lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbi vaatavale kohtule kohustuslikud. Ringkonnakohtu lahend 10. Vastavalt
lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegu ei ole enam menetluses hageja nõue tuvastada kostja 18.11.2016 üldkoosoleku otsuste nr 1-7 tühisus või tunnistada samad otsused kehtetuks seoses nõuetest loobumisega. Selles osas on ringkonnakohtu 29.11.2018 otsus jõustunud (
Samas arvestab ringkonnakohus, et hageja loobus maakohtus osaliselt hagist ja maakohus arvestas seda menetluskulude jaotamisel. Praeguses menetluses vaidlevad pooled selle üle, kas kostja võis hageja oma liikmete hulgast välja arvata. Hageja on vaidlustanud 2 kostja organi otsust - esiteks juhatuse 17.06.2016 otsust, millega hageja arvati kostja liikmete hulgast välja, ja teiseks üldkoosoleku 18.11.2016 otsust, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus juhatuse tehtud väljaarvamisotsuse peale. Mõlema otsuse kehtivus on apellatsioonimenetluses vaidluse all. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb vaidlustatud osas jätta muutmata, kuid otsuse põhjendusi tuleb täiendada (
Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Maakohus ei rikkunud otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas õigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja
6 § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Esmalt selgitab ringkonnakohus hageja nõuetega seonduvat. Hageja esitas 19.12.2016 hagi nõudega tühistada kostja juhatuse 17.06.2016 otsus nr 7 ja alternatiivselt tunnistada otsus kehtetuks ning palus tühistada kostja 18.11.2016 üldkoosoleku otsuse (I kd, lk 24-25). 19.01.2017 määruses andis maakohus hagejale aega hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, paludes selgitada, kas hageja taotleb eelnimetatud otsuste tühisuse tuvastamist. Hageja 02.02.2017 vastuse p-s 12 selgitanud, et kui kohus leiab, et üldkoosoleku otsused ei ole tühised, tuleb hinnata hageja poolt alternatiivselt esitatud kehtetuks tunnistamise taotluse korral, kas ühistu 18.11.2016 üldkoosoleku otsused on tühisuse asemel kehtetud (II kd, 94-97. Riigikohus on 05.06.2019 otsuse p-s 16 selgitanud, et otsuse tühistamise ja kehtetuks tunnistamise nõue on samatähenduslikud (vt selle kohta ka Riigikohtu 27.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12) ja p-s 16.2, et kui isik esitab kohtusse hagi, paludes eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühistada, tuleb seda nõuet mõista nii, et hageja on eelkõige esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude TsÜS § 38 lg 1 tähenduses. Riigikohus on 05.06.2019 otsuse p-s 17 viidanud oma varasemale praktikale, mille kohaselt, kui hageja on alguses esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (Riigikohtu 11.06.2014 otsus nr 3-2-1-55-14, p 31). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui hageja palub hagis eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistada (tühistada), siis on kohtul õigus otsuse kehtetuks tunnistamise nõude asemel rahuldada ka otsuse tühisuse tuvastamise nõue, eeldusel et asjaolude järgi, mis hageja on otsuse vaidlustamisel kohtu ette toonud, on otsus tühine. Ringkonnakohus leiab, et seega on ekslik kostja apellatsioonkaebuses väidetu, et kui hageja ei ole hagis lisaks otsuse kehtetuks tunnistamise nõudele esitanud selgelt ka otsuse tühisuse tuvastamise nõuet, siis ei saa kohus otsuse tühisust tuvastada. Riigikohus on praeguse vaidluse kohta tehtud otsuse p-s 17.3 märkinud, et kuna vaidlustatud otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks tunnistada, siis oleksid kohtud pidanud kõigepealt hindama, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte. Juhul kui kohtud oleksid tuvastanud, et vaidlustatud otsus oli tühine, siis ei oleks nad pidanud sama otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet oma otsustes käsitlema (vt
Kolleegium märgib, et kostja 27.02.2017 menetlusdokumendist (II kd, lk 169–170) tuleneb, et vähemalt vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse puhul on kostja esitanud vastuväited ka juhuks, kui kohus käsitab hageja nõuet otsuse tühisuse tuvastamise nõudena põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus juhatuse otsuse vaidlustamisega seonduvat. Vastavalt TÜS § 20 lg-s 1 sätestatule arvatakse liige ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. TÜS § 20 lg 2 kohaselt otsustab liikme väljaarvamise üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule või juhatusele. Kostja põhikirja p 2.15 sätestab 7 juhatuse pädevuse liikme väljaarvamisel ja selle edasikaebamise võimaluse kas kostja nõukogule või volinike koosolekule. Kostja põhikirja p 2.15 sätestab juhatuse pädevuse liikme väljaarvamisel ja selle edasikaebamise võimaluse kas kostja nõukogule või volinike