Obsah (4)

§ 5§ 436§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-15198 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu ühis

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

PKS § 24 lg 2 sätestab, et kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Varaühisuse kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui abikaasad ei ole varaliste õiguste suhtes Eesti õiguse kohaldamise kokkuleppega valinud varasuhte liiki. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). PKS § 37 lg 1 kohaselt jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Ühisvara koosseis määratakse PKS § 37 lg 11 järgi kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 38 sätestab, et ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasade vahelistes suhetes kohaldatakse samas seaduses vara jagamise kohta sätestatut. Asjaõigusseadus AÕS § 70 lg 2 sätestab, et ühine omand on kaasomand või ühisomand. AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduses või tehinguga pole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 sätestab, et 3 2-15-15198 kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele, kuid kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt osa suurusele. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määrataks kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt nt Riigikohutu 21.05.2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14,

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06, p 15). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-06 rõhutanud, et kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi uuemas praktikas on rõhutatud, et olukorras, kus mitu kaasomanikku (ühisomanikku) soovivad jagatavat asja või õigust endale hüvitise maksmise vastu, on vähemasti üldjuhul mõistlik panna asi või õigus kaasomanike (ühisomanike) vahelisele enampakkumisele. Kaasomanike (ühisomanike) vaheline enampakkumine võimaldab eseme omandamisest huvitatud kaasomanikel (ühisomanikel) endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama ja toob paremini välja ka eseme väärtuse. See väldib vajadust kohtul poolte huve omandamise vastu kaaluda ning tihti keerulist, kulukat ja spekulatiivset eseme hindamist kohtumenetluses vastaspoolele makstava hüvitise määramiseks (vt nt Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-
3. p 24). Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2018 otsusest, milles tühistati Harju Maakohtu 21.11.2017 otsuse punktid 2.3; 4 ja
4. Tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel lahendada maakohtu 21.11.2017 otsuses esinenud arvutisviga kompromissis kokku lepitud varade ja väärtuste jaotamise summalises tulemis (p 2.3) ning otsustada uuesti Osaühingu Horsemen osa jagamine poolte vahel (p 4) ja seega ka muuta ühelt poolelt teiseks kasuks välja mõistetavat hüvitist enamsaadud vara eest (p 5). Seoses pooltele ühiselt kuuluva Osaühingu Horsemen osaga, on käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus mõlemad ühisomanikud soovivad jagatavat osaühingu osa endale hüvitise teisele poolele maksmise vastu. Seega tuleb ühisvara koosseisu kuuluv Osaühingu Horsemen osa panna eelviidatud Riigikohtu seisukohale tuginedes ühisomanike vahelisele enampakkumisele. Mõlemad pooled on kohtuistungil avaldanud sellisele vara jagamise viisile ka oma toetust ja vaidlus vastavas küsimuses puudub. Ka maakohus leiab, et nimetatud ühisvara jagamise viis, on antud olukorras kõige mõistlikum ning põhjendatum. Kohus leiab, et ühisomanikul, kes omandab Osaühingu Horsemen osa omanikevahelisel enampakkumisel, tuleb teisele ühisomanikule maksta hüvitis, mis vastab teise ühisomaniku osa suurusele. Seoses maakohtu poolt 21.11.2017 otsusega kinnitatud ja nüüdseks jõustunud pooltevahelise kompromissiga muu ühisvara osas, on selge, et nimetatud ühisvara väärtus kokku on 28 850 eurot, millest 3000 euro väärtuse ulatuses jäeti vara XXXle ja 25 850 euro väärtuses jäeti vara XXXle. Maakohus aga märkis oma 21.11.2017 lahendi punktis 2.3 ekslikult, et „kompromissi tulemusena omandab XXX vara väärtuses 20225 euro ja XXX 3000 euro väärtuses„. Ka poolte vahel ei ole vaidlust, et tegemist oli summalise eksimusega. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus vastavas osas uue otsustuse, millega leiab, et käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu 21.11.2017 otsusega kinnitatud ja nüüdseks jõustunud pooltevahelise kompromissi tulemusena omandab XXX vara väärtuses 25 850 eurot ja XXX omandab vara väärtuses 3000 eurot. Seoses pooltevahelise ühisvara võrdse jagamise vajalikkusega, tuleb enam vara saanud poolelt mõista välja hüvitis vähem vara saanud poole kasuks. Kuivõrd pooltele ühiselt kuuluva Osaühingu Horsemen osa lõplik omanik selgub alles peale kohtuotsust toimuvas ühisomanike vahelises enampakkumises, saab kohus antud hetkel mõista välja hüvitise eelnimetatud 4 2-15-15198 kompromissiga jagatud muu ühisvara osas vähem vara saanud poolele. Tulevikus saavad pooled olenevalt enampakkumise tulemusest vajadusel sooritada tasaarvestusi. Kompromissis märgitud ühisvara võrdse jagamise tulemusena peaks kummalegi poolele jääma vara 14 425 euro väärtuses (28 850/2). Kompromissis jagati vara selliselt, et hagejale jäi vara 3000 euro eest ja kostjale jäi vara 25 850 eest, millest tulenevalt on kostja saanud hagejast enam vara 11 425 eurot (s.o 25 850 – 14 425). XXXlt tuleb seega välja mõista enamsaadud vara eest hüvitis 11 425 eurot XXX kasuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 3 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et antud juhul ei esine sellised põhjendatud aluseid, mis annaksid alust kõrvale kalduda hagilise abieluasja menetluskulude jaotamise üldpõhimõttest, kuivõrd kuigi tegemist oli ka abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-12-07 sedastanud, et „Kolleegium peab ka ühisvara jagamisel põhjendatuks jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda, sest eelduslikult on ühisvara jagamine mõlema poole huvides. Kui ühisvara jagamisel lähtuda menetluskulude jagamisel reeglina sellest, kas ja millises ulatuses hagi rahuldati, oleks õigusabikulude jaotamisel põhjendamatult soodsamas olukorras abikaasa, kes tegutses kiiremini ja esitas ühisvara jagamise hagi kohtusse enne teist abikaasat.“ Eeltoodust tulenevalt jätab kohus asja menetluskulud mõlema poole enda kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub põhjendatud alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Viktor Bome Kohtunik 5