Hageja ütles alltöövõtulepingu nr TLN02 üles 14.09.2016 telefoni teel ja ka e-kirjaga. Samal päeval, s.o. 14.09.2016 viis hageja oma töötajad ehitusplatsilt ära. Hageja võttis lepingu p 3.2.
lg 5 kohaselt võib tellija juhul kui töövõtja tööd ei paranda, lasta töö parandada või töö ise parandada ning nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Niisiis on kulutuste hüvitamise nõue kooskõlas nii poolte vahel sõlmitud lepingu kui ka seadusega. Kostja tasaarvestuse avaldus ei tähenda, et ta mingilgi määral hageja rahalist nõuet tunnistaks. Tegemist on menetlusliku tasaarvestusega, mida kostja palub käsitleda alternatiivsena juhul, kui kohus leiab, et vaatamata eespool esile toodud vastuväidetele on hagejal kostja vastu nõue. 03.03.2017 on kostja täpsustanud oma tasaarvestuse avaldust ning on märkinud, et kostja tasaarvestatav nõue hageja vastu on 100 085 eurot, mis koosneb kolmandatele isikutele hageja tööde parandamise eest makstud tasust, leppetrahvidest ning kostja töötajatele seoses hageja töödel esinenud puuduste parandamisega makstud tasust. Kohtu põhjendused
) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja on lepingu allkirjastanud. Lepingus on muuhulgas pooled kinnitanud, et leping on mõlema poole poolt läbi räägitud ja kokku lepitud ning kumbki pool ei ole lepingut sõlminud ähvarduste, vägivalla või surveavalduste tõttu (vt lepingu p 1.3.5, 2.1.3, 2.1.4, 2.1.6). Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et hageja ei oleks saanud keelduda lepingu sõlmimisest, kui pooled ei oleks saanud lepingu mingites tingimustes kokkuleppele. 6. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kuna kostja rikkus lepingut TLN02, siis ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 14.09.2016 ning on lepingu erakorralist ülesütlemist kinnitanud ka 07.10.2016 e-kirjas. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja järgmisi lepingu tingimusi: kostja on viivitanud tööde ülevaatamise ja vastuvõtmisega (lepingu p 7), kostja pole tasunud tööde eest (lepingu p 9). Kostja on oma vastuses märkinud, et hageja ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud. 6.1 Esmalt märgib kohus, et hageja poolt viidatud 14.09.2016 ega 07.10.2016 e-kirjadest ei nähtu, et hageja oleks lepingu üles öelnud või lepingust taganenud (e-kirjad, kd II lk 1517). 14.09.2016 e-kirjas on hageja seaduslik esindaja Sergei Kulp kostjat teavitanud, et ajagraafiku järgi saab nende alltöövõtuleping läbi ning 07.10.2016 e-kirjas on hageja üldsõnaliselt märkinud, et selle e-kirjaga ma kinnitan, et meie alltöövõtuleping on 14.09.2016 erakorraliselt üles öeldud tulenevalt
sätestatud alustest. Nimetatud ekirjades ei nähtu, mis põhjustel või mis õiguslikel alustel oleks hageja saanud lepingu erakorraliselt üles öelda. 6.2 Kohus selgitab, et töövõtjal tekkivad õiguskaitsevahendid selliste tellijapoolsete rikkumiste suhtes, mis väljenduvad nn tellija viivituses, on ammendavalt reguleeritud
§-s 652 (s.o olukorras, kus töövõtjal ei ole võimalik töövõtulepingujärgset tööd alustada või seda jätkata, sest tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa ja ta viivitab selle tegemisega, vt
Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul tegemist
§s 652 sätestatud olukorraga. Tellija viivitusega on tegemist juhul, kui tellija on töövõtulepingu kohaselt kohustatud teatava teo tegemiseks, kuid viivitab sellega ning tekkinud viivitus takistab töövõtja poolt töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalike tööde alustamist või läbi viimist. Tellija viivitus eeldab seega esmalt tellija töövõtulepingust tuleneva kohustuse olemasolu teatava teo tegemiseks, millest sõltub töövõtja poolt töövõtulepingu täitmiseks vajalike tööde alustamine või tegemine (vt selle kohta ka Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne, Juura, 2009; koostanud P.Varul jt). Hageja poolt viidatud tööde vastuvõtmisega viivitamine ei ole aga selline viivitus, millest oleks sõltunud tööde alustamine või tegemine. 6.3 Töövõtulepingust tulenevate tellija kohustuse muude rikkumiste suhtes (m.h tasu maksmise kohustuse rikkumine või õigustamatu keeldumine töö vastuvõtmisest) kohaldub 8
üldosa (s.o
§-d 100-126).
