← Eesti

2-19-11836/5

Obsah (7)§ 187§ 444§ 442§ 33§ 468§ 175§ 218

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviila

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu 2 tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmine

§ 444

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. OÜ Aktiva Finants esitas 07.08.2019 hagi A Hi vastu. Hageja nõude aluseks on xxx AS ja kostja vahel 13.08.

  1. a sõlmitud laenuleping nr xxx, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud täitmata. xxx AS loovutas 30.04.
  2. a nõude kostja vastu hagejale. Kokku on kostja krediidilepingust tulenev võlgnevus hageja ees 7239.10 eurot, millest krediidisumma on 6637.60 eurot, intress on 594 eurot ja lepinguhaldustasu 7.50 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 605.35 eurot. Harju Maakohtu 19.09.2019 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning määras kostjale vastuse esitamise tähtajaks 14 päeva alates määruse kättesaamisest. Kostja sai määruse isiklikult kätte 24.09.
  3. Kostja saatis kohtule kirja, et soovib saada määrust tõlgituna vene keelde. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt (s.o 08.10.2019) vastanud.

§ 442lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni lahendamata taotlused.

Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse Harju Maakohtu 19.09.2019 määruse tõlkimiseks järgnevatel põhjendustel. Kostja ei ole taotlenud menetlusabi tõlkimiseks. Tsiviilkohtumenetluses puudub kohtul kohustus kohtulahendi tõlkimise korraldamiseks, va kinnisesse asutusse (haigla, kinnine hooldekodu) paigutamise asjades (

§ 33lg 4).

Seega esineb alus taotluse rahuldamata jätmiseks. Hagile vastamise tähtaeg on möödunud ilma, et kostja oleks hagile vastanud. Isegi kui kostja oleks menetlusabi taotlenud, oleks ta pidanud kasvõi vene keeles hagile midagi vastama (

§ 187lg 6).

Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud nimekirja kohaselt maakohtus kokku 1460 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust (esindustasu kohtumenetluses) 960 eurot (arvestusega 120 eurot tund) ja kohtumenetluses tasutud riigilõivust 500 eurot. Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja tasu lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218sätestatud nõuetele).

Kohus on seiskohal, et käesolevas asjas inkassoteenuse büroo lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud 3 maksimaalselt 100 eurot A Hilt (H, isikukood xxx), mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti arvesse võttes, et hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-115-14). Kohus on seisukohal, et maksimaalselt sai lepingulisel esindajal käesolevas asjas õigustoiminguteks (sh nt materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine) kuluda 5 tundi tunnitasuga 100 eurot. Võttes sealhulgas arvesse kohtule esitatud hagi sisulist teksti ja asjaolu, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et hageja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud 960 euro asemel 500 euro ulatuses (5 x 100). Põhjendatud on täiel määral ja seadusest tulenevalt vajalik hageja poolt riigilõivu tasumine 500 eurot. Kohus määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud menetluskulud 1000 eurot (500 + 500). Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise nõude 460 euro (1460 - 1000) ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus ei mõista menetluskuludelt viivist rohkem välja kui põhjendatud menetluskulude kogusumma 1000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.