← Eesti

4-20-129/26

MÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasjad Harju Maakohus Tallinna kohtumaja 07.02.2020 Tallinnas 4-20-129 (2317,19,012500; 2317,20,000730) Janika Kallin Maive Aun D Ki väärteoasjad liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2; § 224 lg 2 järgi. Menetlusalune isik D K, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, õpib xxx, kontakttelefoni number xxx. I K, kontakttelefoni number xxx. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja Menetlusaluse isiku kaitsja Kohtuväline menetleja Meelis Masso Põhja prefektuuri Liiklusjärelvalvekeskus. Resolutsioon: Juhindudes VTMS §-dest 29 lg 1 p 4, 94 lg 1 kohus määras:

  1. Lõpetada väärteomenetlus D Ki väärteoasjas nr 4-20-129 D Ki teos kuriteotunnuste ilmnemise tõttu.
  2. Määrus edastada menetlusalusele isikule, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.
  3. Jätta D Kile riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 81,00 eurot VTMS § 38 lg 1, KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kohtumenetluse pool võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale määruskaebuse 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtu seisukoht: Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale edastati menetlemiseks D Ki väärteoasjad nr 4-20-129 ja 4-20-
  4. Väärteoasjad ühendati 07.02.2020 määruse alusel ja asja kohtulik arutamine toimus menetlusosalistega kooskõlastatud ajal 07.02.2020 kell 11.
  5. Kohtusse arutamiseks edastatud ja ühendatud väärteoasjade raames heideti D Kile mh ette seda, et ta juhtis 21.12.2019 ja 26.01.2020 mootorsõidukit isikuna, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohtuistungil taotles kohtuväline menetleja D Ki suhtes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, sest isiku teos on kuriteo tunnused. Kohtuväline menetleja märkis, et menetlusalune isik on tänaseks viimase aasta jooksul juhtinud mootorsõidukit olukorras, et tal puudub kehtiv juhtimisõigus ning seega vastab tema tegu KarS § 4231 teokoosseisule. Kaitsja ei vaielnud kohtuvälisele menetlejale vastu ning märkis, et taotlus on põhjendatud. Kohus nendib, et kohtule edastatud väärteotoimikus (4-20-129) on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille järgi kõrvaldati D K 03.05.2019 mootorsõiduki juhtimiselt ja seda põhjusel, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Sama teo on ta kohtule edastatud väärteoprotokollide järgi toime pannud 21.12.2019 ja 26.01.
  6. KarS § 4231 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süstemaatilisus KarS § 4231 mõttes tähendab mh seda, kui isik juhib aasta jooksul vähemalt kolm korda mootorsõidukit nii, et tal puudub kehtiv juhiluba. Eeltoodu tõttu tuleb asjas väärteomenetlus lõpetada, D Ki teos on kuriteo tunnused. D K on alaealine, talle oli kaitsja määratud riigi poolt. Kaitsja esitas kohtule taotluse 108,00 euro õigusabi tasu määramiseks. Kaitsja taotlus rahuldati osaliselt: kaitsja arvestas istungi orienteeruvaks kestuseks 1h, kuid istung kestis märkimisväärselt vähem, lisaks istungil esindamisele selgitas kaitsja kujunenud menetluslikku olukorda oma alaealisele kaitsealusele ja viimase seaduslikele esindajatele. Kohus rahuldas kaitsja taotluse osaliselt, summas 81,00 eurot. VTMS § 38 lg 1 järgi lähtutakse väärteomenetluses menetluskulude kindlaksmääramisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 3 järgi võib alaealise menetluskulud jätta riigi kanda; kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik juhul, kui menetlusalune isik on alaealine. D K selgitas ankeetandmete kontrollimisel, et ta ei õpi ega tööta, teda peavad hetkel ülal vanemad. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et iseseisva sissetulekuta alaealise menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.