lg 1 p 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. Hageja on tuginenud hagiavalduses
§-le 196 lg 1, mis sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole leping erakorraliselt üles öeldud. Üles saab öelda üksnes kestvuslepinguid (vt
Töövõtuleping ei ole aga kestvusleping (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-126-13 p 13). Samas ei oma kohtu hinnangul käesoleval juhul asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kas ja millal on pooltevaheline leping lõppenud. Käesoleval juhul on hageja esitanud nõuded tehtud tööde eest tasu saamiseks, mitte nõudnud kahju hüvitamist või esitanud muid nõudeid seoses lepingu rikkumisega.
lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohus selgitab, et töö on valminud, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud. Töö ülevaatamise võimaluse peab tellijale tagama töövõtja, selleks peab töövõtja töö valmimisest tellijale teatama ning andma talle võimaluse töö ülevaadata. Töövõtja peab tõendama, et töö on valminud ning et ta on andnud tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks. Reeglina tuleb lähtuda eeldusest, et kui tellija ei ole töö vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei ole ta ka tööd vastu võtnud. 8.2 Tööde vastuvõtmine on käesoleval juhul kokku lepitud lepingu nr TLN02 punktis 7. Lepingu p 7.1 sätestab, et kui lepingus ei ole selgelt teisiti sätestatud, annab ehitusfirma lepingu alusel sooritatud tööd üle kalendrikuu kaupa allkirjastades tegevustulemuste tõendi. Lepingu p 1 kohaselt on tegevustulemuste tõend kokkulepitud tööde (töö osade) lõpetamisel poolte poolt allkirjastatud dokument, mille abil töövõtja annab vastavalt lepingu punktile 7.2 enne objekti riigivõimu ja üldehitaja kasutusse andmist sooritatud tööd tegevustulemuste tõendi allkirjastamise kuupäeval tööandjale üle. Lepingu p 7.2 esimene lause sätestab, et tegevustulemuste tõend ei tähista tööde nõuetekohast ning tähtaegset sooritamist ning on käesolevas lepingus ette nähtud ainult selleks, et tööde kulgemist ja nende tähtajalist sooritamist jälgida (s.o lepingus märgitud esimene p 7.2). Hageja on leidnud, et lepingu p 7.2 on kehtetu. Hageja hinnangul on tegemist ebaolulise iseloomuga tehnilist laadi dokumendiga, mis on puhtalt statistiline. Töövõtulepingu olemusest, eesmärgist kui ka poolte kokkuleppest ei saa tuleneda, et vastuvõtuakt saab olla vaid statistiline. Kohus nimetatuga ei nõustu.
lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb 10 lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kuigi lepingu p 7.2 kohaselt on tegevustulemuste tõend ette nähtud tööde kulgemise ning tähtajalise sooritamise jälgimiseks, siis on pooled lepingu p-s 7.1 kokku leppinud, et tööd antakse üle nimetatud tõendit allkirjastades. Seega ei ole tegemist üksnes statistilise dokumendiga. Töövõtulepingu olemusest nähtub (s.o hinnates koos lepingu p 7.1 ning 7.2), et nimetatud tõend on vajalik m.h ka tööde üleandmiseks. Kohtu hinnangul on nimetatud tingimus kooskõlas ka
lg 4, mille kohaselt võib kokku leppida tasunõude sissenõutavaks muutumises ositi, vastavalt töö vastuvõtmisele. 8.3 25.07.2016 on hageja esitanud kostjale arve nr 099-2016 summas 60 647,86 eurot (kd I lk 182). Pooltel puudub vaidlus selles, et osaliselt on kostja arve tasunud ning arve on tasumata 7717,19 euro ulatuses. Kostja on hagejale edastanud 08.09.2016 e-kirja, milles teatab, et: arve nr 099-2016 tasumisel on maha võetud järgmised summad 50 539,88 eur 5%, -1000 (arve 189), -2904 (arve 188) (kd II lk 190-191). 8.3.1 Kostja vastuväidete kohaselt on kostja arve nr 099-2016 alusel tehtud töö hinda alandanud 5%. Esialgses vastuses hagile on kostja viidanud
§-le 112.
lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. 08.09.2017 esitatud dokumendis on kostja täpsustanud, et kostja ei alandanud hinda
lg 1 alusel, vaid tegu oli arve osalise tasumisega vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele. Kostja on tasunud arve vaid 95% ulatuses vastavalt lepingu TLN02 punktile 9.1.2, mille kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale arved esialgu vaid 95% ulatuses ning ülejäänud 5% muutub vastavalt lepingu punktile 9.1.3 sissenõutavaks pärast hageja poolt kostjale garantii esitamist vastavalt lepingu p 12.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt alltöövõtulepingu TLN02 punktile 15.12 peab töövõtja tagama, et tema töötajad või teised töövõtja poolt tööde teostamiseks palgatud isikud järgivad tööde teostamisel territooriumil tööohutusnõudeid. Tööde sooritamise territooriumilt avastatud tööohutusreeglite iga rikkumise puhul maksab töövõtja oma töötajate ja/või töövõtja poolt tööde teostamiseks palgatud isikute eest tööandjale 500 euro suuruse trahvi. Kohus selgitab, et leppetrahvi saab nõuda ainult siis, kui poolele on esitatud eelnev teade. Teade leppetrahvi maksmise nõude esitamise kohta võimaldab võlgnikul valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks ning annab selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1142-11 p 16). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja juhtinud hageja tähelepanu mitmete tööohutus- ja hoolsusnõuete rikkumisele (05.08.2016 e-kiri kostjalt hagejale kd III lk 33; 13.08.2016 e-kiri kostjalt hagejale kd III lk 34). Kõrvalekallete nimekirjadest nähtub, et peale tööde lõpetamist ei korjata prügi kokku ning turvarakmeid ei kasutata (kd III lk 48-49). Nimetatud puudused nähtuvad ka kostja poolt esitatud fotodelt (kd II lk 194-195). Kohtu hinnangul ei ole aga kostja tõendanud, et leppetrahvi nõue hagejale oleks esitatud. Eelnimetatud e-kirjavahetusest selget lepptrahvi nõuet ei tulene (s.h ei ole aru saada, millal, mis alusel leppetrahvi nõue tekkis ning millal oleks tulnud hagejal leppetrahv tasuda). 