KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kiirmenetlus kokkuleppemenetluse sätete järgi Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2019, Valga Kriminaalasja number 1-19-4035 (ko

§ 424

lg 2 järgi kiirmenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav Kunnar Haak, isikukood: 38007015710; elukoht: xxx; töökoht: xxx, tööline; varem kohtulikult karistatud: viimati 09.01.2018 Tartu Maakohtu otsusega

§ 424järgi Kahtlustatavana kinnipeetud 19.05.2019, kell 20:45 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 2561-2565 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada Kunnar Haak süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi ja karistada teda 5-kuulise vangistusega. 2. Määrata

§ 424

lg 4 p 1 ja

§ 74

lg 2 alusel, et mõistetud vangistusest kuulub kohe ärakandmisele 7 päeva vangistust ja ülejäänud vangistus, s.o 4 kuud ja 23 päeva jätta täitmisele pööramata, kui Kunnar Haak ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kunnar Haak peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Kunnar Haaki käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel, mis soovitatavalt on liiklusohutusalane või sõltlastele mõeldud programm. 4.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Kunnar Haaki registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohe ärakandmisele kuuluvast vangistusest vabanemisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: LõunaEesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. 5. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 21. maist 2019. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel. Vastavalt

§ 75

lg 5 käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 6.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Kunnar Haagi kohe ärakandmisele kuuluva 7-päevase vangistuse kandmise aja alguseks

1. mai 2019, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest.
2. Vahistada Kunnar Haak KrMS § 130 lg 41 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohtusaalis. Kohaldada tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni kohe ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni, juhul kui kohtuotsus ei jõustu vangistuse ärakandmise ajaks
3. Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot, mida vähendada KrMS § 2565 lg 2 alusel poole võrra, s.o 405 euroni ja riigi õigusabi tasu 104,04 eurot, kokku 509,04 eurot, mis mõista välja Kunnar Haagilt. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
4. maist
5. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
6. peatüki
7. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Kunnar Haaki selles, et tema juhtis 19.05.2019 kella 20:45 ajal, xxx vallas xxx maantee 1km, mopeedi Bation BT49QT-12 (reg.nr xxx) seisundis, kui alkoholisisaldus ühe liitris väljahingatavas õhus oli 1,07 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,97 mg/l. Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr Araf-
8. Antud teoga rikkus Kunnar Haak liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. LS § 69 lg 2 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema 2

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava Kunnar Haagi, tema kaitsja Rainer Objarteli ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Kunnar Haagile mõistetavaks karistuseks

§ 424

lg-s 2 sätestatud kuriteo eest 5 kuu pikkune vangistus.

424 lg 4 p 1 ja

§ 74

lg 2 alusel määratakse, et mõistetud vangistusest kuulub kohe ärakandmisele 7 päeva vangistust ja ülejäänud vangistus, s.o 4 kuud ja 23 päeva jäetakse täitmisele pööramata, kui Kunnar Haak ei pane 18-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kunnar Haak peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustatakse Kunnar Haaki käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel, mis soovitatavalt on liiklusohutusalane või sõltlastele mõeldud programm.

§ 75

lg 4 alusel kohustatakse Kunnar Haaki registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kinnipidamisasutusest vabanemisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 68

lg 1 alusel loetakse Kunnar Haagi karistuse kandmise aja alguseks 19.05.2019, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest ning Kunnar Haak vahistatakse kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohtusaalis. Kohtu seisukoht Kunnar Haagi poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 2561 toodud kiirmenetluse ja §-s 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta nõustub kiirmenetluse kohaldamisega, on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud. Seetõttu tuleb Kunnar Haak

§ 424lg 2 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokkuleppes märgitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 9 peab kohus otsuses muuhulgas lahendama küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb 3

§ 68lg 1 alusel 19.05.2019, s.o tema kahtlustavana kinnipidamisest.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot, mida vähendada KrMS § 2565 lg 2 alusel poole võrra, s.o 405 euroni ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 104,04 eurot (kokku 509,04 eurot), mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud tasuda süüdistataval ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 4