Obsah (6)

§ 424§ 68§ 73§ 78§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. september 2019, Viljandi kohtumaja, Viljandi, Posti 22 Kriminaalasja number 1-19-1961 (kohtueelses menetluses nr 1

§ 424

lg 1 järgi üldmenetluses Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Indrek Pallo (isikukood: 39312106065; elukoht: xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx-xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx ; karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole; tõkendit ei ole kohaldatud) Kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut (valitud kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, § 309, § 311 - § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Indrek Pallo

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Indrek Pallo eelvangistuses viibitud aeg 23.-24.12.2018, s.o 2 (kaks) päeva, mõistetud karistusaja hulka ja lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1

§ 73

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Indrek Pallole katseaeg 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui Indrek Pallo ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Kriminaalmenetluse kulude osas: Kr

MS § 180 lg 1 alusel mõista Indrek Pallolt menetluskuluna riigi kasuks välja sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb süüdimõistetul tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos), mis edastatakse süüdimõistetu posti- või e-posti aadressile. Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.etoimik.ee/). Süüdimõistetu valitud kaitsja kulud 1170 eurot jätta Indrek Pallo kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis 20. september 2019.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Indrek Pallot (Pallo) selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 23.12.2018 kella 00:10 paiku Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Olustvere alevikus Keskuse tn 5 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat reg.märgiga XXX XXX seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,93 mg/1 kohta. Indrek Pallo rikkus Liiklusseaduse §33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes 2 olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Indrek Pallo toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtus uuritud tõendid Kohtuliku uurimise käigus kuulati ristküsitluse vormis üle süüdistatav Indrek Pallo, tunnistajad X.X, X.X, X.X, X.X, X.X ning uuriti poolte taotlusel järgmisi kirjalikke tõendeid: 1) tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 väljatrükk (tl 63-64); 2) sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 65-65 pöördel); 3) isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 66-70); 4) õiend kriminaalasjas 18284000524 I. Pallo juhilubade puudumise kohta (tl 71); 5) karistusregistri väljatrükk (tl 72-74); 6) tõend maksustava tulu kohta (tl 75); 7) teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 76). III Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör leidis kohtuistungil, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör taotles Indrek Pallo süüditunnistamist

§ 424

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.12-24.12.2018, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 7 kuud 28 päeva.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata lg 3 alusel Indrek Pallole katseaeg 1 aasta. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdistataval hüvitada kriminaalmenetluse kulud. Süüdistatav Indrek Pallo avaldas kohtuistungil, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, kuid süüdi ennast ei tunnista. Kaitsja leidis, et Indrek Pallo süü

§ 424

lg 1 järgi ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud ja taotles Indrek Pallo õigeksmõistmist talle esitatud süüdistuses. Lisaks taotles kaitsja süüdistatavale õigusabi osutamisega seonduvad menetluskulud summas 1170 eurot riigilt Indrek Pallo kasuks välja mõista. IV Kohtu seisukoht süüdistuse osas 1. Kohus leiab, et süüdistatava Indrek Pallo süü

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on tõendamist leidnud ja põhjendab eeltoodud seisukohta alljärgnevalt.