12 Seega ei ole käesoleval juhul põhjendatud leppetrahviga hageja nõuet tasaarvestada. 8.3.4 Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma arve nr 099-2016 tasumist summas 4 684,80 eurot (s.o 7717,19- 3032,39). 8.4 03.08.2016 on hageja esitanud kostjale arve nr 102-2016 summas 1638,10 eurot (kd I lk 185). Teenuseks on arvel märgitud lisatöö. Kostja on esitanud vastuväite, et lisatöödes ei ole pooled kokku leppinud. Tööd, milles pooled on kokku leppinud nähtub lepingu nr TLN02 lisast 3 (kd I lk 73). Sellekohaselt on töödeks märgitud: torustiku soojuskatte eeltöötlus, sealhulgas eeltöötlusmaterjali pakkimine, eeltöötlusmaterjali markeerimine, eeltöötlusmaterjali transport ehitusplatsile, jääkide tagastamine kliendile; mõõtmised; torustik, soojustus ja viimistlemine; materjalide transport laost ehitusplatsile. Hagiavalduses on hageja märkinud, et lisatöödena pidi hageja teostama järgmisi töid: isolatsiooni demontaaž ja taastamine tellija tellimusel, lepingu mahust väljajäänud torustike isoleerimine; lepingu mahust väljajäänud torustike isoleerimine. Tunnistaja Boris Strižev on märkinud, et täiendavate tööde tellimine toimus suulises vormis (kd III lk 129). Samas on tunnistaja ütlused kohtu hinnangul vastuolus pooltevahel sõlmitud lepinguga. Alltöövõtulepingu TLN02 p 10.2 kehtestab kindla korra lepingu muutmiseks, sh lisatööde tegemises kokkuleppimises. Nimetatud punkti kohaselt tuleb osapooltel muudatused allkirjastada. Hageja 14.09.2016 e-kirjast nähtub, et hageja jätkab lisatööde tegemist vastavalt kostja järelevaatajalt saadud suuliste juhiste alusel ning soovitakse kinnitust, et kõik lisatööd kuuluvad maksmisele (kd III lk 40-41). 14.09.2016 esitatud kostja vastusest ei nähtu, et kostja oleks lisatöid kinnitanud või soovinud lisatööde tegemises kokku leppida (kd III lk 39-40). Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et kostja oleks nimetatud lisatööd vastu võtnud. Ühtegi allkirjastatud dokumenti hageja kohtule selle kohta esitanud ei ole. Seega ei ole arve nr 102-2016 summas 1 638,10 eurot põhjendatud. 8.5 23.08.2016 on hageja kostjale esitanud arve nr 108-2016 summas 51741,02 eurot (kd I lk 186). Kostja on esitanud vastuväite, et ei ole nimetatud arvet tasunud, kuivõrd hageja ei ole esitanud arve tasumise eelduseks olevat dokumentatsiooni. Vastavalt töövõtulepingu TLN02 punktile 9.1.2 tekib töövõtjal tasu maksmise kohustus alles siis, kui töövõtja on esitanud lisaks arvele ka lepingu punktile 7.2 vastava tegevustulemuste tõendi (certificate of performance). Kohus on eelnevalt leidnud, et lepingu p 7.2 on kehtiv (vt otsuse punkti 8.2). Seega oli arvete tasumine vastavalt lepingule seotud kindlate formaalsete nõuete täitmisega ning hagejal oli õigus arvete tasumist nõuda alles pärast nimetatud nõuete täitmist. Kostja on märkinud, et hageja saatis arve 23.08.2016 koos tegevustulemuste tõendiga, milles oli kajastatud ka töid, mis tegelikkuses arve koostamise ajaks veel tehtud ei olnud. 13 02.09.2016 edastas hageja kostjale tegevustulemuste tõendi ning arve uuesti, kus oli muudetud vaid arve kuupäeva (kd III lk 39-40, 51). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et oleks kostjale nõuetekohase tegevustulemuse tõendi esitanud. Kuivõrd nõuetekohast tegevustulemuste tõendit ei ole esitatud ja kinnitatud, ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. 8.6 24.08.2016 esitas hageja kostjale arve nr 109-2016 summas 6000 eurot (kd I lk 187, 188). Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole töid, mille eest arve on esitatud, tegelikult teostanud. Nimetatud arve selgituseks on märgitud „boiler II“ (kd I lk 187). Poolte kirjavahetusest nähtub, et 25.08.2016 seisuga ei olnud boilerile II isolatsiooni paigaldatud (kd III lk 37, kostja e-kiri, milles kostja märgib, et boileri nr 2 ümber olevad torud peavad olema isoleeritud). Arve on aga esitatud päev enne, so 24.08.2016. Samuti on kostja seaduslik esindaja Almantas Navickas 04.05.2017 istungil kinnitanud, et kd III lk 17 (s.o akt kuupäevaga 23.08.2016) on viimane akt, millega on kinnitatud tööd ning rohkem akte ei kinnitatud, kuna tööd lepingu järgi olid tegemata ja need tööd, mida tegid iseseisvalt, seda ei olnud lubatud (kd III lk 133). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud töö oleks tehtud. Hageja on palunud tuvastada, et kostja seadusliku esindaja kohtus antud ütlused tööde keelamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus selgitab, et seadusliku esindaja vande all antud ütlused on tõendiks TsMS § 267 lg 1 alusel, mida kohus saab hinnata kogumis koos teiste tõenditega. Kohtul puudub alus kahelda seadusliku esindaja ütluste usaldusväärsuses. Seega ei ole arve nr 109-2016 summas 6000 eurot põhjendatud. 8.7 26.08.2016 on hageja esitanud kostjale arve nr 114-2016 summas 8077,94 eurot (kd I lk 190). Kostja on esitanud vastuväite, et tegemist oli lisatöödega. Kohus nimetatuga ei nõustu, kuna arvel on selgituseks märgitud torustike isolatsioon, mis on lepingujärgne töö (lepingu nr TLN02 lisa 3). Samas ei ole hageja esitanud tõendeid, et nimetatud nõue oleks sissenõutavaks muutunud. Ühtegi allkirjastatud dokumenti selle kohta, et töö oleks vastuvõetud, kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole arve nr 114-2016 summas 8077,94 eurot põhjendatud. 8.8 15.09.2016 on hageja esitanud kostjale arve nr 120-2016 summas 15 217 eurot (kd I lk 191). Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole nimetatud töid teinud. Arve on esitatud hageja poolt alles pärast seda, kui hageja oli oma töötajad objektilt ära viinud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud nõue oleks sissenõutavaks muutunud. Ühtegi allkirjastatud dokumenti selle kohta, et töö oleks tehtud ja vastuvõetud, kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks soovinud arves märgitud 14 tööd kostjale üle anda. Väide selle kohta, et kostjal oli võimalus töö igal ajal üle vaadata, kostja aga töid vastu võtma ei tulnud, on jäänud paljasõnaliseks. Seega ei ole arve nr 120-2016 summas 15 217 eurot põhjendatud. 8.9 Hageja on esitanud kohtule ka arve nr 121-2016 summas 134,51 eurot (kd I lk 192). Kostja on esitanud ka nimetatud arvele vastuväited. Kohus ei pea nimetatud arvet ega vastuväidet vajalikuks analüüsida, kuna hagiavalduses märgitud nõudes nimetatud arve ei kajastu. 8.10 Seega on hageja põhinõue põhjendatud 4 684,80 euro ulatuses. 9. Hageja on palunud välja mõista ka viivise summas 549,95 eurot.
