tegemine, ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks) on tõendatud. Haginõude põhistuste osas jääb hageja hagiavalduse punktides 2.5 ja 2.6 esitatud põhjenduste juurde. Kostja seisukohad Kostja selgitab 19.10.2017 ja 27.10.2018 vastuses, et korter on soetatud kostja nimele, ainuomanikuks on kostja ja laenulepingust tulenevaid kohustusi ning kõik ülejäänud korteriga seotud kulutused on alates ostu hetkest kuni käesoleva ajani tasunud kostja. Mingit seltsingut neil hagejaga ei olnud. Kostja elas oma vanemate juures ja tasus kuni enda korteri ostuni neile tasu elamise eest. Kostjaga sõlmiti abielu peale korteri ostmist ja abielu sõlmimisel nõustusid mõlemad pooled järgmise varajaotusega: kogu vara mis on soetatud enne abielu, kuulub vara ostnud isikule ja lahutuse korral jagamisele ei lähe. Seda oli hagejaga kooskõlastatud ka korteri soetamise hetkel. Kostja esitab isale tema korteris elamise eest sooritatud maksete väljavõtte. 13.02.2018 menetlusdokumendis teatab kostja, et XXX ei elanud korteri ostmise hetkel Eestis ja ei saa seega tõestada, kus elas kostja. Siis kui ta Eestis käis, nägi ta, et kogu kostja garderoob asub kostja vanemate juures ja kostja elas enda vanemate juures. XXX on korduvalt käinud külas nii hagejal, kui kostja vanematel kostja külalisena. XXX vahendas XXX korteri ostu ja saab kinnitada, et korteri soetajaks oli kostja ainuisikuliselt ja hagejale olid õiguslikud asjaolud selged muuhulgas tänu XXX konsultatsioonidele. Hageja ei ole kunagi Swedbankis kostja kaaslaenaja olnud, kostja taotles pangalaenu üksi. Tõendid on ebarelevantsed. 16.04.2018 ja 17.04.2018 menetlusdokumendis kinnitab kostja, et tema seisukohad on endised. Hagi alus puudub. Kohtule sai esitatud ostu-müügileping, millest lähtub et korteri omanik on kostja. Samuti on perekonnaseisuametile esitatud abiellumise avalduses kirjas, et enne abielu soetatud vara kuulub omanikule, mitte pooleks tulevaste abikaasade vahel jagamiseks. Hagejale olid kõik asjaolud selged. Kui pooled lahutasid, siis ei olnud juttugi mingisuguse vara jagamisest, kuna pooltel ei olnud ühist vara ja hagejale oli see selge. Pooled vabatahtlikult allkirjastasid perekonnaseisuametis lahutuse paberid ja igaüks läks oma teed. Hageja ei ole kunagi aidanud selle korteri ülalpidamisega, ka abielu jooksul olid kõik korteriga seotud kohustused kostja kanda. Pooltel on alati olnud raha eraldi ja hageja ei panustanud poolte ühisesse majapidamisse. Hagejal oli ka enda osa söögirahadest tihtipeale tasumata. Eelmainitud asjaolusid arvestades ei näe kostja põhjust, miks peaks nüüd hagejaga midagi jagama. Eelistung 14.03.2018 5 2-17-14424 Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et hageja soovib jagada poolte vahel ühisvaras olevat korterit aadressiga XXX. Korter on ühisvara, sest see on omandatud kooselu kestel 16.10.

