Obsah (8)

§ 424§ 68§ 65§ 50§ 55§ 45§ 57§ 76

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2019, Võru Kriminaalasja number 1-19-3348 (kohtueelse menetluse nr 19261000053) Kohtunik E

) § 424 lg 1 järgi Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ken Kiudorf Süüdistatav Siim Sõnna. Isikukood 38811066522; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; töötab xxxxxxxxxxxxxx-s; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; keskharidusega; varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati Harju Maakohtu 26. märtsi 2015 otsusega viie aasta pikkuse liitvangistusega Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Siim Sõnna süüdi

§ 424

lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja karistada teda 6 kuu pikkuse vangistusega. 2. Arvata

§ 68lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg, 20.

jaanuar 2019, s.o 1 päev karistusaja hulka ja mõista Siim Sõnna kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 29 päeva vangistust. 3.

§ 65lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 26.

märtsi 2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 3 kuu ja 1 päevase vangistuse võrra ning mõista Siim Sõnna liitkaristuseks 2 aastat ja 9 kuud vangistust.

1. Kohustada Siim Sõnnat ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks.
2. Arvestada Siim Sõnna karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.
3. Võtta

§ 50lg 1 p 1 alusel Siim Sõnnalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

1 7. Selgitada Siim Sõnnale, et juhtimisõiguse ära võtmine kehtib

§ 55lg 1 kohaselt kogu tema vangistuse kandmise ajal ja lisaks sellele 4 kuu kestel.

1. Veel selgitada Siim Sõnnale, et ta on tulenevalt liiklusseaduse (LS) §-st 127 kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada LS § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.
2. Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 452 eurot (sh käibemaks), mis tekkis, kuna vandeadvokaat Marina Valge kaitses Siim Sõnnat kohtumenetluses. Mõista need menetluskulud ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 86 eurot (sh käibemaks) ehk kokku 1348 eurot välja Siim Sõnnalt. Menetluskulud tuleb tasuda kuu aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates
3. augustist
4. Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
5. peatüki kohaselt. See tähendab, et 15 päeva jooksul alates
6. augustist 2019 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. PÕHIOSA
7. Kohus toob kõigepealt välja menetluse senise käigu ja poolte seisukohad, tuvastab seejärel faktilised asjaolud, annab neile õigusliku hinnangu, mõistab Siim Sõnnale karistuse ja võtab viimaks seisukoha menetluskulude osas. Menetluse käik
8. Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis
9. aprillil 2019 Tartu Maakohtusse kriminaalasja Siim Sõnna süüdistuses

§ 424lg 1 järgi.

S. Sõnnale heidetakse ette seda, et ta juhtis

1. jaanuaril 2019 kell 00:48 Võrumaal Võru vallas Kääpa külas Võru-Räpina maantee
2. kilomeetril mootorsõidukit Mazda Premacy (xxxxxx). Sealjuures oli ta alkoholijoobes: tema väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,96 mg/l kohta.
3. Prokurör palus S. Sõnna

§ 424lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistada teda aastase vangistusega.

Seda on tarvis vähendada päeva võrra, sest S. Sõnna oli kahtlustatavana kinni peetud. Sellele vangistusele on vaja liita ära kandmata 2 aasta 3 kuu ja 1 päevane vangistus. Seega jääb lõplikuks karistuseks 3 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus. Lisakaristusena on S. Sõnnalt tarvis ära võtta juhtimisõigus vähemalt 3 kuuks.

1. Kaitsja palus karistada S. Sõnnat rahalise karistusega.
2. S. Sõnna palus, et talle mõistetaks rahaline karistus. 2 Faktilised asjaolud
3. A. V. ja S. Sõnna enda ütluste ning alkomeetri kasutamise protokolli alusel tuvastab kohus, et S. Sõnna juhtis
4. jaanuaril 2019 kell 00:48 Võrumaal Võru vallas Kääpa külas Võru-Räpina maantee
5. kilomeetril mootorsõidukit Mazda Premacy (xxxxxx) alkoholijoobes: tema väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,96 mg/l kohta. Õiguslik hinnang
6. Tuvastatud tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 1 järgi.

Mazda on mootorsõiduk LS § 2 p 40 ja § 93 lg 2 p 3 ja seetõttu ka

§ 424lg 1 mõttes.

Kuivõrd S. Sõnna toimetas Mazdat edasi, juhtis ta seda

§ 424lg 1 tähenduses.

Et S. Sõnna ühes liitris välja hingatavas õhus oli selle teo ajal alkoholi 0,96 milligrammi, oli S. Sõnna joobeseisundis LS § 69 lg 2 p 1 ja seepärast ka

§ 424lg 1 mõttes.

Niisiis täitis S. Sõnna

§ 424lg 1 objektiivse koosseisu.

Süüdistatava tahtlus kattis kõik viidatud asjaolud ehk täidetud on ka karistusseaduse subjektiivne koosseis. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid pole. Seetõttu tuleb S. Sõnna

§ 424lg 1 järgi süüdi mõista.