1. Kohus märgib seda, et käsitletavas kuriteoepisoodis on kohtumenetluse pooltel vaidlus süüteo faktilistes asjaoludes ning süüküsimuses.
2. Esmalt tuleb süüdistuse põhjendatuse hindamisel anda hinnang selle kohta, kas süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas s.o 23.12.2018 kella 00:10 paiku Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Olustvere alevikus Keskuse tn 5 juures juhtis süüdistatav Indrek Pallo mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX . Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaolu käesolevas asjas uuritud tõendite pinnalt usaldusväärselt tõendamist leidnud. 3 Tunnistaja X.X fütlustest nähtub, et ta viibis eelmise s.o 2018.a. aasta jõulude eel oma kodus xxxxxxxxxx xxxxxxxx xx . Terve pere magas juba, kuid tema ärkas südaöö paiku selle peale, et akna taga käis kärgatus ja ta läks akna peale vaatama, mis toimub. Ta tegi akna lahti ning nägi maja juures seismas autot Volkswagen, mille juures askeldasid kolm noormeest, autost kostus muusika. Sündmus oli väga hästi jälgitav, sest lumi oli maas ja tänavavalgustus põles. Kuna kärgatus oli vali ja muusika autost samamoodi, siis helistas tunnistaja häirekeskusele. Üks noormeestest oli samas majas elavX.X , teisi tunnistaja ei tundnud. Üks noormeestest oli laigulise parkataolise jopega ja ta oli teistest tunduvalt pikem. X.X oli lühikeste käistega särk seljas ja kolmas noormees kandis halli dressipluusi. Tunnistaja nägi, kuidas akende peale oli tulnud ka teisi majaelanikke ja nad kutsusid noormehi korrale, aga noormehed ainult sõimasid neid majaelanikke. Seejärel nägi tunnistaja, et noormehed istusid autosse. Laigulise jopega noormees istus juhi kohale, tema kõrvale istus halli dressipluusiga noormees ja taha istme peale istus X.X . Ümber maja tiirutati tunnistaja ütluste kohaselt vähemalt kolm korda ning auto sõidukiirus oli väga suur. Sõidu ajal visati veel pauguti aknast välja õhku. Seejärel läks tunnistaja akna pealt ära. Kui ta uuesti akna peale tuli, siis ta nägi ka seda momenti, kui auto maja ette tagasi tuli ning see sama noormees laigulise jopega väljus juhi kohalt. Tunnistaja läks õue, sinna olid jõudnud ka politseinikud, kellest üks oli patrullpolitseinik X.x ja teine naispolitsenik, kelle nime tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja ütles politseinikele, et autot juhtis laigulise jopega noormees. Politseinik kutsus noormehe seejärel oma autosse. Tunnistaja X.X ütluste kohaselt on laigulises jopes noormehe näol tegemist süüdistatavaga. Ta tundis süüdistatava kohtusaalis ära näojoonte ja jõulise kehaehituse järgi. Tunnistaja X.xi ütlustega haakuvad tunnistajate X.x, X.x ja X.x ütlused. Tunnistaja X.x ütluste kohaselt oli ta 22.12.2018 oma kodus XXXXXXXX xxxxxxxxx x ning tema naabril X.X oli sünnipäev. Tunnistaja ärkas minu minut peale kahteteist auto paarutamise ja hästi valju muusika peale. Kui akna peale läks, siis nägi, kuidas üks purjus noormees tuli autost välja ja hakkas lärmama, autost väljus ka naabripoiss. Tunnistaja käskis noormeestel kisa lõpetada. Selle peale purjus noormees sõimas tunnistajat ebatsensuursete sõnadega. Tunnistaja sõnul oli autos kindlasti kolm noormeest. Lisaks X.X , väiksem, heleda dressipluusiga noormees ning pikem, pikema tumeda jopega noormees. Tema naabril oli seljas T-särk. Heleda dressipluusiga noormees istus juhi kõrval. Kui nad kohale tulid, siis visati rakett tunnistaja auto ette ning naaber urineeris selle auto ette. Seejärel läksid nad autosse ja sõitsid minema. 