lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I. Kohtuotsuse kirjeldav osa
) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. 27.10.2005 sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping nr 2005026806 summas 34 000 000 krooni, intressiga AS-i SEB Pank Eesti krooni laenude baasintress + 1,6% aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 27.10.
§-le 444 lg 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja hagi õigeks ei võta ja peab seda põhjendamatuks. Kostja põhiline vastuväide hagile seisneb selles, et hageja laenulepingutest tulenev ja tasaarvestatud nõue kostja vastu on aegunud. Aegunud hageja nõudega ei saa kostja nõuet tasaarvestada, millele kostja esindaja viitas ka oma 16.11.2016 elektronkirjas. Hagejal on õigus nõuda kinnisasjade müüki täitemenetluses. Käesoleval juhul on aktiivnõue aegunud 18.08.2012 ning kostjal tekkis nõudeõigus hageja vastu alles 15.11.2016, mil jõustus kohtumäärus tsiviilasjas 2-16-
) § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Hageja esitas 05.07.2017 taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-16-11056 tehtava lahendi jõustumiseni. Hageja põhjendab, et kui tsiviilasjas nr 2-16-11056 hagi rahuldatakse on selge, et hagejal on nõue, mis ei ole aegunud ja seetõttu oli põhjendatud ka tasaarvestus ning kostja poolt algatatud sundtäitmine lubamatu ja käesoleva hagi tuleb rahuldada. Kostja vaidleb menetluse peatamisele vastu. Hageja avaldas 16.05.2018 soovi loobuda menetluse peatamise taotlusest. Kohus leiab, et ei esine
§-s 356 lg 1 sätestatud alust menetluse peatamiseks, sest kohtule avaldatu kohaselt on teises tsiviilasjas nr 2-16-11056 menetlus lõppenud. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-16-11056 tehtava lahendi jõustumiseni. Asjas tuvastatud asjaolud 5. Asjas vaidlustamata asjaolude ja asjas esitatud menetlusdokumentide alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - 27.10.2005 sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping nr 2005026806 summas 34 000 000 krooni (s.o 2 172 996 eurot ja 5 senti), intressiga AS-i SEB Pank Eesti krooni laenude baasintress + 1,6% aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 27.10.2010; - 05.11.2008 sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping nr 2008029346 summas 2 588 420 eurot intressiga 6 kuu Euribor + 2,5% aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 05.11.2015; - Kostja ei tasunud nõuetekohaselt intresse ja laene ei tagastanud, mistõttu edastas hageja 13.08.2009 kostjale teate laenulepingute erakorralise ülesütlemise kohta alates 18.08.2009; - 16.11.2016 edastas hageja kostjale avalduse tasaarvestuse kohta, millega tasaarvestas Harju Maakohtu 28.10.2016 määrusest tuleneva võlgnevuse kostja võlgnevusega, mis tuleneb laenulepingust nr 2005026806 hageja ees. Kostja on avalduse kätte saanud samal kuupäeval; - 29.11.2016 edastas kohtutäitur Katrin Vellet hagejale täitmisteate täiteasjas nr 031/2016/3148, mille kohaselt on hageja suhtes sissenõudja (kostja) avalduse ja Harju Maakohtu 28.10.2016 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-16-12842 algatatud täitemenetlus. Vastavalt täitmisteatele on nõude sisuks võlgnevus summas 2301,01 eurot ning võlgnetava 3
Kostja ei ole hageja eespool avaldatule vastu vaielnud. Hageja avaldatust nähtub, et hageja laenulepingutest tulenevad nõuded on 16.05.2018 jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-11056 tunnustatud. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat (TsÜS § 157 lg 1). Seejuures hageja poolt hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-16-11056 aegumine peatus (TsÜS § 160 lg 1). Hageja tugineb Riigikohtu 16.05.2018 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-16-11056, mille p-dest 1.1 ja 24 nähtub, et pooled sõlmisid 27.10.2005 laenulepingu nr 2005026806 ja 05.11.2008 uue laenulepingu nr 2008029346 ning Riigikohtu kolleegium nõustub kohtutega, et hageja laenulepingutejärgsed nõuded ei ole aegunud (kohtuotsuse p-d 1.1 ja 24). Jõustunud kohtuotsuse põhjendused on pooltele edaspidiselt siduvad (
Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud ei ole kostja aegumisega seonduvad vastuväited sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile. Hageja laenulepingutest nr 2005026806 ja nr 2008029346 tulenevad nõuded ei olnud aegunud hageja 16.11.2016 tasaarvestuse tegemisel. 7. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 2 kohaselt tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. 4
lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus rahuldas 09.12.2016 hagi tagamise avalduse ja peatas täitemenetluse. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks. Hagi tagamise abinõu (täitemenetluse peatamine) ei ole vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks, sest käesolev kohtuotsus on aluseks täitemenetluse lõpetamisele. Kohus tühistab kohaldatud hagi tagamise. 9.
Kohus rahuldas hagiavalduse. Seega tegi kohus otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 10.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus andis pooltele 12.12.2018 kohtumäärusega tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 04.01.2019 ja tähtaja kuni 08.01.2019 esitada vastaspoole menetluskulude kohta seisukoht. Pooled kohtule menetluskulude nimekirju ei esitanud. Seetõttu määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 350 eurot. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu lepingulise esindaja kulude kandmist hageja poolt. Hagejat esindas kohtumenetluses hageja töötaja. Seetõttu loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks asjas tasutud riigilõivu 350 eurot. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude (riigilõiv) suuruse 350 eurot ja mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Tulenevalt PankrS § 541 lõikest 1 ei ole menetluskulude hüvitamise nõude osas kohustatud isikuks pankrotihaldur, vaid pankrotivõlgnik Osaühingu Hexanor (pankrotis). /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.