Obsah (7)

§ 444§ 367§ 174§ 175§ 163§ 177§ 178

2-19-125969 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-125969 Tsiviil

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 1. xxx OÜ ja M K (kostja) sõlmisid 19.11.2018 laenulepingu nr xxx, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud. Nõue on 29.03.2018 loovutatud Aktsiaseltsile PlusPlus Capital (hageja). Kohtu selgitused 2.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Siiski peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada järgmist.

1. Hageja on hagis välja toonud, et kostjaga sõlmitud laenulepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkel intressimäär 43,68% aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt lepingus sätestatud intressiga võrdses määras 43,68% aastas (kooskõlas laenulepingu põhitingimuste p-ga 6.1). Hageja palus kostjalt välja mõista viivise määraga 0,119671% päevas (s.o 43,68% aastas / 365) võlgnevuse põhiosalt 2835 eurolt, ajavahemiku 07.03.2019 08.11.2019 eest summas 837,99 eurot. Seejuures palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 2835 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,119671% päevas, alates 09.11.
2. 2 2-19-125969
3. Kohus selgitab, et viivise määraks on vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele laenulepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt kostjaga 19.11.2018 sõlmitud laenulepingule nr xxx on intressimäär aasta kohta 43,68%. Kohus juhib tähelepanu, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). Hageja (viivise) aastamäär 43,68% ületab käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine.
4. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt on hageja viivise nõue põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivisenõude osas perioodi 07.03.2019 - 08.11.2019 eest (põhivõla summalt 2835 eurolt) summas 153,48 eurot. Ülejäänud (s.o 837,99 eurot – 153,48 eurot = 684,51 eurot) osas jääb hageja viivisenõue rahuldamata. Lähtuvalt eeltoodust ja

§ 367

järgi mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise protsendina põhinõudelt (s.o 2835 eurolt) alates 09.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 425 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. 7.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 420 eurot selgelt põhjendamatu. Kohtule esitatud menetluskulude arve nr 215604 spetsifikatsioonist nähtub, et kokku on hagejale osutatud õigusabi 3,5 tunni ulatuses juristi poolt tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades esindaja kvalifikatsiooni peab kohus põhjendatud tunnihinnaks 80 eurot (käibemaksuga). Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 160 eurot (käibemaksuga), mis vastab kahele töötunnile ning mis tuleb kostjalt, lähtuvalt alltoodud menetluskulude jaotusest, välja mõista. 3 2-19-125969 8. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 83% ulatuses, peab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 83% ulatuses kostja ja 17% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 352,75 eurot (425 x 83%) ja õigusabikulud 132,80 eurot (160 x 83%). 9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

10.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4