10-15 minuti pärast tulid nad tagasi ja tunnistaja läks uuesti akna peale vaatama. Siis oli ka politsei kohal. Noormehed olid auto kapoti all midagi vaatamas. Tunnistaja ütlustel oli tegemist Volkswageni moodi autoga. Tunnistaja X.x ütlustest nähtub, et 23.12.2018 oli ta tööl abipolitseinikuna koos X.xga ja kell 00:04 said nad väljakutse xxxxxxx-xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx x maja juurde, et autost lastakse rakette ning see segab naabreid. Nad sõitsid Olustveres ringi ning jõudes Olustveres xxxxxx x juurde, siis märkasid, et sinna oli ilmunud auto - Passat, mida seal varem ei olnud. Auto juures oli kaks noormeest. Üks oli pikka kasvu laigulise jopega, kelleks osutus Indrek Pallo ja teine halli dressipluusiga noormees. Nende juurde tuli X.x, kes osutas laigulise jopega noormehele, kui sõidukit juhtinud isikule. Kohapeal tuvastasid nad Indrek Pallol alkoholijoobe 0,77 mg/1 kohta ja toimetasid ta Viljandi linna politseijaoskonda. Teel jaoskonda tunnistas Indrek Pallo joobes juhtimist. Tunnistajana ülekuulatud politseiametniku X.x ütlustega on tõendatud, et 22.12.2018 saadi väljakutse Olustvere alevikku. Nad sõitsid alevikus ringi ning märkasid koos abipolitseinik X.xga Keskuse tn 5 juures autot, mida seal varem ei olnud. Autol pidurituled põlesid, kuid ta ei näinud isikuid autost väljumas. Auto juurde jõudes, oli auto juures kaks isikut, vasakul pool autot laigulise jopega ja paremal pool heleda dressipluusiga. Auto juurde jõudmine võttis neil aega mõne sekundi. Nende 4 juurde tuliX.X , kes kinnitas, et laigulise jopega noormees juhtis autot. See oli Indrek Pallo. Nad kontrollisid Indrek Pallol indikaatorvahendiga joovet, see oli 0,77 mg/1 kohta. Indrek Pallo kinnitas autos teel jaoskonda, et sõitis autoga ning ta oli adekvaatne ja sai toimuvast aru. Autoks oli Volkswagen Passat XXX XXX . Jaoskonnas kontrolliti Indrek Pallo joovet ka tõendusliku alkomeetriga ja tuvastati tal kriminaalne joove, seejärel isik paigutati arestimajja. Tunnistaja X.x ütluste kohaselt oli tema 22.-23.12.2018 Eestis ja nad pidutsesid koos oma venna Indrek Palloga. Nad kutsusid kaineks autojuhiks X.x ja sõitsid X.x autoga Volkswagen Passat ringi Suure-Jaanis, Olustveres, Navestis. Ringi hakkasid nad sõitma kella üheksa paiku. Kui nad autoga sõitsid, siis tarvitas tunnistaja koos Indrek Palloga alkohoolset jooki – Jägermeister. Nad sõitsid Olustverre, kuna pidid X.X juurde minema. Autot juhtis X.x, Indrek Pallo istus sõidukis juhi kõrvalistmel ja tunnistaja oli tagaistmel. Olustveres tegid nad paar tiiru ja siis pidi X.x ära minema. Auto jäi koha peale seisma, X.x läks ise ära Vändrasse, kuna talle tuli auto järgi. Kui X.x ära läks, siis tema autoga enam ei sõidetud. Kui X.x lahkus, siis nad jäid Indrek Palloga auto juurde kahekesi, X s tuli umbes 5 minuti pärast. Olustveres said nad pahandada ühelt naisterahvalt, et kuulasid muusikat liiga valjusti. Kohale kutsuti politsei. Politsei tuli kohale enne südaööd ja rääkis, et nad rikuvad öörahuseadust. Politseiametnikud viisid Indrek Pallo ära. Tunnistaja X.x kinnitab, et tema oli kaineks autojuhiks ja ta võttis Indrek Pallo ja X.x peale nende elukohast ning nad tiirutasid ringi Olustveres, Reegoldi külas, Suure-Jaanis. Indrek Pallo ja X.x tarvitasid autos alkoholi - Jägermeistrit. Nad sõitsid ringi umbes paar tundi, siis pidi tunnistaja ära minema ta viis I. Pallo ja X.X Olustverre Keskuse tänavale X.X maja juurde. Olustveres tegid tiiru ümber sellesama maja. Jättis auto maja ette, muusika jäi mängima, aga võtmeid autole ette ei jätnud. Tunnistaja läks sealt teise autoga minema Vändrasse. Kui tunnistaja Olustverest ära läks, siis politseid seal ei olnud. Ta ei näinud väljas ka X. Tunnistaja oli jõudnud juba peaaegu Vändrasse, kui talle helistati, et politsei on väljas ja Indrek Pallo viiakse ära ja on vaja kedagi autole järgi. Tunnistaja ütluste kohaselt läks tema Olustverest Keskuse tänava maja juurest ära peale kella 23.
3. Tunnistaja X.X on ütlustes kirjeldanud, et Indrek Pallol oli tollel õhtul seljas tume jope. Süüdistatava Indrek Pallo kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 22.-23.12.2018 toimunud sündmustest mäletab ta väga vähe, kuna oli joonud kõvasti. Ta mäletab, et 22.