1. Pooled elasid siis koos, nad abiellusid 19.12.
2. Raha oli mõlema poolt varutud. Pooled võtsid esimeseks sissemakseks ühiselt 3 laenu: kostja isalt 6000 eurot, hageja emalt 10 000 eurot. Küsimusele, et miks hageja peab korterit ühisvaraks, vastas hageja lepinguline esindaja, et korter on soetatud eesmärgiga luua ühine kodu. Mõlemad pooled on andnud panused, et luua ühine kodus. Kohtupraktikast tulenevalt võib selle lugeda ühisvaraks, pooltel oli ühine soov, mõlema poole panused on antud. Kaks kuud pärast korteri soetamist, abiellusid pooled, mis kinnitas poolte ühist tahet soetada ühisvara. Küsimusele, et kas hageja soovib tunnistada korteri ühisvaraks, vastas hageja esindaja, et ta soovib jagada ühisvara. Hageja taotles välja nõuda kostjalt müügileping, mis tõendab asjaolu, et millal oli esimene sissemakse ja palju kostja võttis laenu Swedbankist. Hageja ema andis mõlemale poolele laenu, kuid selleks, et seda laenu anda, pidi ta ise laenu võtma. Vaidluskoht on see, et pooled on võtnud ühiselt pangalaenu 52 800 eurot ja tagastanud seda samuti ühiselt. Kostja tagastas küll oma konto vahendusel, kuid abikaasade ühisvara arvelt. Pangalaen on võetud ühiselt. Kaks kuud hiljem pooled abiellusid. Abielu jooksul ühiselt tagastasid ühisvara arvelt pangalaenu makseid, kuni 28.12.2015 kuni abielu lahutati. Kui pooled abiellusid, siis nad ei arvanud, et kaks aastat hiljem lahutavad. Abielu kestvuse eeldusel oleks nad koos tasunud seda laenu lõpuni. Hageja ei olnud Swedbanki kaaslaenu võtja, kuna hagejal oli võetud kiirlaenud ja kui krediitajalugu on kahtlase iseloomuga, siis pank ei võta kaaslaenajaks. Hageja loeb siiski hagejat kaaslaenajaks, sest hageja panustas korteri soetamiseks oma osa. Hageja leiab, et on ühisvara, see oli poolte ühine tahe, neil oli plaan soetada korter ja elada seal. See täitus ka, sest pooled abielu kestel tagastasid pangalaenu ühisvara arvelt. See panus korteri soetamisesse oli nii suur, mis annab alust arvata, et oligi ühine tahe ühisvara soetamiseks. Hageja jääb oma nõude juurde. Hageja vastas kohtule, et kohtule on esitatud pangakonto väljavõte, kus hageja on äiale pärast raha tagastanud, 6000 eurot. Tagastati 2000 euro kaupa. Pooled olid 9 aastat vabaabielus kostjaga enne abielu. See linnuke abieluavalduse vormi andmine tähendas, et vara läheb jagamiseks pärast abielu lahutamist. Kostja vastas kohtule, et korter aadressiga XXX ei ole kunagi olnud ühisvara.. Korter maksis 66 000 eurot, 16.10.2013 osteti. 52 800 eurot oli pangalaen, mille kostja võttis ise Swedbankist oma nimele. Laenu võttis kostja üksi. 3200 eurot andis kostja isa ja 10 000 eurot andis hageja. Kostja isa 6000 eurot ei ole andnud. Kostja kinnitab, et hageja panustas sellesse korterisse ainult 10 000 eurot, et see ei ole ühisvara. Hagejale oli teada, et kostja plaanib endale üksi osta 3-toalise korteri. Hagejaga oli kokkulepe, et kostja võtab selle enda nimele ja hageja ei saa kunagi selle omanikuks. Lahutuse korral jääb see korter kostjale. Hageja tahtis osaleda selles ja kostjale appi tulla. See ei tähenda, et see oleks saanud poolte ühisvaraks. Selline oli eelnev kokkulepe. Pooltel ei ole ühisvara, mida jagada. Abielludes tegid nad risti sinna kasti, et enne abielu soetatud vara on lahusvara ja abielu kestel soetatud vara on ühisvara. Kohtuistung 04.04.2018 Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et hageja soovib korterit aadressiga XXX jagada ühisvarana vastavalt hagiavaldusele. Hageja vastas kohtule, et ta jääb hagi juurde. 6 2-17-14424 Kostja vastas kohtule, et tema seisukoht on endine, et hagi aluseks puuduvad igasugused asjaolud. Hagi on esitatud alusetult. Tunnistaja XXX vastas kohtule, et ta on tuttav hageja ja kostjaga, töötab Laine kinnisvaras maaklerina. XXX oli korter mida üürisid välja 17.04.2009, esimesel kuni kuuendal üüris üks tüdruk, mõne aja pärast tütarlaps kolis välja ja andis siin saalisviibijatele noortele üürile. See oli ~2010.a. Kõrval asuv korter oli tunnistaja oma, sellepärast kohtus nendega tihti, poes käies. Hiljem tekkis korter XXX. Kostja helistas ja palus näha seda korterit ja nad tulid. See oli teine kohtumine hageja ja kostjaga. Nad käisid korterit vaatamas kahekesi. Teine kord tulid juba terve perega. Oli kohal hageja, kostja, ema ja isa. Teisel kohtumisel ilmnes, et hageja ja kostja tahtsid seda korterit osta ja omavahel rääkisid sellest, millistel tingimustel. Korter oli täielikult möbleeritud, oli köök ja magamistuba. Hageja vaatas, mida on vaja ümber ehitada, nad tahtsid teha remonti, lastetuba. Hageja ja kostja ostsid koos tunnistaja kaudu korteri 2013 oktoobris. Nad ei olnud abielus. Nad ostsid selle korteri ära, käisid kahekesi mööda korterit. Hageja tegi ettemaksu 10 000 eurot, kostja poolt oli ca 5000 eurot, mille kandis üle ettemaksuna. Notaris olid hageja, kostja, ema, isa ja tunnistaja. Esimest korda kohtus tunnistaja hageja ja