Karistus 8.

§ 424lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Seega tuleb kõigepealt otsustada, kas S. Sõnnale tuleb mõista rahaline karistus või vangistus.

1. Rahaline karistus kõne alla ei tule.
2. Esiteks ei ole S. Sõnna isik, kelle puhul saab loota karistuse tasumisele. Kõigepealt tuleb viidata sellele, et S. Sõnnal on maksmata mitmed väärtegude eest kohaldatud rahatrahvid. Lisaks peab tähele panema kriminaalasja nr 1-11-
3. Selles asjas karistati S. Sõnnat rahalise karistusega. Selle karistuse jättis süüdistatav mitme aasta vältel tasumata. Viimaks oli tarvis see karistus asendada vangistusega. Kolmandaks tuleb viidata sellelegi, et süüdistatava enda sõnul on tema majanduslik olukord võrdlemisi kehv. Tõsi, päriselt ei saa välistada, et nüüd mõistetava rahalise karistuse S. Sõnna tasuks: nt hirmust vanglasse mineku ees. Samas on see S. Sõnna eelnevat elukäiku ja majanduslikku olukorda silmas pidades kõike muud kui kindel. S. Sõnna kriminaalmenetluse erinevate etappidega kokku puutunud korduvkurjategijana võib lähtuda sellest, et kui kohus talle tõepoolest rahalise karistuse mõistab, on n-ö oht möödas: vanglasse ta niikuinii minema ei pea, sõltumata sellest, kas ta karistuse tasub või mitte. Tõsi, kunagi kauges tulevikus on ehk tarvis hakata tegelema võimaliku asendusvangistuse probleemiga, aga sellega saab tegeleda siis, kui see probleem tekib. Ja alles siis võib ehk kõneleda „viimasest hädast“, mis sunnib S. Sõnnat astuma tema jaoks tavatut sammu ja oma rikkumiste eest ka päriselt tasuma.
4. Lisaks ei võimalda rahalise karistuse kohaldamist S. Sõnna süü. Kaitsjaga peab nõustuma selles, et kuritegu S. Sõnna isikust isoleeritult vaadates suurest süüst kõneleda ei saa (vt käesoleva otsuse järgmist punkti). Samas aga tuleb süü suuruse juures arvesse võtta ka menetletava süüteoga seotud varasemaid süütegusid (Sootak –

. Kommentaar. 4. trükk, § 56/12). On tõsi, et S. Sõnna ei ole varem pannud toime

§ 424päraseid kuritegusid.

Samas on ta aga sooritanud mitmeid teistsuguseid kuritegusid, mida ühendab praegu menetletavaga see, et needki pani S. Sõnna toime – nagu ta kohtuistungil kinnitas – purjuspäi. Niisiis on tegemist inimesega, kes on varem korduvalt joobes olles seadust rikkunud ja tegi seda nüüdki. Nende 3 varasemate kuritegude n-ö kaalukust tõstab tõsiasi, et need pole lihtsalt kunagi minevikus aset leidnud, vaid nende eest on S. Sõnnal karistus veel kandmata: ta vabastati ennetähtaegselt vangistusest. Teiseks tuleb arvesse võtta sedagi, et liiklusrikkumised kui sellised pole S. Sõnna jaoks midagi uut: ta on sooritanud mitmeid liiklusalaseid väärtegusid. Sealjuures on need toimunud alles hiljuti: vaid mõne kuu jooksul enne praeguse menetluse esemeks olevat tegu. Muu hulgas pani S. Sõnna 18. juulil 2018 toime LS § 224 lg 2 järgse väärteo ehk S. Sõnna juhtis mootorsõidukit, kui tema ühes grammis veres oli alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Selline väärtegu külgneb

§ 424

pärase kuriteoga: nii suures joobes oleva isiku poolne sõidukijuhtimine võib LS § 69 lg 2 p 2 kohaselt olla ka kuritegu. 12. S. Sõnnale on seega tulenevalt

§ 424

lg 1 sanktsioonimäärast ja

§ 45lg-st 1 tarvis mõista kolmekümne päeva kuni kolme aasta pikkune vangistus.

See vangistus peab jääma sanktsiooni alammäära lähedale, sest esinevad mitmed S. Sõnna kasuks kõnelevad asjaolud. Esiteks on S. Sõnna oma tegu tunnistanud ja kahetseb seda (

§ 57lg 1 p 3).

Teiseks juhtis S. Sõnna sõidukit kohas, kus liiklustihedus oli hõre ja kergliiklejaid ei olnud: öösel maanteel. Kolmandaks ei esinenud mingeid viiteid sellele, et S. Sõnna alkoholijoove mõjutas sõiduki juhtimist: nt selle kohta, et S. Sõnna oleks sõitnud sinka-vonka, oma sõidurajast väljas, liigkiiresti või -aeglaselt, poleks kasutanud tulesid vms. Neljandaks ei ole S. Sõnna varem selliseid kuritegusid toime pannud. Seda asjaolu saab arvesse võtta hoolimata sellest, et varasema sarnase kuriteo korral oleks S. Sõnna teo kvalifikatsioon teistsugune:

§ 424lg 2.

