KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

) § 90 lg 2 ei keela üleelanud abikaasal tema omandis oleva varaga tehinguid teha. Testament ei 3 garanteeri soodustatud isikule vara saamist. Hagejal ei olnud seega käsutuskeeldu tema omandis oleva vara, sh testamendi p-s 3 nimetatud vara käsutamiseks. Ka notar ei kahelnud kinkelepingu õiguspärasuses. Testamendi p 2.2 kohaselt on üleelanud abikaasa pärandvara kasutamise ja käsutamise suhtes vabastatud kõigist seaduses eelpärijale ette nähtud kitsendustest. Ekslik on seisukoht, nagu kohalduks see punkt ainult abikaasade, aga mitte annakusaajate suhtes. Testament räägib üleelanud abikaasa õigustest ega saa reguleerida abikaasade vahelisi suhteid. Kostjatel ei ole seega tekkinud varalist kahju, mida hageja nõudega tasaarvestada. Samal põhjusel on alusetud ka väited hageja nõude vastuolust hea usu põhimõttega. Seaduspärane käitumine ei saa olla vastuolus hea usu põhimõttega.

1. Kostjate kohtuistungil esitatud alternatiivne tasaarvestuse avaldus, mis tugineb kostjate poolt hagejale, tema abikaasale ja pojale tehtud kulutustele, esitati hilinenult. Tasaarvestuse avaldus on ka sisuliselt põhjendamatu ja tõendamata. Kostjate lepingulise esindaja nimekiri väidetavatest kuludest ei ole tõend. Üürilepingu täitmiseks antud käsunduslepinguga seotud mõistlikeks kuludeks saaks olla nt üürile andmisega seotud kulud. Kostjate esitatud kuludokumendid ei ole seotud eluruumi üürilepinguga.
2. Tõendamata on kostjate väide, nagu oleks käsunduslepingu esemeks olnud ka hagejale, OOle ja nende pojale muude teenuste osutamine. Samuti on tõendamata tasukokkuleppe olemasolu. Samas, kuna kostjad on enda väitel käsunduslepingu tasu kätte saanud, ei saa neil tasunõuet olla. Lisaks on kostjad kulude ülevaate kohaselt saanud väidetavate kulude tegemiseks raha vähemalt osaliselt hagejalt, samuti on kulusid osaliselt kantud hageja ja tema abikaasa pangakaarti kasutades. See on kooskõlas ka asjaoluga, et käsunduslepingu järgne tasu on juba makstud.
3. Tõendeid ei ole esitatud selle kohta, nagu oleks pooltel olnud kokkulepe, et hageja ei pea kostjatele pärandaja matusekulusid hüvitama. Samuti ei esitanud kostjad enne 04.06.2019 kohtuistungil tehtud alternatiivset tasaarvestusavaldust hagejale matusekulude hüvitamise nõuet. Käesolevas asjas ei oma tähtsust, et kostja I kandis osa matusekuludest. Kostjad kuuluvad abikaasade vastastikuse testamendi kohaselt üleelanud abikaasa pärijate hulka. Matusekulude kandmine on pärija kohustus (

§ 131lg 1).

Seega täitis kostja I oma kohustust, mis ei sõltu sellest, kas pärand oli vastavate kulude tegemise hetkel avanenud või mitte, ega ka sellest, kas kulutuste kandja on eelpärija või järelpärija. Kostjal I ei ole matusekuludest tulenevalt õigust üürilepingu alusel saadut mitte üle anda. Eeltoodut arvestades ei saa kostjatel olla hageja vastu nõuet ka lepinguvälisel alusel. Apellatsioonkaebus

1. Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Kostjad ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega kohus jättis kostjatelt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulud 1068,49 euro ulatuses.
2. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei rikkunud korteriomandite kinkimisega seadust, abikaasade vastastikust testamenti ega oma kohustusi kostjate ees. Testamendi kohaselt pidi pärand kostjatele ja RR-le üle minema varem surnud abikaasa surma päeval olnud koosseisus. Sellele viitavad testamendi p-d 3.
3. ja 3.4., milles on nimetatud konkreetsed korteriomandid, mis kostjad pidid annakuna saama. Testamendi p-s 2.
4. sätestatu kohaldus vaid abikaasade, mitte annakusaajate suhtes. Igal juhul on see punkt vastuolus abikaasade ühise tahtega jätta korteriomandid kostjatele. Seega on hageja tekitanud kostjatele kahju ja hageja nõue kostjate vastu on tasaarvestusega lõppenud. 4
5. Kohus jättis hageja nõude hea usu põhimõtte vastasuse hindamisel arvestamata, et korteriomandite kinkimise eesmärk oli välistada annaku täitmine. Hageja ei vaielnud kostjate sellele väitele vastu. Hageja kuritarvitas oma õigusi eesmärgiga tekitada kostjatele kahju. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas nõuda kostjatelt 7000 eurot, kui hageja pahatahtlik tegevus põhjustanud kostjatele kahju vähemalt 174 345 eurot.
6. Kohus jättis hindamata kostjate kantud kulude hüvitamise nõude VÕS § 1023 lg 1 ja § 1041 alusel. Kõik üürilepingu alusel saadud summad on kasutatud hageja ja tema abikaasa huvides vastavalt nende soovidele ning juhistele. Hageja nõue lõppes 13.07.2018 või kohtuistungil tehtud tasaarvestusega. Kohus jättis käsunduslepingu sisu hindamisel arvestamata kuludokumentidest nähtuva, et kostjad on mh tasunud hageja hooldusteenuse jm arveid. Seega oli käsunduslepingu esemeks ka muude teenuste osutamine ja kostjatel on õigus nõuda sellega seoses kantud kulude hüvitamist. Vastupidine seisukoht on väär.
7. Ekslik on kohtu seisukoht, et ka kostjate enda seisukoha järgi ei saa neil hageja vastu tasunõuet olla. Käsunduslepingu alusel lepiti kokku kostjatele tasu maksmine, kuid tasu maksmise küsimus ise ei oma asja lahendamisel tähtsust. Ka siis, kui käsunduslepingut ei oleks sõlmitud, oleks kostjatel õigus nõuda hageja huvides kantud kulude hüvitamist lepinguvälise võlasuhte alusel.
8. Ekslik on kohtu seisukoht, nagu oleks kostja I matusekulude tasumisega täitnud

§ 131lg-st 1 tulenevat kohustust.

Viidatud sätte kohaselt on matusekulude kandmise kohustus pärijal. Pärandaja vara ainupärija oli hageja. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi põhivõla 2102 euro ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 114,72 euro väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta ja jaotab menetluskulud teisiti. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
3. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjad täitsid hageja ja tema abikaasa volituse alusel käsunduslepingut, mille esemeks oli 22.05.2016 üürilepingu täitmisega seotud üürileandja õiguste teostamine ning kostjad said üürnikult vähemalt 7000 eurot. Tõendamist ei leidnud maakohtus esitatud kostjate väide, mida nad kordavad ka apellatsioonkaebuses, et üürniku poolt tasutud summasid kasutati hageja ja OO huvides. Maakohus leidis õigesti, et hagejal on kostjate vastu 7000 euro suurune nõue VÕS § 626 lg 1 alusel ja ringkonnakohus ei korda selles osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi.
4. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus seda, kas hageja nõue on lõppenud kostjate 13.07.2018 protsessuaalse tasaarvestuse (I kd-d lk 27 pöördel ja 28) või 04.06.2019 kohtuistungil tehtud alternatiivse tasaarvestusega (I kd lk 151 pöördel), millele kostjad apellatsioonkaebuses jätkuvalt tuginevad.
5. Maakohtus ei olnud vaidlust selle üle, et hageja ja tema abikaasa OO tegid 03.10.2014 notariaalse vastastikuse testamendi, mille p-s 2.1 nad nimetasid teineteise vastastikku kogu 5 oma vara ainupärijaks. Testamendi p 2.
6. kohaselt on üleelanud abikaasa pärandvara kasutamise ja käsutamise suhtes vabastatud kõigist seaduses eelpärijale ette nähtud kitsendustest. Testamendi p-s 3.1 määrasid testaatorid, et pärast kauem elanud abikaasa surma pärivad kogu vara võrdsetes osades kostjad ja RR. Muu hulgas määrasid testaatorid p-des 3.3 ja 3.4, et pärast kauem elanud abikaasa surma saab abikaasadele kuuluva korteriomandi asukohaga MMM, Tallinn annakuna pärija YY ning korteriomandid asukohtadega VVV, Tallinn annakuna pärija DD. Hageja abikaasa OO suri 19.10.
7. Hageja kinkis 13.07.2017 eelnimetatud korteriomandid P ja MM-le.
8. 13.07.2018 tasaarvestuse avalduses tuginesid kostjad sellele, et hageja rikkus testamendist tulenevat korraldust ja tekitas sellega kostjatele 174 345 euro suuruse kahju (kinnisasjade koguväärtus), kuna kostjatel ei ole pärandi avanemisel enam võimalik korteriomandeid omandada.
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei rikkunud korteriomandeid kinkides seadust, testamenti ega kohustusi kostjate ees. Testamendi p 2.2 kohaselt on üleelanud abikaasa pärandvara kasutamise ja käsutamise suhtes vabastatud kõigist seaduses eelpärijale ette nähtud kitsendustest. Maakohus leidis õigesti, et ekslik on kostjate seisukoht, nagu kohalduks see testamendi punkt ainult abikaasade, aga mitte annakusaajate suhtes. Testamendi p 2.2 käsitleb üleelanud abikaasa õigusi, mitte abikaasade vahelisi suhteid.