kostjaga Raadikul. Tunnistaja ei tea millised suhted neil olid. Pooled elasid seal koos ja korraldasid pidusid. Jõulupidu oli 2010.a äge, väga palju rahvast, korter oli väike. Nad elasid ühes trepikojas, olid naabrid, nägi neid tihti. Küsimusele, et kui hageja ja kostja vaatasid korterit enne müüki, kas nad tahtsid osta korteri kahe peale või eraldi, vastas tunnistaja, et nad soovisid korterit kahepeale osta. Naine ostis korteri. Küsimusele, et kui pooled vaatasid lastetuba, kas planeeriti lapsi ka, vastas tunnistaja, et planeeriti küll. Hageja käis vaatamas, mida on vaja ümber ehitada, muuta, mida teha. Nad käisid mööda korterit paarina ringi. Küsimusele, et kes finantseeris korteri ostu, vastas tunnistaja, et hagejal oli kaasas rahasumma, osa summast finantseeris kostja. Hagejal oli rahasumma kaasas ja tema maksis deposiiti. Küsimusele, et kellele ja millal korter üle anti, vastas tunnistaja, et pärast tehingut 3 tööpäeva jooksul õhtul oli vaja osa asju välja viia. Koostati üleandmis-vastuvõtmise akt, kus märgiti mõõdikute näidud. Tunnistaja andis võtmed üle ja lahkus. Mõne aja pärast helistas kostja pretensiooniga, et naabrid segavad. Uuris seina paksust, rääkis sellest et naabrid häirivad. Korter oli müüdud, rohkem tunnistaja nendega ei tegelenud. Küsimusele, et kas tunnistaja teab, kes seal pärast korteri üleandmist elas, vastas tunnistaja, et kuna kostja ükskord helistas tunnistajale, et naabrid segavad, siis ilmselt nad elasid koos hagejaga. Pretensiooni esitas kostja nende kahe poolt. Kostja rääkis telefoni teel aga oli kuulda, et hageja oli kõrval. Mõlemad pooled üürisid korterit XXX. Küsimusele, et kas tunnistaja teab, millal, mis aastal hageja ja kostja välja kolisid, vastas tunnistaja, et ta töötas väga kõvasti, 18.00-19.00 paiku tuli koju, ei tea, millal pooled välja kolisid. Küsimusele, et kas tunnistaja arvates 2010-2013 olid kostja ja hageja perekond, vastas tunnistaja, et ta ei tea. Küsimusele, et kui pooled tulid XXX tn korterit ostma, siis kas tunnistaja teada oli hageja tulevane korteri omanik, vastas tunnistaja, et ei tea. Isaga köögis rääkides arutati, mismoodi korter ostetakse. Isa rääkis et noortel on raha ja osaliselt maksab isa. Tunnistaja küsis, et millise osa ja isa vastas, et hagejal on põhiosa olemas, ülejäänud lisavad nemad juurde. Tunnistajale ei olnud teada, kes on tulevane korteri omanik ja laenu võtja. Küsimusele, et kas hageja pidas tunnistajaga nõu, et talle oli teada, et ta ei saa korteri omanikuks ega osale korteri laenu võtmises, vastas tunnistaja, et kui hagejal on ettemaks, siis ta läheb lepingu sisse; tunnistaja ei mäleta. Küsimusele, et kas tunnistaja ei kuulnud, et sellest väikesest toast saab hoopis kabinet, mitte lastetuba, vastas tunnistaja, et ta kuulis vaid seda, et hageja soovib midagi ümber värvida; kuulis vaid lastetoast, kontorist ei olnud kuulnud midagi. Tunnistaja kuulis sellest, et pooltel varsti tulevad pulmad, et tuleb kiiremas korras teha korda lastetuba. Küsimusele, et millest tunnistaja järeldab, et pooled ostsid korteri koos, 7 2-17-14424 vastas tunnistaja, et tuli paar, ühel oli 10 000 ettemaksu, nad arutasid tulevikuplaane. Küsimusele, et kas tunnistaja helistas enne korteri ostu ja küsis ettemaksu just kostjalt, vastas tunnistaja, et ei mäleta et keegi oleks helistanud et keegi oleks raha küsinud. Üleandmisevastuvõtmise aktile kirjutasid mõlemad alla, tunnistajal ei ole seda alles. Tunnistaja XXX vastas kohtule, et ta tunneb hagejat 15 aastat, kostjat tunneb 10 aastat. Hageja ja kostja elasid koos 9 aastat. Täna nad enam koos ei ela. Ümera tänaval, kus hageja elas koos emaga, elasid koos 2009 aastast, seejärel 2011.a kolisid Raadiku tänavale, mida üürisid koos. Tunnistaja teab täpselt, et 9 aastat, võib-olla eksib aastaarvuga. Varasemalt Ümeral ja Raadikus elasid vabaabielus. Raadikul oli üürikorter, sealt läksid tagasi Ümerale, siis XXX tänava korterisse. Oli kokkulepe, et hageja maksab ettemaksu, nad võtavad laenu ja ka kostja vanemad aitavad mingi summaga. Hageja nimele nad ei võtnud, kuna nii nagu ütles kostja, et hagejal võivad olla probleemid laenu võtmisega, et talle ei vormistata laenu. XXX korter on ostetud mõlema raha eest ja võeti ka laenu. Tunnistaja kuulis, et korteri tahtsid nad osta kahepeale. Tunnistaja tunneb hagejat ja iga poole aasta tagant, kui tuli Inglismaalt, nägi neid koos. Nad olid täisväärtuslik paar, nad soovisid luua kodu ja peret. Soovisid lapsi, soovisid elada koos XXX korteris. Sellepärast tahtsid kolmetoalist korterit, et üks tuba oleks lastetuba. Tunnistaja läks suvel 2008 Inglismaale elama. Esimene kord tuli tagasi veebruaris 2012, viibis Eestis kuni 2012 augustini. Päriselt tagasi tuli 2015 ja jäi Eestisse. Tunnistaja saab seda kinnitada ainult telefonikõnede alusel, et 2013, kui korter osteti, olid hageja ja kostja perekond. Kui laps sündis, kutsuti tunnistajat lapse viie kuuseks saamise tähistamisele; tunnistaja oli seal ja oli ka teisi sõpru. Ükskord käis tunnistaja kostja vanemate juures külas, see oli suvel