Esiteks võimaldab ka

§ 424lg 2 mõista üksnes kolmekümne päeva pikkuse vangistuse.

Teiseks peab arvestama seda, et Eesti karistusseadustiku kohaselt kujutab mitme ühele kuriteokoosseisule vastava teo toime panemine endast üht kuritegu ehk paratamatult tuleb arvesse võtta tegude hulka: mida enam tegusid on, seda suurem on süü; ja ka vastupidi. Eeltoodu ei tähenda seda, et S. Sõnna karistus saab olla minimaalne. Seda eeskätt käesoleva otsuse eelmises punktis toodu tõttu. Seepärast karistab kohus S. Sõnnat kuue kuu pikkuse vangistusega. See vangistus on ilmselt ka selline, mida kohtupraktikas sarnaste tegude eest tihtipeale mõistetakse. Et tavaliselt mõistetakse see vangistus kokkuleppemenetluses, tähtsust ei oma: karistuse suurus ei tohi sõltuda menetlusliigist. 13.

§ 68lg 1 alusel tuleb kahtlustatavana kinnipidamise aeg, 20.

jaanuar 2019, s.o 1 päev, arvata karistusaja hulka. Niisiis jääb järgi 5 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus. 14.

§ 76lg 8 ja § 65 lg 2 alusel tuleb ülal mõistetud karistust suurendada S.

Sõnnale Harju Maakohtu

1. märtsi 2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. S. Sõnna alustas viidatud viie aasta pikkuse vangistuse kandmist
2. oktoobril
3. Ta vabanes selle kandmisest ennetähtaegselt
4. juulil 2017 ehk tal jäi kanda veel 2 aastat 3 kuud ja 1 päev vangistust. Kui sellele liita 5 kuu ja 29 päevane vangistus, on tulemuseks 2 aasta ja 9 kuu pikkune liitvangistus. Seda peabki S. Sõnna kandma minema.
5. Lisakaristusena tuleb S. Sõnnalt võtta

§ 50lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus.

Esiteks peab seda tegema juba S. Sõnna kuriteost lähtuvalt: tegemist on liiklusrikkumisega. Teiseks tuleb siingi arvestada korduvaid varasemaid liiklusväärtegusid. Eeskätt just nende viimaste tõttu ei saa juhtimisõiguse ära võtmine kesta minimaalset aega, mistõttu võtab kohus S. Sõnnalt juhtimisõiguse ära neljaks kuuks. S. Sõnna on tulenevalt LS §-st 127 kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui ta seda ei tee, on tema suhtes võimalik rakendada LS § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

§ 55lg-st 1 tulenevalt ei tohi S.

Sõnna juhtida mootorsõidukit ei vangistuse kandmise ajal ega lisaks sellele nelja kuu kestel. 4 Menetluskulud

1. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Seda normi tuleb siiski lugeda koostoimes KrMS § 189 lg-ga 1: kohtueelses menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Viimasena viidatud norm tähendab seda, et kohtueelses menetluses otsustab selle, kas mingi rahasumma on kriminaalmenetluse kulu, uurimisasutus või prokuratuur. See omakorda tähendab, et kohus saab niisuguste kulude osas otsustada KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaldades üksnes seda, kelle kanda need jäävad.
2. Kohtueelses menetluses on menetluskulude hulka loetud 86 eurot (sh käibemaks) kaitsjatasuna.
3. Kohtumenetluses esitas kaitsja kirjaliku taotluse 374 euro (sh käibemaks) kaitsjatasuna menetluskulude hulka arvamiseks. Oma taotlust täiendas kaitsja suuliselt
4. juuli 2019 kohtuistungi lõpus, paludes lugeda menetluskulu hulka ka otsuse kuulutamisele sõitmisega seotud kulud: tasu sõidule kulutatud aja eest 24 eurot (sh käibemaks) ja sõidukulud 54 eurot (sh käibemaks). Niisiis taotleb kaitsja kokku 452 eurot. See taotlus on põhjendatud ja taotletud summa tuleb arvata KrMS § 175 lg 1 p 4, riigi õigusabi seaduse ja Justiitsministri
5. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ alusel menetluskulude hulka.
6. Menetluskulu hulka on vaja lugeda ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 810 eurot.
7. Niisiis on menetluskulud kokku 1348 eurot. KrMS § 180 lg 1 ls 1 kohaselt tuleb need kulud hüvitada S. Sõnnal. Seda peab ta tegema kuu aja jooksul otsuse jõustumisest arvates (vt KrMS § 423 ja § 417 lg 2). /alla kirjutatud digitaalselt/ 5