lg 1, § 200 lg 2 p 7, § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning
MS § 238 lg 2,
lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 29.04.2015. Viru Vangla esitas 06.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Tšernonožkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava Aleksei Tšernonožkini ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava Aleksei Tšernonožkini tingimisi ennetähtaega vabastamist. 1 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Aleksei Tšernonožkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksei Tšernonožkovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 27.01.2020 kohtuistungil avaldas Aleksei Tšernonožkov, et vabanemisel soovib elama asuda xxxx, kuid töökohta tal ei ole, kuna ta ei ole selle probleemi lahendamisega tegelenud ja vanglast on seda raske teha ka. Avaldas, et tegeleb spordiga, et hoiduda alkoholist ja narkootikumidest. Ta selgitas, et on varem kuritegusid toime pannud grupis, on olnud kaasajooksik, kuid nüüd suudab sellistest gruppidest eemale hoida ja vanglas viibib esimest korda. Isik kinnitas, et ta on vabanemise korral valmis täitma talle pandavaid kohustusi ja piiranguid. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Harju Maakohtu 25.11.2015 otsusega tunnistati Aleksei Tšernonožkin süüdi alaealisena toime pandud nii esimese astme kuritegudes (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine ning röövimine) kui ka teise astme kuriteos (asja omavoliline kasutamine).
MS § 238 lg 2,
lg 2 ja § 68 lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust ja luges karistuse kandmise alguseks 29.04.2015.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksei Tšernonožkin kandnud temale mõistetud karistusest ära rohkem kui poole (rohkem kui 4 aastat vangistust), mistõttu täidetud on
Kohus võtab arvesse, et Aleksei Tšernonožkin kannab reaalset vanglakaristust esimest korda. Küll aga tuleb märkida, et kriminaalkorras on teda karistatud kaks korda. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus katseaja tingimusi, tarvitas alkoholi ja narkootikume ning ei jätkanud hariduse omandamist ning karistus pöörati täitmisele. Seega varasem tingimuslik karistus ei ole Aleksei Tšernonožkinile mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Positiivseks peab kohus seda, et Aleksei Tšernonožkin on vanglas töötanud erinevatel ametikohtadel, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Sotsiaalsete oskuste arendamise treening“, „Viha juhtimine“ ja „Õige hetk“, on läbinud vestlused riskikäitumise teemal, osales sõltlastele suunatud tugigrupi Corrigo töös, omandas abikoka eriala ning riigikeele A2 tasemel. Seega on kinnipeetav vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Alates 30.10.2019 2 on Aleksei Tšernonožkin paigutatud avavanglaosakonda. Ka käitumine on kinnipeetaval olnud eeskujulik, kuna kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vaatamata aga eeltoodule ei saa kohus asuda seisukohale, et Aleksei Tšernonožkini vabanemisjärgsed elutingimused oleksid käesoleval ajal paremad, kui enne vangistust. Vangla materjalidest nähtub, et Aleksei Tšernonožkin asuks vabanemise korral elama vanaema juurde, seega oleks tal olemas kindel elukoht, kuid samas puudub tal vabanemisjärgne töökoht, mis hoiaks isikut tegevuses. Aleksei Tšernonožkinil on ka vähene haridus (põhiharidus) ja puudub erialane töökogemus (abikoka eriala on omandanud vanglas), aga samuti on tal vähene töötamise kogemus ja –harjumus ning seetõttu on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust enamuse raha teenis röövidest, vargustest ja narkootikumide müügist. Vanaduspensionäridest vanaema ja tema abikaasa on küll valmis kinnipeetavat rahaliselt toetama, kuid selline materiaalne abi ei taga isiku majanduslikku toimetulekut. Kohtu hinnangul suurendab töökoha ja seega isikliku rahalise sissetuleku puudumine uute kuritegude toimepanemise riski. Aleksei Tšernonožkini lähedasteks on vanemad, vanavanemad ning alaealine vend. Suhted lähedastega on toetavad, suheldakse telefonitsi ja kokkusaamistel. Kohtu hinnangul on toetavate lähedaste olemasolu igati positiivne. Samas ei saa jätta märkimata, et kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksei Tšernonožkin kergesti mõjutatav ja sellele viitab asjaolu, et ta on kuritegusid toime pannud grupis. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Suhtlusringkonna muutmine on aga meele- ja järjekindlust nõudev protsess ning seda olukorras, kus isik elab kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ja tuttavatega samas piirkonnas. Aleksei Tšernonožkinil on diagnoositud nii alkoholi- kui ka narkosõltuvus. Nii alkoholi- kui ka narkojoobes olles võib kinnipeetav käituda vägivaldselt. Aleksei Tšernonožkin on sooritanud kuritegusid alkoholijoobes olles, seega on tema käitumise ja alkoholi tarvitamise vahel otsene seos. Alkoholi tarbimisega seotud probleemi isik ise ei tunnista. Narkootikume tarvitas kinnipeetav ise ja käitles eesmärgiga saada hõlptulu ning tagada enda varustatus. Ja kuigi Aleksei Tšernonožkin on vanglas läbinud sõltlastele suunatud programmid ning tegevused ja on enda sõnul motiveeritud vabaduses hoiduma sõltuvusainete tarvitamisest, siis tagasilangust siiski välistada ei saa ning sõltuvusainete tarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine, vanglas töötamine, individuaalse täitmiskava täitmine jne) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist (korduvkaristatus, ebaõnnestunud kriminaalhooldus ja riskitegurina varasem sõltuvusainete tarvitamine, kriminaalne tutvusringkond) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vanglas ja oma edaspidise käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ning tagasilangusi ei esine. Kohus, võttes arvesse kõiki
lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Aleksei Tšernonožkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.