4. oli kodus Reegoldi külas koos oma õdede-vendade ja emaga ning ühiselt tarvitati alkoholi. Tema vend X.x otsis kainet autojuhti ning X.x tuli kaineks autojuhiks oma Volkswagen Passatiga, seejärel sõideti ringi ning järgnevalt mäletab I. Pallo momenti, kui ta ärkas politsei arestikambris. Kui ta arestimajast välja lasti, siis öeldi talle, et tema sõitis, kuid tema ei osanud tagasi ka ajada, kuna ei teadnud, kas ta sõitis või ei sõitnud. Siis ta rääkis mingi loo, kuna tahtis arestimajast välja saada. Tegelikult ta ei sõitnud. Juhtimisõigus tal puudub ning temal mõõdetud joobemäära - 0,93 mg/l kohta peab täiesti reaalseks. Kohus märgib, et isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuse hindamisel arvestatakse Riigikohtu selgituste kohaselt (RKKK nr nr 3-1-1-25-15 p 8, nr 3-1-1-109-15 p 110-112, nr 3-1-1-100-15 p 1617) järgmisi hindamiskriteeriume: 1) ütluste järjepidevus ja vastuolude esinemine (s.h asjaolusid, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on vastuolud kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega); 2) ütluste detailsus ja selgus; 5 3) ütluste eluline usutavus ehk see, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus; 4) tajumise asjaolud ning ütluste andja isikuomadused ja tema seisund tajumise hetkel (isikust tulenevad võimalikud eripärad s.h alkoholijoove, alaealisus, vaegkuulmine või –nägemine); Samuti on Riigikohus 19.04.2004.a. lahendi nr 3-1-1-94-04 punktis 10 selgitanud, et süüküsimuse otsustamisel omab olulist tähtsust ka kohtualuse enese käitumine kogu menetluse vältel ja tema poolt valitud kaitsetaktika analüüs erineval ajal antud ütluste hindamise alusel. Kohus leiab, et süüdistatava kohtuistungil antud ütlused, ei ole detailsed ja selged, need on vastuolus nii tema enda poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega kui ka tunnistaja X.xi ütlustega. Tunnistaja X.X on üksikasjalikult kirjeldanud, kuidas pikema laigulise jopega noormees tuli 2018.a. jõulude ajal südaöö paiku kaaslastega Olustverre ning juhtis xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxx x juures sõiduautot Volkswagen. Politseiametnike sündmuskohale saabudes on tunnistaja X.X süüdistatava ja politseiametnike juuresolekul osutanud süüdistatavale kui sõidukit juhtinud isikule. Tunnistaja X.X ütlustest nähtuvalt on laigulises jopes noormehe näol tegemist süüdistatavaga. Kohtusaalis kinnitas tunnistaja, et ta tunneb süüdistatava ära näojoonte ja jõulise kehaehituse järgi. Kohtu hinnangul on tunnistaja X.X ristküsitluses antud ütlused usaldusväärsed, kuna riimuvad tunnistajate X.X , X.X X.X ütlustega. Asjaolu, et sündmuskohal osutas tunnistaja X.x süüdistatavale Indrek Pallole, kui sõiduautot juhtinud isikule, kinnitavad ka tunnistajate X.X, X.X ütlused. Samuti riimuvad tunnistajate X.X . X.X , X.X ütlused süüdistatava välise kirjelduse osas – süüdistatav oli kaaslastest pikem ja kandis sündmuskohal laigulist jopet. Tunnistajatena ülekuulatud politseiametnikud X.X , X.X on kinnitanud, et sündmuskohale jõudes märkasid nad sõiduki juures askeldamas kaht noormeest, kellest üks oli laigulise jopega Indrek Pallo ja teine noormees kandis dressipluusi. Dressipluusi kandnud noormehe eesnimeks oli X.x ütlustel Kaabriel. Kaitsja on vaidlustanud tunnistaja X.xi ütluste usaldusväärsuse, leides et juhul, kui inimene öösel ärkab üles ei pruugi ta anda täiesti adekvaatseid ütlusi. Kaitsja arvates ei ole usutav, et tunnistaja X.X nägi pealt, et just süüdistatav istus autorooli ja asus seda juhtima. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, kuna tunnistaja X.x on kuriteosündmuse asjaolusid detailselt ja selgelt kirjeldanud, mistõttu kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed ja ei esine asjaolusid nende väljajätmiseks tõendikogumist. Tunnistaja X.X ütlustest nähtub, et vahemaa tema korteri ja süüdistatava juhitud sõiduki vahel hetkel, kui see peatus Olustveres, Keskuse tn 5 maja ees, oli 7-10 meetrit ning sündmust võimaldas tajuda tänavavalgustus. Tunnistaja X.X on üksikasjalikult kirjeldanud kõiki sõidukis viibinud isikuid, märkides, et laigulise jopega noormehe poolt juhitud sõidukis viibisid veel halli dressipluusiga noormees, kes istus autos juhi kõrval ning samuti oli autos tunnistajaga samas majas elav noormees –x.x , kellel oli seljas lühikeste käistega särk, tema istus sõidukis tagumise istme peal. Lisaks täheldas tunnistaja jälgides sündmust, et kui noormehed olid autost väljunud, siis laigulise jopega noormees oli teistest autos viibinud noormeestest tunduvalt pikem. Tunnistaja X.xle sarnaseid ütlusi sündmuse toimumise aja, koha, sõidukiga Volkswagen sõitmise ning sõidukis viibinud isikute väliste tundemärkide kohta, samuti nimetatud isikute poolt sündmuskohal rakettide (s.o. paugutite) loopimise kohta ja sündmuskohal toimunud lärmamise ja Olustveres, Keskuse tn 5 majaelanike sõimamise asjaolude kohta on andnud ka tunnistaja X.X . Samuti on oluline, et tunnistaja x.x on ütlustes kinnitanud, et sõidukis viibis 3 noormeest, kellest üks oli tunnistaja X.X samas majas elav X.X , kes kandis T-särki, teine dressipluusiga väiksemat kasvu 6 noomees ja kolmas pikema tumeda jopega, pikem tumeda peaga noormees. Sealjuures halli dressipluusiga noormees istus sõidukis juhi kõrvalistuja kohal ning X.X , istus sõidukis tagumisel istmel. Kohtuistungil on süüdistatav Indrek Pallo andnud ütlusi, et X.x tuli 22.
5. tema venna X.x kutsel neile kaineks autojuhiks ja sõidutas neid oma Volkswagen Passatiga. Süüdistatav on kohtuistungil eitanud sõiduki juhtimist. Kohus on süüdistatava ütlustes vastuolu esinemise tõttu KrMS § 289 lg 1 alusel kohtuistungil avaldanud süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks süüdistatava kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused 24.12.2018, tl 24 järgnevalt: „Kuna kodus oli läinud pingeliseks, siis otsustasin Olustverre minna, mina sõitsin ja vend istus kõrvale.“ Kohtuistungil selgitas süüdistatav ütlustes esinevaid vastuolusid järgnevalt: „Minule öeldi, et mina sõitsin, kuigi ma ei mäletanud, et mida ma tegin, et kuhu ja mismoodi ma sain. Ma ei osanud tagasi ka ajada, et kas ma sõitsin. Kas ma sõitsin või ei sõitnud, seda ma ei teadnud ega mäletanud, siis ma lihtsalt andsin mingi tunnistuse.“ Seega, süüdistatav eitab asjaolu, et ta süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat registrimärgiga XXX XXX . Tema vastuväide põhineb asjaolule, et ta eelnevalt olevat pikema aja vältel tarvitanud alkoholi ja olnud sedavõrd raskes joobes, et talle sündmuskohal s.o Olustveres, Keskuse maja nr 5 juures toimunud sündmused enam ei meenu. Kohtu hinnangul süüdistatava osundatud asjaolu sündmuste mittemäletamise kohta aga ei lükka ümber tunnistajate X.x, X.X, X.X, X.X poolt ristküsitluses antud ütlusi. Kohus leiab, et süüdistatava kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlustes esinevate vastuolude esinemise tõttu, aga samuti süüdistatava ja tunnistaja X.x ütlustes esinevate vastuolude tõttu tuleb süüdistatava ütlused, milles ta kinnitab, et ta ajavahemikus 22.12-23.12.2018 tegelikult ei ole autot juhtinud tõendikogumist välja jätta. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil kaitsja taotlusel ülekuulatud tunnistajate X.x ja X.x ütlused ei lükka ümber tunnistaja X.xi ütlusi selles, et sündmuskohal asus sõiduautot Volkswagen juhtima süüdistatav Indrek Pallo. Tunnistajate X.x ja X.x ütlused haakuvad selles osas, mis puudutab Indek Pallo elukohast ära sõitmist. Mõlemad tunnistajad kinnitasid kohtuistungil, et X.x tuli Indrek Pallole ja X.xle oma autoga järele, seejärel sõideti ringi erinevates kohtades. Samuti sõideti Olustverre, kust X.x lahkus, jättes oma auto - Volkswagen Passat Olustverre. Indrek Pallo ja X.x jäid samuti Olustverre. Tunnistaja X.x on öelnud, et Indrek Pallo ei juhtinud autot, samas ei ole X.x olnud kogu sündmustekäigu juures, sest mingil hetkel ta lahkus Olustverest. Seega ta ei näinud ja ta ei tea, mida Indrek Pallo ja X.x pärast tema lahkumist Olustveres edasi tegid. X.x ütluste kohaselt lahkus ta Olustverest