3. Seda, et kostja asjad on kostja vanemate kodus, tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja teab, et suur osa asju oli hageja kodus. Tunnistaja XXXvastas kohtule, et ta on hageja ema. Hageja ja kostja elasid koos septembrist 2007, kostja oli siis veel alaealine. Nad elasid tunnistaja juures aadressil XXX. Tunnistaja teab XXX tänava korteri ostust, et peale korduvaid riide ja leppimisi, nemad kui vanemad tulid järeldusele, et lapsed peavad eraldi elama ja hakkasid neid tõukama eraldi elamise poole. Mais 2013 võttis tunnistaja laenu oma vajadustel summas 25 000 eurot. Hiljem võttis tunnistaja septembris 2013 veel 10 000 eurot laenu, kui hageja ja kostja tahtsid osta korterit. Tunnistaja andis selle hagejale panga ülekande kaudu. Hageja ja kostja otsisid endale elamise. Neil ei olnud esimeseks sissemaksuks piisavalt raha, tunnistaja otsustas neid aidata. Pooled käisid ja vaatasid korterit koos, arutasid kõike koos. Kui allkirjastamiseks läks, siis allkirja lepingule andis kostja. Tunnistaja ootas, et korter ostetakse koos, et hagejast saab kaasomanik. Notari juures tunnistajat ei olnud. Kui nad korterit käisid otsimas, siis nad otsisid selle kahepeale. Mõlemad soovisid osta kahepeale, nad soovisid luua perekonda, registreerida abielu, saada lapsi. Nad soovisid korterit selleks, et elada seal koos. Pärast korteri ostu kolisid hageja ja kostja koos sinna korterisse. Tunnistaja käis neil külas, pooled näitasid tunnistajale korterit. Pooled elasid seal korteris koos kuni läksid lahku. Kostja mitte ei käinud külas tunnistaja juures, vaid hageja ja kostja elasid tunnistaja juures. Kostja ka ööbis tema juures, osa asju oli tunnistaja juures. See 10 000 eurot muutus mõlema kohustuseks, mitte kostja isiklikuks vastutuseks. Kui kostja ja hageja elasid koos, siis neil oli eraldi tuba, kostja elas ka seal eraldi toas, neil oli ühine voodi. Tunnistaja XXX vastas kohtule, et tema on kostja ema ja tunneb hagejat kui endist väimeest. Pooled sõlmisid abielu armastusest, elasid hästi kuni hageja sõitis oma sõbraga Hollandisse, kus nad korraldasid poissmeeste peo. Pärast seda hakkas hageja suitsetama marihuaanat ja varjama oma sissetulekut pere eest. Kostja ei tahtnud kannatada, kutsus jutule hageja vanemad, kannatas kaua, tahtis säilitada perekonda, kuid see ei õnnestunud. Perekond lõppes 8 2-17-14424 mõlema nõusolekul. Enne Hollandisse minekut elasid nad hästi ja tagasi tulles arvas hageja, et talle on kõik lubatud. Küsimusele, et millal tekkis kostjal mõte osta kolmetoalist korterit, vastas tunnistaja, et mitu aastat enne pulmi oli jutt, et kostja teenib piisavalt, et võtta laenuga korter endale. Enne korteri ostu elas kostja koos vanematega Kärberi tänaval, pärast pulmi läksid hageja ja kostja XXX tänavale elama. Kostja ostis korteri kuu aega enne pulmi, ostis isiklikult omandisse ja ütles ka hagejale, et korter jääb kostja omandisse, kui lahku lähevad. Tunnistaja arvab, et kostja sai tulevase mehe käest ~10 000 eurot kingitusena tulevase korteri ostmiseks. Ei olnud kirjalikku ega suulist kokkulepet raha tagastamiseks. Korter osteti enne abielu sõlmimist. Korteri ostmisega seotud raha osas tunnistaja üksikasju ei tea. Enne korteri ostu käis kostja hageja juures vahel ööbimas. Nad olid omavahel suhtes, kuid mitte vabaabielus. Kostja käis Ümera tänaval külas, ööbis ka seal, kuid ei elanud seal. Kõik kostja isiklikud asjad olid ema juures kodus. Oma kommunaalmaksed maksis ise kuni ema juurest välja kolimiseni. Hageja kinkis kostjale 10 000 eurot. Ei olnud suulist ega kirjalikku lepingut. 2 aastat tagasi läksid hageja ja kostja lahku hageja käitumise tõttu. Peale lahutust läks hageja XXXst minema. Küsimusele, et kas tunnistaja teab, et hageja on paljulapselisest perest ja nad ei saa selliseid kinke teha, vastas tunnistaja, et ta ei teadnud. Tunnistaja ei ole suhelnud hagejaga korteri finantseerimise osas. Aasta otsa elasid pooled nii, et olid koos ja siis läksid lahku jälle. Aasta tagasi suri tunnistaja abikaasa, kes andis ka raha korteri ostuks. Tunnistaja mees otsustas kõik ise, tunnistaja ei tea, kui palju raha tema mees andis. Nad ei ole koos kohtunud teise poole vanematega, et kokku leppida, et raha kokku panna ja aidata lapsi. Kostja ütles, et hageja andis talle raha. Kust kohast hageja raha sai, tunnistaja ei tea. Hageja ütles, et 10 000 eurot andis talle ema. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Perekonnaseaduse (PKS) § 24 lg 1 kohaselt, abiellujad võivad kokkuleppel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valida varasuhte käesoleva peatüki teises jaos toodud varasuhete liikide hulgast. Nimetatud tahteavaldus jõustub abielu sõlmimisel. PKS § 25 kohaselt, varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara).