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lepingu nr TLN02 p 16.4 sätestab, et kui kumbki pool viivitab lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega, maksab ta teisele poolele iga viivitatud kalendripäeva eest 0,1% suurust viivitusintressi hilinenud rahaliselt kohustuselt viibinud summa maksumuselt. Arvestades, et kohus on pidanud põhjendatuks hageja nõuet summas 4 684,80 eurot ning kostja on olnud nimetatud summa tasumisega viivituses, siis on hageja viivisenõue põhjendatud 154,60 euro ulatuses. 10. Kostja on esitanud oma vastuses tasaarvestuse avalduse ning leidnud, et hageja nõue on tasaarvestuse tulemusel lõppenud. 10.1
lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus selgitab, et tasaarvestuse avalduse võib teha ning tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka alles tasaarvestatava nõude üle peetava hagimenetluse käigus, selleks ei ole vajalik esitada vastuhagi (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-42-12 p 10). Hageja on tuginenud oma vastuväites tasaarvestusele
§-le 200 lg 4, mis sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohus selgitab, et kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku (vt ka 3-2-1-116-10 p 44). Seega ei kuulu
10.2 Kostja on oma esialgses vastuses tasaarvestanud hageja nõude osas, milles kohus peab nõuet põhjendatuks, oma kahjunõudega summas 137 418,96 eurot, mis on tekkinud seoses kolmandatele isikutele perioodil oktoober-november 2016 makstud tasuga. 03.03.2017 on kostja täpsustanud oma tasaarvestuse avaldust ning on märkinud, et kostja tasaarvestatav nõue hageja vastu on 100 085 eurot, mis koosneb kolmandatele isikutele 15 hageja tööde parandamise eest makstud tasust, leppetrahvidest ning kostja töötajatele seoses hageja töödel esinenud puuduste parandamisega makstud tasust. 10.3 Kolmandatele isikutele tehtud tööde tõendamiseks on kostja esitanud kolmandatele isikutele esitatud arved (kd III lk 69-71) ning tabeli (kd III lk 72-74). Kolmandatele isikutele on kostja tasunud tööde parandamiseks kokku 55 810 eurot. Nimetatud tabelist nähtub, kui mitu tundi on kolmandate isikute töötajad töötanud kostja heaks septembris, oktoobris ja novembris. Samuti nähtub tabelist, kui mitu tundi on iga isik töötanud seoses hageja tööde parandamisega ja lõpetamisega ning kui suured on olnud kulud seoses sellega. Nimetatud tabeli kohta on tunnistaja Vytautas Maciulis 04.05.2017 istungil kinnitanud, et tabel on koostatud tema poolt ning et lõheroosa värviga on märgitud inimeste nimed, kes tegid hageja lõpetamata töid (kd III lk 131). Hageja on märkinud, et Vytautas Maciulis ei omanud kostja esindamiseks volitusi, mistõttu tema esitatud argumendid ja koostatud tabelid tuleb jätta tähelepanuta. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga. Kostja juhatuse liige on 04.05.2017 toimunud istungil kinnitanud, et Vytautas Maciulis oli töödejuhataja, kes nimetatud tabeli koostas (kd III lk 133). Kohtul puudub seega alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusvääruses ning tabeli õiguses. Kohtu hinnangul on seega kolmandatele isikutele esitatud arvetega, kostja poolt esitatud tabeliga ning tunnistaja ütlustega ja kostja seadusliku esindaja vande all antud selgitustega tõendatud, et kolmandatele isikutele on kostja tasunud hageja tööde parandamiseks kokku 55 810 eurot. See, et tööd olid tehtud puudustega ja lõpetamata, tõendavad kostja esitatud fotod (kd II lk 145-180). Vastavalt alltöövõtulepingu TLN02 p 6.4, kui töövõtja hilineb töödega 5 päeva või rohkem, võib tellija tellida sellised tööd kolmandalt isikult teatades sellest 5 päeva ette. Vastavad kulud peab kandma töövõtja ning need arvestatakse maha töövõtjale makstavast tasust. Seega näeb leping ette kolmandatele isikutele makstud tasu tasaarvestamise hagejale makstavast tasust. Ka
lg 5 kohaselt võib tellija juhul kui töövõtja tööd ei paranda, lasta töö parandada või töö ise parandada ning nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue hageja vastu summas 55 810 eurot põhjendatud. 10.4 Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja põhinõue on põhjendatud 4 684,80 euro ulatuses ning viivis 154,60 euro ulatuses. Kuna kostja poolt kolmandatele isikutele tasutud 55 810 eurot ületab hageja põhinõude ning viivise summat, siis loeb kohus nõude tasaarvestuse põhjendatuks ning hageja nõude lõppenuks. Kohus ei pea tulenevalt sellest vajalikuks eraldi hinnata kostja poolt tasaarvestuse vastuväitena esitatud leppetrahvi nõudeid ega ka tööde parandamisega seotud täiendava kahju nõuet.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.