kella 23.00 paiku. Politsei sai väljakutse kell 00.04, seega jääb X.x lahkumise ja politsei tulekuni piisavalt pikk aeg, mille vältel oli süüdistataval Indrek Pallol võimalik X.xle kuuluvat autot juhtida ja seda asjaolu kinnitavad tunnistaja X.xi ütlused. X.x lahkumist sündmuskohalt kella 23.00 paiku kinnitab veel ka see, et tunnistaja X.x kinnituse kohaselt algas autoga ringisõitmine kell üheksa ning ringisõitmise aega on täpsustanud X.x, kelle ütlustel kestis see umbes kaks tundi kuni Olustverre jõudmiseni. Tunnistaja X.x ütlustel ei näinud ta Olustveres, Keskuse tänava maja juures väljas X-nimelist noormeest, kuna jõudes oma autoga eelmärgitud maja juurde, lahkus ta Olustverest koheselt pärast kella 23.00 teise autoga, sest ta pidi minema Vändrasse. Tunnistaja X.x on rääkinud, et pärast X.x lahkumist jäid nad auto juurde Indrek Palloga kahekesi ning X tuli nende juurde umbes 5 minuti pärast. Tunnistaja ütluste kohaselt seisid nad koos X.X trepikoja ees, kui tuli politsei. Kohus leiab, et 7 X.x ütlused selles osas, et X.x lahkumise järel sõiduautoga Volkswagen Passat sündmuskohal ei sõidetud, on vastuolus tunnistajate X.x ja X.X ütlustega. Kohtu hinnangul on tunnistajad X.X ja X.X detailsemalt kirjeldanud autoga sõitmise aega, kohta ja autos viibinud isikuid. Tunnistajate X.x ja X.X riimuvate ütlustega on tõendatud, et Olustveres xxxxxxxx x juures ringi sõitvas sõidukis Volkswagen oli lisaks jopes ja dressipluusis viibinud isikutele kindlasti ka tunnistajatega samas majas elav noormees X.X ja sõitmine toimus südaöö s.o 24.00 paiku. Tunnistaja X.x ütlustel kandis Indrek Pallo sel päeval seljas jopet, milline kirjeldus üldjoontes langeb samuti kokku tunnistajate X.X ja X.xi antud kirjeldustega süüdistatava riietuse osas. Samas ei kinnita tunnistaja X.X ütlused, et X.x sõidukiga Volkswagen Passat oleks sõidetud kella 24.00 paiku ja et selles autos X.X viibimist. Seega kohus leiab, et tunnistajate X.xi ja X.x ütlused on detailsemad, selgemad, puuduvad vastuolud ja seetõttu usaldusväärsemad, mistõttu tuleb X.x ütlused selles osas, et X.xle kuuluva autoga pärast X.X sündmuskohalt lahkumist ei sõidetud ning süüdistatav vastavat sõidukit ei juhtinud, vastuolude tõttu tunnistajate X.xi ja X.x ütlustega tõendikogumist välja jätta. Seega loeb kohus tunnistajate X.X ja X.x ütluste pinnalt tõendatuks, et pärast X.x sündmuskohalt lahkumist temale kuuluva sõidukiga süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas sõideti ning sõidukit juhtis süüdistatav. Nagu eelnevalt juba märgitud kinnitavad X.x ütluste usaldusväärsust ka tunnistajate . X.X, X.X ütlused. Kohus märgib, et lisaks isikulistele tõendiallikatele kinnitab mootorsõiduki juhtimise fakti sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis on koostatud 23.12.2018.a. Põhja-Sakala vallas, Olustvere külas, Keskuse tn 5 (tl 65-65pöördel) ja millest ilmneb, et Indrek Pallo juhtis 23.12.2018.a. sõidukit Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX XXX ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus alkoholilõhn juhi suust ja mootorsõiduki juhtimisõigus puudumine, mistõttu otsustati Indrek Pallo 23.12.2018 kell 00.36 kõrvaldada mootorsõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2, 3 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 66-70) nähtub, et süüdistatav peeti kinni 23.12.2018 kell 00.36 xxxxxxxxx xxxxx-xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx x s.o vahetult pärast mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamist. Süüdistatava kinnipidamise koht kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt langeb kokku süüdistuses kajastatud kuriteo toimepanemise kohaga. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 40 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. LS § 2 p 19 kohaselt juht on isik, kes m.h juhib sõidukit või maastikusõidukit. LS § 2 p 41 esimese lause kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub.