§ 90

lg 2, millele kostjad tuginevad, keelavad üleelanud abikaasal abikaasade vastastikuse testamendi korraldust muuta või teha oma surma korraks teistsuguseid korraldusi. Hageja ei ole seda teinud. 33.

§ 90

lg-te 3 ja 4 kohaselt on üleelanud abikaasa käsutusõigus piiratud üksnes juhul, kui testamendi kohaselt peab pärand kolmandale isikule üle minema varem surnud abikaasa surma päeval olnud koosseisus. Praegusel juhul testamendis sellist korraldust ei ole ja testamendi p 2.2 sätestab vastupidist. Hagejal kui üleelanud abikaasal oli seega õigus päritud vara käsutada, sh kinkida vaidlusalused korteriomandid kolmandatele isikutele ja see ei saa olla õiguste kuritarvitamine ega käitumine vastuolus hea usu põhimõttega, nagu leidis õigesti ka maakohus. Kostjatel ei ole seega tekkinud varalist kahju 174 345 euro suuruses summas, mida nad saaks hageja nõudega tasaarvestada.

1. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega on hagimenetluses asjaolude kohtu ette toomise kohustus pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb. Pooled vastutavad lahendi tegemiseks vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Samuti peab pool suutma iga tõendi kohta ära näidata, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Kohus ei või ise tõenditest asjaolusid otsida (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-141-13, p 17).
2. Kostjate 04.06.2019 kohtuistungil esitatud suulises alternatiivses tasaarvestuse avalduses tuginesid kostjad hagejale, tema abikaasale ja pojale 11 377,10 euro suuruses tehtud kulutustele, mis on tehtud käsunduslepingu alusel, mille sisuks oli eelnimetatud isikutele teenuste osutamine ja hooldamine. Maakohus leidis õigesti, et sellise sisuga käsunduslepingu olemasolu ei ole kostjad tõendanud. Selle sõlmimist ei tõenda ka kohtule esitatud B AS arved ja maksekorraldused, nagu kostjad apellatsioonkaebuses ekslikult leiavad.
3. Tasaarvestuse avalduses tuginesid kostjad 12.05.2019 menetlusdokumendis esitatud nimekirjale (I kd lk 85 pöördel). Maakohus leidis õigesti, et kostjate lepingulise esindaja 6 nimekiri väidetavatest kuludest ei ole tõend. Eelnimetatud menetlusdokumendis ei ole välja toodud, milline kohtule esitatud tõend mingi tabelis märgitud kulutuse tegemist tõendab. Seda ei toonud kostjad välja suulises tasaarvestuse avalduses. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei või kohus tõenditest ise asjaolusid tuletada. Ainus konkretiseeritud väide kohtuistungil oli matusekulude kandmise kohta.
4. Matusekulude kandmine on

§ 131lg 1 järgi pärija kohustus.

Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja I kandis OO matusekulud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja I täitis matusekulude kandmisega oma kohustust, kuna kostjad kuuluvad abikaasade vastastikuse testamendi kohaselt üleelanud abikaasa pärijate hulka. OO ainupärija oli testamendi p 2.1 järgi hageja. Seega oli hagejal kui ainupärijal kohustus kanda OO matusekulud. Asjaolu, et kostjad pärivad pärast hageja kui üleelanud abikaasa vara pärast viimase surma, ei oma antud juhul tähtsust.