§ 580

lg 1 kohaselt, seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.

§ 580

lg 2 kohaselt, seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega.

§ 581

lg 2 kohaselt, eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed.

§ 600

lg 1 kohaselt, seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse vastavalt kaasomandi jaotamise sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

§ 600

lg 2 kohaselt, seltsinguvara tuleb likvideerimisel 9 2-17-14424 müüa niivõrd, kuivõrd see on vajalik seltsingu kohustuste täitmiseks ja panuste tagastamiseks.

§ 602

lg 1 kohaselt, seltsinguvarast tuleb esmajärjekorras täita seltsingu kohustused, mille eest vastutavad seltsinglased ühiselt, sealhulgas kohustused, mis on võlausaldajate suhtes seltsinglaste vahel jagatud või mille eest vastutavad seltsinglase ees võlgnikena teised seltsinglased. Kui kohustus ei ole veel sissenõutavaks muutunud või on vaieldav, tuleb selle täitmiseks vajalik hoiustada.

§ 602

lg 2 kohaselt, kui seltsinguvarast ei piisa ühiste kohustuste täitmiseks, vastutavad seltsinglased puudu oleva summa eest vastavalt nende osadele kahjumi katmises. Kui seltsinglaselt ei saa talle langevat summat, katavad teised seltsinglased puudujäägi vastavalt nende osadele kahjumi katmises, kusjuures neile läheb üle nõue kohustuse täitmata jätnud seltsinglase vastu.

§ 603

lg 1 kohaselt, pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused.

§ 604

kohaselt, pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist järelejäänud vara kuulub seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises. Hageja põhjendab oma nõuet jagada poolte vahel korteriomand (registriosa nr 13383401) asjaoluga, et pooled elasid ühise majandamisega abieluvälises kooselus, 16.10.2013 soetasid endale korteriomandi aadressil XXX (registriosa nr 13383401), mõlemad pooled on korteriomandi omandamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud panused; korteriomandi soetamise eesmärgiks oli ühise kodu loomine ehk pooltel oli korterit soetades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Kostja vaidleb hageja nõudele täielikult vastu. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtule esitatud abielutõendi ja abielulahutuse tõendi kohaselt sõlmiti hageja ja kostja abielu 19.12.2013 ja abielu lahutati 28.12.

1. Kinnistusraamatu andmetel kanti kostja kinnistusraamatusse korteri asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr 13383401), omanikuna 25.10.
2. Kohus on seisukohal, et kuna kostja sai nimetatud korteri omanikuks enne abielu sõlmimist, so enne hageja ja kostja vahel varaühisuse varasuhte tekkimist, siis ei kuulu korter asukohaga XXX Tallinnas hageja ja kostja ühisvara hulka ning nimetatud korterit ei saa poolte vahel jagada kui ühisvara perekonnaseaduse sätete alusel. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-109-14 asunud seisukohale, et kui pooled on esmalt elanud abieluvälises kooselus, seejärel abiellunud ning edasi abielu lahutanud ja kooselu lõpetanud, tuleb abieluvara jagada perekonnaseaduse sätete alusel ja võimalik enne abielu kooselu ajal omandatud vara seltsingusätete alusel, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused

§ 581

mõttes; pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-129-16 selgitanud, et mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks

§ 580

lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele

§ 580jj.