§ 424

mõttes tuleb juhtimiseks lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel. Kohus leiab, et Indrek Pallo tegutses süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta juhtis sõiduautot Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX. Tegemist on sõiduautoga, mis on LS § 2 p-de 3, 40, 71 kohaselt on mootorsõiduk, ning süüdistatav oma tegevusega suunas sõiduki kulgemist s.t, et ta mõjutas juhtimisseadiste abil mootorsõiduki liikumissuunda ja kiirust.

1. Seejärel tuleb kohtul võtta seisukoht asjaolus, kas mootorsõiduki juhtimisel oli süüdistatav joobeseisundis. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Indrek Pallo kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhi suust oli tunda alkoholi lõhna ja puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, mistõttu otsustati Indrek Pallo 23.12.2018 kell 00.36 kõrvaldada mootorsõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2, 3 alusel. Tunnistaja X.x ütlused (tl 36-38) ja väljatrükk tõendusliku alkomeetri näidust (tl 63-64) kinnitavad, et 8 süüdistatava joobeseisundi kindlaks tegemisel on 23.12.2018 kell 01.17 kasutatud mõõtevahendina tõenduslikku alkomeetrit. Süüdistatav on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga ning süüdistatavale on tutvustatud enne alkoholijoobe tuvastamist korrakaitseseaduse § 38 lõikes 2 sätestatud õigusi (tl 64). Eelmärgitud väljatrükist nähtub, et mõõtevahendit on taadeldud – tunnistus nr TTRC-18-00143 ja tema töökorras olekut on kontrollitud: test kontr.nr.:
2. Tõendusliku alkomeetri lugemi kohaselt Indrek Pallol mõõdeti alkoholisisaldust esimesel mõõtmisel 1,04 mg ja teisel mõõtmisel 1,03 mg väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l kohta saadi lõplikuks mõõtetulemuseks 0,93 mg/l väljahingavas õhus. Süüdistatav Indrek Pallo kohtuistungil antud ütlustes temal tõendusliku alkomeetriga 23.12.2018.a. tuvastatud joovet (0,93 mg/l väljahingavas õhus) ei vaidlustanud. Indrek Pallo ütlustest nähtub, et ta oli alkoholi tarvitanud pikema aja vältel
3. detsembrist 2018 alates. 22.12.2018 tarvitas kodus alkoholi – Jägermeister. Alkoholitarvitamisest tulenevalt oli ta purjus ja ei mäleta sündmuste käiku, mis 22.12.2018 õhtul ja 23.12.2018 aset leidsid. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et Indrek Pallo võis alkoholi tarvitada ka vahetult pärast sõiduki juhtimist, kuna vastavat asjaolu ei kinnita ükski kohtuistungil uuritud tõend. Siinjuures on olulised tunnistaja X.x ütlused, mille kohaselt jõudsid nad X.X sündmuskohale pärast 5-10 sekundi möödumist, kui sõiduk Volkswagen Passat registrinumbriga XXX XXX oli peatunud Olustveres, Keskuse tn 5 maja ees. Süüdistatav oli sõidukist väljunud ja tegi midagi tuledega või avas kapotti. Ta asus sõiduki vasemal poolel. Kohapeal kontrolliti isikul alkoholijoovet indikaatorvahendiga Alcoquant. Samuti kinnitas tunnistaja X.X , et süüdistatav oli sündmuskohal politseiametnike vaateväljas ja tal ei olnud võimalik tarvitada alkohoolseid jooke (tl 37).