1. Arvete ja maksekorraldustega on tõendatud, et kostja I maksis OÜ-le A peiede eest 24.10.2016 950 eurot (I kd lk-d 103 pöördel ja 104) ja F OÜ-le 25.10.2016 1152 eurot (I kd lk 104 pöördel – 105 pöördel) – kokku 2102 eurot.
2. Alternatiivse tasaarvestuse avalduse alusel tuleb TsMS § 370 lg-st 2 tulenevalt esmalt tuvastada, kas hagejal ja kostjal I oli kokkulepe, et hageja kohustub kostjale I hageja eest kantud matusekulud hüvitama, ning kokkuleppe puudumise korral tuvastada, kas kostja I tegutses käsundita asjaajajana, mis annaks talle õiguse nõuda tehtud kulutuste hüvitamist.
3. Asjas ei ole esile toodud asjaolusid ega esitatud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et pooltel oli kokkulepe matusekulude hüvitamise kohta, mistõttu ei saa seda nõuet rahuldada lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kohustuse täitmise nõudena VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 mõttes.
4. Käsundita asjaajamisega on VÕS § 1018 lg 1 järgi tegemist siis, kui isik teeb midagi teise isiku, s.o soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks andnud talle õiguse või pannud kohustuse tegu teha. Seega saab õigussuhte kvalifitseerida käsundita asjaajamiseks, kui isik ajab teise isiku asja, olemata selleks lepingu või seaduse järgi kohustatud. Käsundita asjaajaja võib täita kolmanda isikuna teise isiku kohustuse (VÕS § 78) või teha muu teo teise isiku kasuks. Ringkonnakohtu hinnangul tegutses kostja I käsundita asjaajajana VÕS § 1018 lg 1 mõttes, sest kandis hageja eest matusekulud, s.o tegi teo hageja kasuks.
5. Kui isik on teinud teise isiku kasuks teo, kuuluvad talle kui VÕS § 1018 järgi käsundita asjaajajale seaduses sätestatud õigused ja kohustused üksnes juhul, kui soodustatu kiidab tema asjaajamise heaks või kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või kui asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel ajal täitmata soodustatu seadusest tulenev ülalpidamiskohustus või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Muu hulgas on käsundita asjaajajal VÕS § 1023 lg 1 järgi õigus nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused, sh kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest. Kulutuste hüvitamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikult vajalikuks.
6. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kiitnud kostja I asjaajamise heaks. Samas oli hageja oma abikaasa surmast teadlik, nagu ka vajadusest korraldada matused ja et sellega kaasnevad kulud. Ringkonnakohtu hinnangul vastas kostja I asjaajamisele asumine hageja kui soodustatu huvile ja tahtele. Kuigi pooltel ei olnud kokkulepet, kuidas ja mil viisil kulutused hüvitatakse, ei saanud hageja sellest järeldada, et kostja I kantud matusekulusid ei tule tal hüvitada. Eeltoodu tõttu on hagejal kohustus hüvitada kostjale I 7 tema eest kantud matusekulud suurusega 2102 eurot ja tasaarvestus hageja nõudega on selles osas põhjendatud.
7. Apellatsioonkaebuses esitatud väidetele selle kohta, et kostjatel on õigus nõuda hagejalt ka B AS-le tasutud 1534,63 euro suurust summat, vastab ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu istungil uuritud kostjate kulunimekirjast (I kd lk 85 pöördel) nähtub, et 30.03.2016 on kostja I arvele kantud sularahaga tasutud B AS arve 304 euro suuruses (maksekorraldus I kd lk 100). 07.11.2016 on tasutud B AS-le 1230,63 eurot (maksekorraldus I kd lk 108) hageja SEB Panga kontolt kostja I arvele kantud rahaga. Kostjate poolt esitatud B AS 01.11.2016 arvele on märgitud vastavad ülekanded hageja kontolt kostja I kontole perioodil 07.11.2016-11.11.2016 kogusummas 1230,63 eurot. Asjaolu, et B AS arved on tasutud hageja rahaga, tõendavad ka hageja pangakontode väljavõtted, millest nähtuvad ülekanded kostja I kontole ja sularaha väljavõtmine (I kd lk-d 133, 134, 136). Kuna tõendatud on asjaolu, et B AS arved on kostja I tasunud hageja rahaga, ei ole kostjatel hageja vastu eelnimetatud nõuet.
8. Tasaarvestuse tõttu on VÕS § 186 lg 2 ja § 197 lg 2 alusel lõppenud hageja nõue kostjate vastu põhivõla 2102 euro ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 114,72 euro osas ning hagi jääb eeltoodud osas rahuldamata.
9. Hagi rahuldatakse kostjatelt solidaarselt põhivõla 4898 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 267,31 euro ja põhivõlalt edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmise osas alates 22.03.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
10. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning hagi rahuldatakse 70% ulatuses ja jääb rahuldamata 30 % ulatuses, peab ringkonnakohus õiglaseks jaotada maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st menetluskulud jäävad 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
11. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 järgi § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Vahur-Peeter Liin Ande Tänav 8