Obsah (7)

§ 184§ 65§ 68§ 73§ 78§ 191§ 64

1-20-1169 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1169 (15240100084) Kohtunik Innokenti Menšikov K

§ 184

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav Dmitri Kroštšenko ik 38804042215; elukoht xxx; elukoht xxx; määratlemata kodakondsus; põhiharidus; emakeel vene keel; töökoht xxx eelnevalt Eestis kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: - 16.01.2020 Viru Maakohtu otsusega

§ 184

lg 1 järgi, kohaldades

§ 65

lg 1, § 73 lg 1, 2, 3 sätteid vangistusega 2 aastat 2 kuud ja 20 päeva, millest koheselt kuulus ärakandmisele 20 päeva ja ülejäänud karistuse osa 2 aastat ja 2 kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 21.10.2014-23.10.2014; kohtumenetluses tõkendit kohaldatud ei ole kaitsja Oleg Gorškaljov kohtumenetluses ei osalenud Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada Dmitri Kroštšenko süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega karistuseks mõistetud 1 (ühe) aasta pikkune vangistus ja Viru Maakohtu 16.01.2020 kohtuotsusega mõistetud 1 1-20-1169 vangistusega (2 aastat 2 kuud 20 päeva vangistust). Mõista Dmitri Kroštšenkole liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Lugeda kantuks 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 (kolm) päeva, s.o 21.10.2014 kuni 23.10.2014. Dmitri Kroštšenko ärakandmata karistus on 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse kandmata osa jäetakse täitmisele pööramata tingimusel, kui Dmitri Kroštšenko ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.02.2020. Konfiskeerida: -

§ 191

alusel EKEIsse ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine ning jätta see NPALS § 7 lg 3 alusel EKEIle Asitõendid: - klaasnumbrilaud, minigripid, digitaalkaalud, rulli keeratud paberileht, x külalise kaart, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri asitõendite hoidlas hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Mõista Dmitri Kroštšenkolt Eesti Vabariigi kasuks välja: - menetluskuluna kaitsjatasu kohtueelsest menetlusest kakskümmend üheksa) eurot ja 60 senti. summas 129 (ükssada KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda ekspertiisikulu kokku summas 960 eurot. Sundraha jätta välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Dmitri Kroštšenko temalt väljamõistetud menetluskulud summas 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot ja 60 senti tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700007614 ning selgitus „Dmitri Kroštšenko, 1-20-1169, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2 1-20-1169
3. Dmitri Kroštšenko on kohtu alla antud selles, et tema rikkudes narkootiliste, psühhotroopsete ja nende lähteainete seaduse § 3 lg 1, ajavahemikul suvi 2012-detsember 2012 käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet marihuaanat: valdas, hoidis enda juures ja enda elukohas x asuvas korteris R S poolt talle edasimüümiseks 2012 suvel Narvas, täpselt tuvastamata kohas edastatud ligi 50 grammi narkootilist ainet marihuaanat. Kanep (v.a. Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ning selle töötlemisproduktid (marihuana) ja tetrahüdrokannabinool (THC) kuuluvad sotsiaalministri
4. mai 2005.a määruse nr. 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 2 p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 inimesele. Kanepit (marihuanat) 10 inimesele joobe tekitamiseks on vajalik keskmiselt 7,5 grammi. Oma tegudega Dmitri Kroštšenko pani toime ebaseadusliku narkootilise aine käitlemise suures koguses, s.o.

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas Dmitri Kroštšenko, tema kaitsja Oleg Gorškaljov ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Dmitri Kroštšenko süüdimõistmist

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 1,

§ 64

alusel mõista liitkaristus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 16.01.2020 kohtuotsuse nr 1-16-3782 alusel määratud karistusega (2 aastat 2 kuud 20 päeva vangistust) ja suurendades raskeimat karistust määrata liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 20 päeva vangistust. Lugeda ärakantuks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 16.01.2020 kohtuotsuse alusel ärakantud vangistus 20 päeva.

68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamine 21.10.2014-23.10.2014, s.o 3 päeva. Ärakandmata karistus on 2 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust.

§ 73lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse kandmata osa jääb täitmisele pööramata.

Katseajaks määrata 3 aastat. Dmitri Kroštšenkolt kuulub väljamõistmisele kaitsjatasu summas 129,60 eurot. Ekspertiisikulu kokku summas 960 eurot jääb riigi kanda. Menetluskulude tasumist võimaldatakse Dmitri Kroštšenkol otsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

1. Kohtuistungil avaldas Dmitri Kroštšenko, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järeldustega ning ta kohustub hüvitama ühe aasta jooksul temalt väljamõistetavad menetluskulud. Samuti kinnitas ta, et nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet.
2. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe 3 1-20-1169 sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
4. peatüki
5. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Dmitri Kroštšenko süüdi

§ 184lg 1 järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. 6. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 4