Samas on võimalik kohaldada seltsingu sätteid, konkreetselt seltsingu likvideerimise sätteid, osaliselt analoogia korras ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete, näiteks kinnisasi, jaotamisele sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui on täidetud kohtuasjas nr 3-2-1-109-14 märgitud tingimused. 10 2-17-14424 Seega tuleb käesolevas menetluses kindlaks teha mõlema poole rahaliselt hinnatavad panused ja poolte ühine tahe omandada korteriomand vähemalt majanduslikus mõttes poolte ühisvarasse. Kohtu hinnangul on hageja ja kostja abiellumisavaldusega tõendatud, et pooled elasid enne abielu sõlmimist koos vähemalt alates 2007 augustist. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos alates 2005.a. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt elas kostja enne abielu sõlmimist oma vanemate juures. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt elasid hageja ja kostja koos septembrist 2007, tunnistaja, so hageja ema, juures aadressil XXX, neil oli eraldi tuba ja ühine voodi. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt, elas kostja enne korteri ostu koos vanematega Kärberi tänaval kuni korteri ostuni, pärast pulmi läksid hageja ja kostja XXX tänavale elama. Tallinna Perekonnaseisuametist välja nõutud poolte abiellumisavalduse kohaselt on pooled 16.10.2013 avaldusel oma allkirjaga kinnitanud, et pooled elasid enne abiellumist koos alates 2007 augustist. Kohus eeldab, et pooled ei esitanud abiellumisavaldusel valeandmeid. Samuti on pooled abiellumisavaldusel valinud varasuhteks ühisvara ja tähistanud valiku risti tegemisega vastavasse lahtrisse. Kohus selgitab, et PKS § 24 lg 1 tulenevalt jõustub tahteavaldus, millega pooled valisid varasuhte, abielu sõlmimisel ja nimetatud tahteavaldus ei puuduta abielueelset aega. 16.10.2013 notariaalaktiga korteriomandi müügileping, korteriomandi hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud (koostatud ja tõestatud Tallinna notari Kätlin AunJaniski poolt, reg. nr 3436) on tõendatud järgmised asjaolud: -lepingu kohaselt on lepingu pooleks ostjana kostja. -lepingu p 1.1 ja 1.2 kohaselt on lepingu esemeks korteriomand asukohaga XXX Tallinnas (kinnistusregistriosa nr 13383401). -lepingu p 1.5.1 kinnitab kostja, et lepingu ese ei hakka moodustama ühisvara. -lepingu p 2.1 kohaselt on lepingu eseme ostuhind 66 000 eurot; -lepingu p 2.2 kohaselt, kostja ja Swedbank AS, kes on hüpoteegipidaja, kinnitavad, et nende vahel on sõlmitud krediidileping, mille arvelt saab kostja täita lepingu p 2.2 võetud kohustuse tasuda ostuhinnast 52 800 eurot hiljemalt kolme pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest; -lepingu p 2.4 kohaselt, ostuhinnast 13 200 eurot on enne lepingu sõlmimist hoiustatud notari ametialasel kontol; -lepingu p 3.1 ja 3.4 kohasel antakse lepingu eseme otsene valdus kostjale üle hiljemalt 15.11.2013 ja valduse üleandmisel allkirjastavad müüja ja ostja lihtkirjaliku üleandmise akti; -lepingu p 4.1 ja 5.1.2 kohaselt on kostja ja hüpoteegipidaja kokku leppinud, et hüpoteegipidaja kasuks seatakse lepingu esemele hüpoteek summas 68 640 eurot ja hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja kostja vahel 15.10.2013 sõlmitud laenulepingust nr 13-068725-EL ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on andnud kostjale korteri (kinnistusregistriosa nr 13383401) ostmiseks 10 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt laenasid hageja ja kostja nimetatud 10 000 eurot hageja emalt XXX, kes võttis pooltele laenu andmiseks 19.10.2013 Odav Laen AS-ga sõlmitud laenulepingu alusel laenu 10 000 eurot. Laenuleping ja maksegraafik lepingule on kohtule esitatud ja sellega on hageja ema poolt laenu võtmine tõendatud. Kohtule on esitatud hageja arvelduskonto väljavõte, millest nähtub, et 14.10.2013 on XXXteinud hageja pangakontole ülekande summas 10 000 eurot. Sama arvelduskonto kohaselt on hageja teinud 15.10.2013 ülekande kostja pangakontole summas 10 030 eurot. Kohus loeb tõendatuks, et hageja andis kostjale raha 10 030 eurot ja et eelnevalt andis hagejale raha 11 2-17-14424 10 000 eurot XXX. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja ja XXXvahel laenulepingu sõlmimine ei ole tõendatud ja seega ei ole tõendatud, et hagejal ja kostjal on ühine rahaline kohustus XXX ees. XXXon andnud raha hagejale, kes kasutas raha viisil, et andis raha edasi kostjale. Seega ei ole kostjal XXX ees rahalist kohustust. Hageja pangakonto väljavõtetega (tlk 13-15) on tõendatud, et hageja on abielu ajal, ajavahemikul 11.01.2014-08.12.2015, teinud XXX rahalisi ülekandeid selgitusega „makse“ kokku 7235 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja on abielu ajal teinud makseid lahusvara arvelt, seega loeb kohus, et poolte abielu ajal on maksed tehtud ühisvara arvelt. Pärast abielu lahutamist on hageja ajavahemikul 08.01.2016-09.02.2017 teinud XXX rahalisi ülekandeid selgitusega „makse“ kokku 2730 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja isa on andnud kostjale korteri (kinnistusregistriosa nr 13383401) ostmiseks 3200 eurot. Hagiavalduse kohaselt laenasid hageja ja kostja XXX 6000 eurot, mille pooled on ühiselt laenuandjale tagastanud. XXX on surnud. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt ei tea ta, kui palju raha tema abikaasa kostjale andis. Kostja väitel andis isa kostjale 3200 eurot. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, et isa andis kostjale rohkem raha kui 3200 eurot, loeb kohus kostja ütlustega tõendatuks, et kostja isa on andnud kostjale korteri ostmiseks 3200 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja ja XXXi vahel laenulepingu sõlmimine ei ole tõendatud ja seega ei ole tõendatud, et hagejal ja kostjal oli ühine rahaline kohustus XXXi ees. Hageja pangakonto väljavõtetega (tlk 5-6) on tõendatud, et hageja on abielu ajal, ajavahemikul 11.01.2014-10.06.2015, teinud XXXile rahalisi ülekandeid selgitusega „ülekanne“ kokku 1850 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et maksed on tehtud ühisvara arvelt. Kohus ei nõustu hageja väitega, et pooled võtsid Swedbank AS-lt ühiselt laenu 52 800 eurot. Kohus peab usutavaks, et hagejal olid varasemate kiirlaenulepingute tõttu mõjuvad põhjused selleks, et pank ei pidanud võimalikuks hageja osalemist laenulepingu nr 13-068725-EL sõlmimisel, kuid Swedbank AS-ga sõlmitud lepingu pooleks saab kohtu hinnangul pidada siiski vaid kirjalikult lepingu sõlminud Swedbank AS-i ja kostjat. Laenu tagastamise graafikust nähtub, et laenuleping nr 13-068725-EL on sõlmitud Swedbank AS ja kostja vahel. Vastavalt maksegraafikule kohustus kostja arvestuslikult: ajavahemikul 11.11.201319.12.2013 tasuma pangalaenu koos intressiga 576,53 eurot; abielu ajal ajavahemikul 19.12.2013-28.12.2015 oli laenukohustuse suurus koos intressiga 6919,44 eurot; pärast abielu lahutamist, so ajavahemikul 28.12.2015-11.10.2033 on laenukohustuse suurus koos intressiga 47 856,16 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja on abielu ajal tasunud laenumakseid lahusvara arvelt, seega loeb kohus, et poolte abielu ajal on laenu tagasimaksed tehtud ühisvara arvelt. Samuti ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks jätkanud laenumaksete tasumises osalemist pärast abielu lahutust. Seega oli korteriomandi (kinnistusregistriosa nr 13383401) ostuhinnaga 66 000 eurot omandamisel hageja panus 10 000 eurot ja kostja panuseks kokku 56 000 eurot, millest 52 800 eurot tasuti korteri müüjale vastavalt 16.10.2013 lepingu p-le 2.2 ja millest 3200 eurot tasuti korteri müüjale vastavalt lepingu p-le 2.4. Hageja on seisukohal, et korteriomand tuleb jagada poolte vahel lähtudes seltsingu likvideerimise sätetest. Kohtu hinnangul ei ole mõlemad pooled korteriomandi omandamiseks teinud olulisi ja võrreldavaid, so rahaliselt hinnatavaid panuseid.