§ 424

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega väljatrükiga tõendusliku alkomeetri näidust on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et süüdistatav oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes. Süüdistatav ei ole kohtuistungil antud ütlustes eelmärgitud asjaolu vaidlustanud. Eeltoodust lähtudes loeb kohus asjaolu, et süüdistatav Indrek Pallo juhtis süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX ja olles seisundis, kui alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,93 mg/l kohta, usaldusväärselt tõendatuks. Indrek Pallo on oma teoga realiseerinud objektiivse teokoosseisu

§ 424lg 1 järgi.

Kohus leiab, et süüdistatav pani mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime tahtlikult, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus järeldab süüdistatava otsest tahtlust kuritegu toime panna süüdistataval tuvastatud alkoholijoobe määra ning süüdistatava ütlusi arvestades, et isik oli pikema aja vältel tarvitanud alkoholi. Seega mootorsõidukit juhtima asudes, pidi süüdistatav olema teadlik endal joobe olemasolust. Hoolimata eeltoodust, otsustas süüdistatav asuda mootorsõidukit juhtima. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. V Kohtuotsuse põhjendused karistuse osas 9

§ 56lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus märgib, et karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu praktika kohaselt (nr 3-1-1-63-14) tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Indrek Pallo poolt toime pandud

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistusliigi kohaldamisel märgib kohus, et Indrek Pallol tuvastatud alkoholijoobe suhteliselt suurt arvulist näitajat (0,93 mg/l) arvestades ei pea kohus põhjendatuks süüdistatavale rahalist karistust kohaldada. Kohus leiab, et süüdistatava süü suuruse hindamisel tuleb arvestada isiku süüteo toimepanemise asjaolusid ja temal varasema karistatuse puudumist. Kohtu hinnangul on Indrek Pallo süü kuriteo toimepanemisel suur arvestades alkoholijoobe arvulist näitajat ning asjaolu, et I. Pallo juhitud mootorsõidukis viibis lisaks I. Pallole veel kaks isikut ning oma käitumisega pani I. Pallo ohtu nii enda kui ka teiste autos viibinud isikute elu ja tervise. 23.12.2018.a. mõõdeti Indrek Pallol alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0.93 mg/l, mis ületab alkoholisisalduse minimaalset näitajat LS § 69 lg 2 p 1 mõttes (s.o väljahingatavas õhus 0,75 milligrammi ühe liitri kohta) oluliselt. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt Indrek Pallol kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad (tl 72-74). Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et karistuse kohaldamisel tuleks arvestada ka asjaolu, et Indrek Pallo suhtes on käesoleva aasta juulikuus alustatud väärteomenetlust seoses mootorsõiduki joobes juhtimisega (vt I. Pallo ütlused). Kohus leiab, et karistuse kohaldamisel arvestatakse siiski üksnes kehtivaid karistusi ja nagu eelnevalt märgitud isikul kehtivad karistused puuduvad. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 kohaselt. Arvestades süüdistatava süü suurust, varasema karistatuse ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista vangistus sanktsiooni keskmises määras. Seega on põhjendatud Indrek Pallole mõista karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Indrek Pallo eelvangistuses viibitud aeg 23.12.-24.12.2018, s.o 2 päeva, mõistetud karistusaja hulka ja lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsuse nr 3-1-1-10-09 p 30.2 sedastatakse, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid. Arvestades asjaolu, et Indrek Pallol kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, leiab kohus, et on põhjendatud

§ 73

lg-te 1 ja 3 10 sätteid kohaldades määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Indrek Pallole tuleb määrata katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta 5 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Indrek Pallo ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Lähtudes kehtivast kohtupraktikast peab katseaeg ajaliselt olema pikem mõistetavast vangistusest. VI Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega on põhjendatud mõista süüdimõistetult Indrek Pallolt menetluskuluna riigi kasuks välja sundraha 810 eurot. Süüdimõistetu valitud kaitsja kulud summas 1170 eurot tuleb jätta Indrek Pallo kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 11