) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtumääruse asjaolud
) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks
lg 3 tulenevalt uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.
Kohtu hinnangul on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
3.
430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p-s 4 on sätestatud, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise 2-18-14609 menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 4. Kompromissi pooled on hageja ning kaks kostjat. Ülejäänud kostjate osas on hageja hagist loobunud.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. 5. Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole, s.o 150 euro tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 300 eurot. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi või kui hageja loobub hagist. Praegusel juhul lõpetab kohus tsiviilasja menetluse seoses kompromissi kinnitamisega ning hagist loobumisega. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hagejale tasutud riigilõivust (300 eurot) poole, s.o 150 eurot. 6.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissi pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta
lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole hagist loobunud seetõttu, et kostjad on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole taotlenud kostjatelt menetluskulude väljamõistmist. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb osas, mis ei ole lahendatud juba kompromissis, jätta poolte endi kanda. 7.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kompromissi pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. 8. Poolte vahel sõlmitud kompromissiga on hageja võõrandanud temale kuulunud M Ve 3/20 suuruse mõttelise pärandvara ühisuse osa I Pele. Pärandvara ühisuse osa võõrandamine tuleb kanda pärimisregistrisse. Kohus ise vastavat kannet teha ei saa. Seetõttu esitab kohus kande tegemise taotluse pärimisregistri pidajale, s.o Notarite Kojale. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.