§ 581lg 2 kohaselt, eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed.

Käesolevas menetluses on tõendatud, et kostja panus korteriomandi ostmisel oli viis korda suurem kui hagejal, seega ei olnud hageja panus arvestuslikult oluline määral, mille korral oleks põhjendatud järeldada, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping. 12 2-17-14424 Samuti ei tulene kohtule esitatud asjaoludest üheselt, et pooltel oli korteriomandit soetades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Tunnistaja XXXi ütluste kohaselt olid hageja ja kostja paar, nad soovisid luua kodu ja peret, soovisid lapsi ning elada koos XXX tn korteris. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt soovisid pooled osta korterit kahepeale selleks, et elada seal koos, nad soovisid luua perekonda, registreerida abielu ja soovisid lapsi. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt ostis kostja korteri kuu aega enne pulmi enda omandisse ja ütles ka hagejale, et korter jääb kostja omandisse, kui lahku lähevad. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled elasid enne korteriomandi soetamist aastaid koos, et poolte eesmärgiks oli pere luua ja et pooled sõlmisid abielu pärast korteriomandi soetamist, kusjuures korteri ostuleping sõlmiti notaribüroos samal päeval kui pooled esitasid abiellumisavalduse perekonnaseisuametis, so 16.10.

1. Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et tema soov oli osta korter ainult enda omandisse. Asjaolu, et tunnistaja XXX ütluste kohaselt käisid pooled paarina enne korteriomandi ostmist koos korterit üle vaatamas, ei tähenda seda, et pooltel oli tahe osta korter enne abielu sõlmimist seltsingusse ja mitte ühe poole omandisse. 16.10.2013 notariaalaktis, lepingu p 1.5.1 on kostja kinnitanud, et lepingu ese, so korteriomand (kinnistusregistriosa nr 13383401), ei hakka moodustama ühisvara. Kohtule ei ole veenvalt põhjendatud, et kostja on notariaalakti teadlikult esitanud valeteavet. Perekonnaseaduse (PKS) § 27 kohaselt võib abikaasadel olla lahusvara, seega ei tulene abielueelsest kooselust ja pärast korteriomandi omandamist poolte vahel abielu sõlmimisest ja pere loomisest üheselt, et pooltel oli tegelikult tahe luua ühisvara. Kohus peab usutavaks, et hagejal olid varasemate kiirlaenulepingute või muude rahaliste kohustuste tõttu mõjuvad põhjused selleks, et mitte omandada enda nimele kinnisasja enne abielu sõlmimist. Samas on PKS § 27 lg 4 alusel võimalik sõlmida abieluvaraleping ka abielu ajal ja tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. Pooled ei ole korteri (kinnistusregistriosa nr 13383401) osas hiljem, abielu ajal abieluvaralepingut sõlminud, millest on võimalik järeldada, et pooltel ei olnud ka pärast abielu sõlmimist ühist tahet muuta varasuhte liiki korteri osas, juhul kui enne abielu sõlmimist oligi korteri kaasomandisse omandamiseks takistus hageja rahaliste kohustuste tõttu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et abielu ajal elasid pooled koos korteris asukohaga XXX Tallinnas, kuid kohus ei näe takistusi abikaasade ühes korteris elamiseks ka juhul, kui korter kuulub ainult ühele abikaasale lahusvarana. Kohus leiab, et pigem näitab korteri ostmine mõned kuud enne abielu sõlmimist kostja kindlat tahet omandada korter enda lahusvarasse. Hageja on esitanud kohtule nõude jagada ühisvarana ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud kinnisasi ja ei ole esitanud nõuet raha väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul ei saa korterit (kinnistusregistriosa nr 13383401) pooltevahelises suhtes (sisesuhtes) lugeda ühisvaraks, mille saab kooselu lõpetamisel ka jagada, kuna hageja ei ole teinud nimetatud korteri omandamiseks võrreldes kostjaga olulist panust ning kohtule esitatud asjaoludega ei ole tõendatud, et pooltel oli korteriomandit soetades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata. Kui kostja on abielu ajal teinud ühisvara arvelt kulutusi oma lahusvarale, siis PKS § 34 kohaselt, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama ja hüvitis arvatakse ühisvara hulka, kuid vastava nõude saab esitada ühisvara jagamise hagis. Hageja on vastu vaielnud väitele, et hageja kinkis kostjale korteri ostmiseks raha 10 000 eurot. Kui hagejal on kostja vastu rahaline nõue mõnel muul õiguslikul alusel, on hagejal samuti võimalik pöörduda hagiga kohtusse. 13 2-17-14424 Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud, sh hagejale antud riigi õigusabi kulud ja riigilõivu, mille tasumiseks hagejale anti menetlusabi, hageja kanda. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole kostjal menetluskulusid. TsMS § 178 lg 1 kohaselt, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Riigi õigusabi tasu Hagejale on 10.03.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-2264 määratud riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 16.04.2018 taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Advokaat on oma tasuna õigusabi osutamise eest märkinud 715 eurot, millele lisandub käibemaks 143 eurot, kokku 858 eurot. Õigusabi osutati 15 tundi (30 pooltundi). Õigusabi osutamine sisaldas konsultatsiooni, materjalide analüüsi ja tõenditega tutvumist 2,5 tundi; hagiavalduse, taotluse ja seisukohtade koostamist 5 tundi; eel- ja kohtuistungiks ettevalmistumist 3 tundi ja istungitel osalemist 4,5 tundi. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused, jõustunud 01.08.2016; 21.06.2017 muudatused jõustunud 01.07.2017) § 10 lg 3 kohaselt, tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 400 euro ühes kohtuastmes. Sama määruse § 10 lg 4 kohaselt, tasu riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja kohtuistungil on 20 eurot iga poole tunni kohta. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused, jõustunud 01.08.2016; 21.06.2017 muudatused jõustunud 01.07.2017; 17.01.2018 muudatused jõustunud 29.01.2018) § 10 lg 3 kohaselt, tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 500 euro ühes kohtuastmes. Sama määruse § 10 lg 4 kohaselt, tasu riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja kohtuistungil on 25 eurot iga poole tunni kohta. Sama määruse § 1 lg 10 kohaselt, kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Kohus leiab, et esindaja esitatud taotlus on põhjendatud ning kooskõlas eelpoolviidatud õigusaktidega ning õigusabi osutamise töömahukusega. Kohus määrab riigi õigusabi tasu kindlaks taotletud suuruses summas 858 eurot koos käibemaksuga. Kohus mõistab riigi õigusabi tasu hagejalt välja riigituludesse eraldi määrusega pärast käesoleva otsuse jõustumist. 14 2-17-14424 RÕS § 23 lg 4 kohaselt, Advokatuuril on õigus tsiviil- ja haldusasjas tehtud riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise kohtulahendi peale edasi kaevata kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras. Riigilõiv Hagejale on 11.10.2017 määrusega antud menetlusabi ja vabastatud riigilõivu ette tasumisest summas 300 eurot. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuivõrd kohus jättis hagejale antud menetlusabi kulud hageja kanda, mõistab kohus hagejalt välja temale antud menetlusabi kulud, so riigilõivu 300 eurot. Kohus määrab TsMS § 179 lg 5 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise tähtaja ja kohustab hageja tasuma riigituludesse 300 eurot hiljemalt 31.05.
2. Riigilõiv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole. TsMS § 179 lg 6 kohaselt, valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud pärast tähtaja saabumist. TsMS § 179 lg 9 kohaselt, kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 15