Obsah (5)

§ 119§ 205§ 204§ 2§ 207

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tan

) § 207 lõike 2 alusel. 2. Jätta rahuldamata Argo Sulu taotlus riigi õigusabi saamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik (

§ 119lõige 1).

MENETLUSE KÄIK JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Argo Sulu esitas Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada esindaja kaudu kohtueelses menetluses ja kohtus Tartu Vangla ametniku tegevust ja nõuda moraalse kahju hüvitamist.
2. Viru Maakohus keeldus
3. novembri
4. a määrusega A. Sulu taotluse menetlemisest ja saatis taotluse kohtualluvusel lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
5. Tartu Halduskohus jättis
6. detsembri
7. a määrusega A. Sulu taotluse riigiõigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohus leidis, et vaidlus vangla toimingute õiguspärasuse üle ei ole üldjuhul faktiliselt ega õiguslikult keerukas. Haldusorganile esitatavat vaiet või kohtule esitatavat kaebust ei pea isik õiguslikult põhjendama, seega ei eelda vaide- või kohtumenetluses osalemine õigusteadmiste olemasolu. Vaides või kaebuses tuleb märkida, mida isik soovib ning millistele faktilistele asjaoludele tugineb. Haldusorganil ja kohtul on uurimisprintsiibist tulenevalt kohustus olulised asjaolud ise välja selgitada ja vajadusel koguda tõendeid omal algatusel. Kaebajal puudub vajadus riigi õigusabi osutaja järele. Kaebaja on varasemalt mitmeid kordi kaebuste ja avaldustega kohtute poole pöördunud, samuti on taotleja kohtule esitanud arusaadavate nõuetega menetlusabi taotluse. Olemasoleva info põhjal saab järeldada, et taotleja saab oma huvide ja õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama ja on suuteline halduskohtumenetluses oma õigusi kaitsma. Eelneva alusel on halduskohus seisukohal, et A. Sulu taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lõike 1 punkti 1 alusel.
8. A. Sulu esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
9. detsembri
10. a määruse peale. Taotleja märgib, et kuna ta on suutnud teha avaldusi ja kaebusi kõrvalise abiga (näiteks kaaskinnipeetava abiga), järeldab kohus, et ta on suuteline end Viru Vangla juristide vastu kaitsma. Taotlejal on diagnoositud vaimne alaareng. Hetkel on taotleja saanud abi advokaadilt, kes esindab teda teises asjas. Taotleja palub lubada talle riigi õigusabi. Määruskaebusele on lisatud uus taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks. Probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, on Viru Vangla inspektor-kontaktisiku poolt solvamine ja alandamine. Riigi õigusabi saamine on vajalik, kuna taotleja ei saa oma huvide ja õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama. Asjast tulenev võimalik kasu seisneb moraalse kahju hüvitamises.
11. Ringkonnakohus mõistab A. Sulu ringkonnakohtule esitatud riigi õigusabi saamise taotlust selliselt, et A. Sulu soovib esindaja kaudu vaidlustada halduskohtu
12. detsembri
13. a määrust, millega jäeti riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et A. Sulu taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. A. Sulu esitas ringkonnakohtule iseseisvalt tähtaegse määruskaebuse halduskohtu
14. detsembri
15. a määruse peale. Määruskaebus sisaldab taotleja seisukohti ja argumente, miks halduskohtu määrus on seadusevastane. Ringkonnakohtu hinnangul vastab määruskaebus esitatud kujul seadusega sätestatud nõuetele (

§ 205

), on tähtaegne (

§ 204lg 1) ning määruskaebuse lahendamiseks takistusi ei esine.

Ringkonnakohtu arvates ei ole õigusabi saamisest keeldumise määruse vaidlustamisel vajalik, et kaebajat esindaks õigusteadmistega isik. A. Sulu on suutnud kohtule vajalikul määral põhjendada, miks halduskohtu määrus ei ole õige ning miks ta soovib endale riigi kulul esindajat. 6. Tulenevalt

§ 2

lõikest 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Antud juhul on taotleja õiguste kaitse vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega. Seega ei ole A. Sulule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas põhjendatud ning ringkonnakohtule 28. detsembril 2019 esitatud riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et taotleja soov vaidlustada vanglaametniku toiminguid ei ole õiguslikult keerukas vaidlus, milles taotlejat peaks esindama riigipoolne õigusteadmistega isik. Eeltoodud asjaolude pinnalt ringkonnakohus tagastab A. Sulu määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2019. a määruse peale

§ 207lõike 2 alusel, kuna A.

Sulu võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. (allkirjastatud digitaalselt) 2