koosolekule. TÜS § 20 lg 4 esimese lause kohaselt võib väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud juhatus või nõukogu, edasi kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul, arvates väljaarvamisteate kättesaamisest. Seega on ekslik kostja apellatsioonkaebuse väide, nagu tulnuks juhatuse otsuse vaidlustamiseks pöörduda 3 kuu jooksul kohtusse, st hageja nõue juhatuse 17.06.2016 otsuse kehtetuks tunnistamiseks on aegunud, kuivõrd hagi oleks tulnud kohtusse esitada hiljemalt 17.09.2016. Sama küsimust käsitles Riigikohus 05.06.2019 otsuse p-s 21, leides, et olukorras, kus tulundusühistu liige on ühistust juhatuse otsusega välja arvatud ja ta on väljaarvamise kohta tehtud juhatuse otsuse vaidlustanud, esitades kaebuse üldkoosolekule, on liikmel pärast seda, kui üldkoosolek ei ole juhatuse otsust tühistanud, õigus esitada kohtusse hagi nii juhatuse kui ka üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Sama tuleneb ka kolleegiumi varasemast seisukohast (vt Riigikohtu 3.06.2003 otsus nr 3-2-1-65-03, p 31). TÜS § 20 lg-st 4 ega ka muudest seadusesätetest ei tulene, et eeltoodud olukorras saaks eeltoodud viisil vaidlustada ainult üldkoosoleku otsust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohaldanud õigesti seadust, lahendades sisuliselt 2 kostja organi otsust- nii juhatuse 17.06.2016 väljaarvamisotsust, kui ka 18.11.2016 üldkoosoleku otsust hageja väljaarvamisotsuse rahuldamata jätmise kohta. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisega seonduvat. TÜS § 521 lg 1 p 1-3 kohaselt on ühistu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsus rikub ühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet; otsus ei vasta headele kommetele; oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on otsus tühine ka seadusega sätestatud muul juhul. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus ei ole tühine, kuna see ei ole tagajärjena seaduses otse sätestatud ega vastuolus heade kommetega ega riku juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Maakohtu menetluses ei toonud pooled esile asjaolusid, mis annaksid aluse tunnistada kostja otsuse heade kommete vastaseks. Riigikohus on praeguses vaidluses 05.06.2019 otsuse p-s 27 selgitanud, et heade kommete vastasus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati. Samuti ei väidetud maakohtu menetluses, et otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks oluliselt rikutud. Ringkonnakohus leiab, et kostja 18.11.2016 üldkoosoleku otsus ei ole tühine. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väiteid, mis seonduvad kostja 2 organi otsuse kehtetuks tunnistamisega. Kostja on apellatsioonkaebuses enamuses korranud maakohtu menetluses hagile esitatud vastuväiteid ja neile on kohus otsuses vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja
Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole asja lahendamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, ega rikkunud materiaalõiguse norme, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise ja uue otsusega hagi rahuldamata jätmise. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid maakohtule tõendite hindamise osas ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Kohus on lahendanud tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel (
Kohus on 8 täitnud piisavalt selgitamiskohustust ja pooled on saanud küllaldaselt oma väiteid põhjendada ja tõendada. Hageja arvati kostja liikmete hulgast välja kostja juhatuse 17.06.2016 otsusega ja seda põhjendati põhikirja p 2.14.3 (ühistu lige kahjustab ühitu mainet/ühistu liige takistab oluliselt ühistu tegevust) või p 2.14.7 (esineb muu mõjuv põhjus liikme väljaarvamiseks) alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja väljaarvamiseks ühistust puudusid materiaalõiguslikud alused, mistõttu kostja juhatuse otsus hageja väljaarvamise kohta oli kehtetu. Apellatsioonkaebuses on kostja loetlenud maakohtu menetluses hagejale esitatud etteheiteid, mida saab kokkuvõtlikult nimetada tegevusteks, mis häirivad kostja tööd, st hageja on kriitiline kostja tegevuse suhtes, avaldab pahameelt Võru Teatajas ajaleheartikli vahendusel, esitab koosolekutel ründavaid sõnavõtte ja vaidlustab üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid. Ringkonnakohus nõustub maakohuga, et ühistu liikmelt ei saa võtta õigust kontrollida kostja töökorraldust ja tegevuse õigsust. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja tegevusele peavad sellega kaasnema tagajärjed. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks 14.04.2016 ajaleheartiklis avaldatu, et olukorras, kus kohtuvaidlused poolte vahel on lahenenud jõustunud kohtuotsustega hageja kasuks, ei ole nendest rääkimine käsitletav kostja halvustamise või maine kahjustamisena, nagu on kostja hageja ühistust väljaarvamisteates leidnud. Samuti ei ole kohtu arvates aluseks hageja väljaarvamisele artiklis avaldatu ajakirjaniku tõlgendus suurtootjate eelistamises väiketootjate ees ja piimahinna kujunemise teema käsitlus. Kohus on selgitanud, et puudub vaidlus, et hageja on pikka aega soovinud selgust ühistu liikmetele piimahinna kujunemisel ning 07.08.2016 esitanud kostja vastu nõude kohustada ühistut võtma vastu Päivila Talu piima ning tasuma selle eest ühistu liikmetele kehtestatud hindadega. Poolte selgitusel on 2017 menetlus selles asjas peatatud kuni praeguse asja menetluse lõppemiseni. Põhjendatud ei ole kahtlused „Maalehes“ avaldatud erialaspetsialist AS väidete osas, kus toodi välja ühistu piimahindade erinevus (V kd, lk 87-92). Apellatsioonkaebuse väide, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiga, ei ole põhjendatud. Kohus hindas seda tõendit koosmõjus teiste tõenditega ja kohus avaldas, et AS seisukohad toetavad hageja seisukohta. Diskussiooni algatamine piimahinna kujunemisel ei saa olla hageja ühistust väljaarvamise aluseks, nagu on põhjendatult leidnud maakohus. Samuti ei ole väljaarvamisteates hagejale süüks pandud esinemine 14.04.2016 kagupiirkonna koosolekul aluseks hageja väljaarvamisele ühistust, nagu on leidnud maakohus. Kohus põhjendas, et ühistu liikmel ei ole keelatud avaldada oma mõtteid ja seisukohti ning teha kriitikat ühistu sisesest, mida ei saa tõlgendada maine kahjustamisena. Väljaarvamisteates avaldatud etteheited hageja esindaja 21.04.2016 üldkoosolekul esinemist väidetega, mis osutusid ebaõigeteks ja/või mainet kahjustavateks, osutusid maakohtu hinnangul ebaõigeks. Kohtu hinnangul ei olnud alust koosolekul esitatud kriitilisi ja juhtorganite tegevust taunivaid väiteid pidada ühistu mainet või tegevust oluliselt kahjustavaks. Lisaks ei vaielda praeguses menetluses 21.04.2016 toimunud üldkoosoleku otsuse üle. Kostja väitis apellatsioonkaebuses, et hageja nõue tunnistada kehtetuks kostja 18.11.2016 üldkoosoleku otsus nr 8 tuleb jätta rahuldamata juba üksnes seetõttu, et hageja ei esitanud ega lasknud protokollida üldkoosolekul vastuväidet otsusele nr 8. Riigikohus on 05.06.2019 otsuse p-s 36 selgitanud vastuväite esitamisega seonduvat, et olukorras, kus ühistust juhatuse otsusega väljaarvatud liige vaidlustab üldkoosolekul juhatuse tehtud väljaarvamisotsust sisulistel põhjustel, ei pea ta üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõiguse säilitamiseks esitama üldkoosolekul eraldi vastuväidet otsusele, kuna vastuväide saab lugeda esitatuks juba sellega, et isik on väljaarvamise kohta tehtud juhatuse otsuse sisulistel põhjustel vaidlustanud. 9 Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kohus on hageja ühistusse kuulumise võimaluse hindamisel kasutanud ebaõiglaselt poolte vahel peetud kompromissiläbirääkimisi. Otsusest midagi sellist välja lugeda ei ole võimalik, vaid kohus tõdes, et kompromissiläbirääkimised toimusid (III kd, lk 164-170) ja hindas neid tõendeid
Kostja on hageja ühistust väljaarvamisel tuginenud lisaks põhikirja p-le 2.14.3 ka p-le 2.14.7 (esineb muu mõjuv põhjus liikme väljaarvamiseks), mis väljendus selles, et kostja ja selle liikmed ei pea võimalikuks hagejaga koos samas ühistus tegevuse jätkamist ja soovivad ja ta ühistust välja arvata teates väljaarvamise kohta nimetatud põhjustel (p-d i-viii- I kd, lk 138139) alusel. Samas ei ole kostja sisustanud hea usu põhimõtte vastast käitumist ega selgitanud, mida peetakse hageja majanduslikuks huviks ja väärtushinnanguks, mis ei ole ilmselt kooskõlas ühistu huvide ja väärtushinnangutega. Maakohus on otsuses põhjendanud, et kuivõrd kostja ei ole viidanud ühelegi juhtorgani tegutsemisele, on väheveenev ettehaide, mille kohaselt hageja ja ta esindaja seavad sihilikult ja pahatahtlikult avalikult kahtluse alla ühistu juhtorganite tegutsemise õiguspärasuse. Kohus tuvastas, et asjas puuduvad tõendi, et hageja ei oleks tegutsenud põhikirja alusel ja koos teiste ühistu liikmetega koos samadel alustel. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 11. Maakohus jättis menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda, arvestusega, et hageja loobus osaliselt hagist (
Ringkonnakohus ei näe põhjust muuta maakohtus kantud menetluskulude jaotust. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jätab ringkonnakohus
Riigikohtus kantud menetluskulud jätab kohus
satsiooniastmes jätab kolleegium
Riigikohus rahuldas poolte kassatsioonkaebused osaliselt ja kassatsiooniastme menetluskulude jätmine ühe poole kanda oleks asjaolusid arvestades praeguse vaidluse puhul ebamõistlik. Juhindudes
lg-st 4 ei määra ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ja need määrab tsiviilasja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.