Obsah (5)

§ 4§ 5§ 217§ 9§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 29. aprill 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-17-18982 A-A P hagi M Mi vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja õigusvastasest

) § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 4

lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus.

§ 5

lg 2 järgi 5 on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 5

lg 3 kohaselt selgitab hagita asjas kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuna vaidlust ei ole, et kostja on tsiviilasja nr 2-15-5729 menetluses osalenud alaealise lapse esindajana, siis ei ole tõendatud hageja väide, et kostja oleks tsiviilasjas nr 2-15-5729 esitanud seisukohti, mh avaldanud mingisuguseid andmeid.

§ 217

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu.

§ 217

lg 5 järgi on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt.

§ 217

lg 6 järgi esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 43 lg 4 sätestab, et advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga ega kliendi kohtuasjaga. Tõendatud ei ole ka hageja väide, et tsiviilasjas seisukohtade esitamist saaks käsitleda andmete esitamisena tsiviilasja arutavatele kohtunikele.

§ 9lg 1 alusel lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus.

Asjaolu, et kohtukoosseisus on asja lahendamisel konkreetsed kohtunikud, ei luba arvata, et menetlusdokumente avaldatakse kohtunikele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt esitatakse menetlusdokumendid kohtule, mistõttu ka tsiviilasjas nr 2-15-5729 menetlusdokumendid on esitatud siis kas Harju Maakohtule või Tallinna Ringkonnakohtule. Ka menetlusdokumenti, mis saab menetlusosalisele teatavaks tsiviilasjas kohtule esitatavate dokumentidest, ei saa käsitleda eraldi andmete avaldamisena menetlusosalisele muul moel kui tsiviilkohtumenetluse korras, mida reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt Riigikohtu

1. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25;
2. juuni 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14;
3. detsembri 2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 16;
4. jaanuar 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12 p 13). Kohus peab vajalikuks muuhulgas selgitada, kui ka kostja oleks avaldanud tsiviilasjas nr 2-155729 hageja kohta andmeid hagis märgitud isikutele, siis ei ole kohtu arvates tsiviilasja raames esitatu käsitletav hageja suhtes andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses. Igal isikul on õigus oma seadusega kaitstud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, kus menetlusosalistel on võrdne õigus ja võimalus oma nõudeid põhjendada ja vastaspoole esitatut ümber ja sellele vahetult vastu vaielda, mistõttu ei ole põhjust arvata, et hageja kohta saaks olla andmeid avaldatud isikule, kellele ei oleks pidanudki siis hageja suhtes andmeid avaldama. Seega isegi kui kostja oleks tsiviilasjas nr 2-15-5729 avaldanud andmeid hageja kohta, siis ei oleks hageja suhtes esitatud väidetavaid andmeid tehtud teatavaks kolmandale, s.o. kõrvalisele isikule, sest kohtule, kus asi lahendatakse kohtukoosseisus, ja teistele menetlusosalistele sama tsiviilasja raames menetlusdokumentides esitatud andmete esitamise õigus tuleneb otse seadusest, mistõttu ei saa selliste andmete esitamisel õigustatud isikule olla tegemist andmete avaldamisega, s.o. kolmandale isikule kui kõrvalisele isikule teatavaks tegemisega. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui hageja suhtes on tsiviilasjas 2-15-5729 avaldatud ebaõigeid andmeid, siis on hagejale ka tagatud tsiviilkohtumenetluses sama tsiviilasja lahendamisel õigus esitada oma seisukohad ja tõendid teiste menetlusosaliste poolt esitatud andmete õigsuse või vääruse kohta vahetult samas tsiviilasjas. Vaidlust ei ole, et kostja kui vandeadvokaat on Eesti Advokatuuri Aukohtule tema suhtes läbi viidud aukohtumenetluse raames seoses tsiviilasjaga nr 2-15-5729 09.11.2015 avaldanud järgmist:
5. „Samuti on A-A P manipuleerinud poolte suhtes last viisil, et A-A P ei viinud last jõulupeole, mistõttu V N oli sunnitud A-A P kohu lapsele järgi minema, et õigeks ajaks jõulupeole jõuda“.
6. „Peale seda kui A-A P manipuleeris last selliselt, et ei viinud last jõulupeole, provotseeris A-A P V Na korterisse tulema, samal ajal filmides V Na“.
7. „Peale seda kui A-A P manipuleeris last selliselt, et ei viinud last jõulupeole, tegi A-A P avalduse politseisse V Na ebaseadusliku korterisse 6 sissetungimise pärast“.
8. „Kohus on teadlik, et pühapäeval 14.06.2015 vestles vandeadvokaat M M lapse emaga ja kuulas ära lapse“.
9. „Lapse esindaja, vandeadvokaat M M, on tutvunud tsiviilasjas 215-5729 toimikus ja materjalide hulgas olevate oluliste tõenditega, sh videosalvestiste ja lindistatud kõnedega sellest, et V N tungis vägivaldselt A-A P koju, kus laps magas“.
10. „ Tsiviilasja 2-15-5729 toimikus ning materjalide hulgas on A-A P esitatud videosalvestised ja lindistatud kõned sellest, et V N tungis vägivaldselt AA P koju, kus laps magas“ (t.l. 20-22). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on avaldanud Eesti Advokatuurile ja Advokatuuri Aukohtule hageja kohta ebaõigeid andmeid. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 3 p 2 järgi on advokatuuri pädevuses järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle. AdvS § 15 lg 1 sätestab, et aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju ning AdvS § 16 lg 1 kohaselt võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. AdvS § 16 lg 2 alusel algatab aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. AdvS § 16 lg 2 kohaselt on advokaadil on õigus tutvuda asja materjalidega, anda aukohtule seletusi, esitada vastuväiteid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi aukohtumenetluses tõusetunud küsimuste kohta, esitada taandust aukohtu liikme või protokollija vastu, kui asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses, esitada taotlusi ja tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, esitada istungile kutsutud isikutele küsimusi ning saada aukohtu otsuse ärakiri. Kui advokaat jätab mõjuva põhjuseta aukohtu istungile ilmumata, võib asja arutada tema osavõtuta. AdvS § 16 lg 4 järgi on aukohus kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohtu nõudel on advokaat kohustatud esitama aukohtule tema käsutuses olevad tõendid. Aukohus võib taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Halduskohus lahendab aukohtu taotluse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi määrusega. AdvS § 16 lg 5 kohaselt lahendab aukohus lahendab distsiplinaarsüüteoasja ja teeb põhjendatud otsuse kuue kuu jooksul aukohtumenetluse algatamisest arvates. Aukohus teeb põhjendatud otsuse ka juhul, kui aukohus ei tuvasta distsiplinaarsüütegu. AdvS § 18 lg 1 järgi võib aukohtu otsuse peale huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule. AdvS § 17 lg 1 sätestab, et aukohtumenetlus on advokatuuri liikmele kohustuslik. Kuna kostja on Advokatuuri Aukohtule esitanud seisukohad vastuseks A-A P kaebusele tsiviilasjas nr 2-15-5729 kostja kui vandeadvokaati tegevuse suhtes, siis ei ole kohtu arvates Eesti Advokatuurile esitatud selgitus käsitletav hageja suhtes andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses. Igal huvitatud isikul on õigus advokaadi suhtes esitada avaldusi aukohtumenetluse algatamiseks ja vandeadvokaadil siis õigus avaldusele vastata. Kui advokatuuriseaduses on sätestatud Eesti Advokatuuri korraldus ning advokaadi tegevuse õiguslikud alused ning advokatuuriseaduses on ette nähtud igaühe õigus advokaadi tegevuse suhtes pöörduda Eesti Advokatuuri poole, millele vandeadvokaadil on õigus vastata, siis ei ole põhjust arvata, et hageja kohta oleks andmeid avaldatud isikule, kellele ei oleks pidanudki hageja suhtes andmeid avaldama. Seega kostja ei ole selgitustes Eesti Advokatuurile hageja suhtes esitatud väidetavaid andmeid teinud teatavaks kolmandale, s.o. kõrvalisele isikule, sest aukohtumenetlus on advokaadile kohustuslik ja tuleneb otse seadusest, mistõttu ei saa selliste andmete esitamisel õigustatud isikule olla tegemist andmete avaldamisega kolmandale kui kõrvalisele isikule teatavaks tegemisega. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks avaldanud hageja kohta andmeid kolmandale isikule VÕS § 1047 tähenduses, siis ei saa olla tõendatud ka hageja väide, et saaks olla tegemist väidetavate ebaõigete andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses, et need ebaõiged andmed käesolevas kohtumenetluses ümber lükata. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta hageja nõue rahuldamata ning kohus ei pea põhjendatuks hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas 7 kostja avaldatud väited hageja kohta on andmed või väärtushinnangud ning juhul kui need on andmed kas need on siis ebaõiged. VÕS § 1055 lg 1 järgi kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist. Kuna kohus eelnevalt ei tuvastanud, et kostja oleks hageja suhtes avaldanud ebaõigeid andmeid, siis ei ole tõendatud hageja väide nagu võiks selliste ebaõigete andmete avaldamine olla kestev ja tekitada hagejale kahju, mistõttu jätab kohus hageja nõude kohustada kostjat hoiduda hageja au ja väärikuse teostamisest rahuldamata. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel, millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja on kinnitanud kohtule, et tal puuduvad hüvitatavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 8