Obsah (8)

§ 457§ 5§ 230§ 231§ 438§ 173§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 14.01.2019, Tallinnas Tsiviilasja number 2-17-10695 Tsiviilasi White Off

§ 457lg 2 omavahel tasaarvestada.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool 4 ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub selle üle, et hagejale kuulub Pae 68/78 Tallinn asuvas hoones mitteeluruum nr 93 suurusega 299,4 m2 ja hageja on Korteriühistu Pae 68/78 liige (tlk 9-10). Mitteeluruumi kasutab hageja kui ka hagejale eelnenud omanikud äritegevuseks, mh on hagejale kuuluvas mitteeluruumis tegutsenud restoran Almera. Hageja on tasunud ajavahemikus 2013 jaanuar kuni 2016 mai eest kostjale ampritasu summas 1529,38 eurot (tl 11-56) . Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks

§ 231

lg 1 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega Hageja on seisukoha, et kostjal puudub mistahes õiguslik alus nõuda hagejalt ampritasu maksmist ja hageja nõuab kostjalt alusetult alates 2013 tasutud ampritasu tagastamist kogusummas 1529,38 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1028 alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Kostja on palunud kohaldada hageja nõudele aegumist. Kostja on seisukohal, et hageja nõue hageja poolt

1. aastal kostjale tasutud ampritasu osas summas 525,8 eurot osas on aegunud ja kostja taotleb kohtult aegumise kohaldamist. TsÜS § 143 järgi ei või kohus kohaldada aegumist omal algatusel (vt nt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-12, p 15), kuid aegumistähtaja kulgemise alguse teeb kohus esitatud asjaolude alusel kindlaks, tuginedes sellekohastele aegumist reguleerivatele sätetele. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 151 lg 1 esimese lause kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Sama sätte teine lause näeb ette, et õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab seega juba ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust. Samas pole oluline, et isik saaks õiguslikult aru nõude olemasolust (Riigikohtu
4. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-21-129-16, p 46 teine lõik, samuti seal viidatud
5. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 43, ja
6. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-14, p 12). Seaduse sõnastusest tulenevalt pole ka oluline, et isik tegelikult neist asjaoludest teaks. Senises kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et kui alusetu rikastumise nõue rajaneb alusetul maksel, siis pidi isik rikastumise toimumisest ja rikastuja isikust teada saama maksete tegemisel (lisaks eelviidatule nii ka Riigikohtu
7. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-14, p 12, ja
8. veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 10). Kui täidetakse olematut kohustust, siis on alusetu rikastumise nõude sissenõutavaks muutumine seotud lepingu alusetu täitmise (rikastumise) ajaga (vt nt Riigikohtu
9. veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 10 teine lõik, ja selles viidatud
10. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 43). Kohtule esitatud kostja arvetest nähtuvalt jaanuar 2013-detsember 2013 kostja poolt hagejale esitatud arved sisaldavad ampritasu (tl 11-22). Hageja on avaldanud, et ta on 2013.a. tasunud kostjale ampritasu summas 525,8 eurot. Hagi on kohtule esitatud 29.12.
11. Kohus leiab, et arvestades, et hageja on 2013 väljastatud arved tasunud 2013 aasta jooksul, siis on ta saanud 2013 5 arveid tasudes maksete tegemisel teada rikastumise toimumisest ja rikastumise isikust. Seega hageja poolt alusetu rikastumise nõue muutus sissenõutavaks
12. aastal maksete tegemisel. Kuna hagi on esitatud kohtule 29.12.2016, siis on 2013.aastal tasutud maksetest möödunud üle 3 aasta ja 2013.a tasutud maksete summas 525,8 eurot osas on hageja nõue aegunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli aastatel 2014-2016 õigus nõuda hagejalt ampritasu maksmist. Hageja väidab, et tema ei maksa tarbitud elektrienergia eest kostja vahendusel, vaid temal on sõlmitud 2012 aastal AS-ga Eesti Energia elektri-ja võrguleping nr 8644328627 ja kostjal puudus mistahes õiguslik alus nõuda hagejalt ampritasu maksmist. Kostja väidab, et kuna hageja saab elektrit läbi kostja peakaitsme ja kuna hageja saab osa kostja 200 A elektrivõimsusest, siis on hagejal kohustus ka selle eest tasuda. Kohus tuvastab, et 22.04.2004 kostja üldkoosolekul on otsustatud, et mitteeluruumi 93 omanik kohustub tasuma igakuiselt 100A eest tasu (tlk 109-110). Alates 20.03.2012 on hageja korteriomandi Pae 68-93, Tallinn omanik ja Korteriühistu Pae 68/78 liige (tlk 9-10). Kohus tuvastab, et hagejale kuuluv mitteeluruum 93 saab elektrit kostjale kuuluvast peakaitsemest, kust on elekter juhitud pruuni karpi nimetusega Almero, White Office (tlk 96, 138-139 pöördel). Kohus tuvastab, et kostja ja Eesti Energia AS vahel on 21.04.2004 sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise leping nr 146118003, mille kohaselt on võrguühenduse läbilaskevõime 200 A ja tarbimiskoht on elamu korterid 22-42 (tlk 107-108) ning kostja ja Eesti Energia AS vahel on 07.02.2005 sõlmitud võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe nr 1007VK/3, mille kohaselt on võrguühenduse läbilaskevõime 200 A ja võrguühenduse andmed on aadress Pae 68/78, Tallinn korterid 22-42 ja restoran ALMERA, liitumispunkt paikneb peakilbis peakaitsme elamupoolsetel klemmidel (tlk 111). Seega on võrguteenuse osutamise leping nr 14611802 alusel tagatud elektrienergia 200A ulatuses elamu korteritele 22-42 ja mitteeluruumile
13. Kohus tuvastab, et 31.05.2015 on kostja ja AS Eesti Energia vahel sõlmitud võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe nr 1146118004VK/2, mis on elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu nr 146118004 lisa nr 2 ja mille kohaselt on võrguühenduse andmed aadress Pae 68/78, Tallinn üldruumid (krt 22-42) ja võrguühenduse läbilaskevõime 80A (tlk 112). Eeltoodust nähtuvalt on eraldatud samast elektrikilbist korteritele 22-42 elektrivarustus võimsusega 80 A. Seega jäi mitteeluruumile 93 elektritoidet tagama võimsus 100 A lepingu nr 1146118003 alusel. Kohus tuvastab, et hageja ja AS Eesti Energia vahel on 16.07.2012 sõlmitud võrgu-ja elektrileping nr 8644328627 tarbimiskohaga äripind Pae tänav 68/78 Tallinn (tlk 57-59). Elektrilevi poolt 27.02.2017 kostja päringule esitatud vastuse kohaselt aadressil Pae 68/78, Tallinn on jaotud võrguühenduse objekt nimetusega kr 22-24 ja restoran ALMERA. Ühine peakaitse 3x200A. Jaotatud võrguühendusel on kaks tarbimiskohta. Lepingud vastavalt Pae 68/78 Korteriühistu ja White Office OÜ. Peakaitse on jagatud 3x100A ja 3x100A./../ Ostja kasutab ehitise liitumispunkti mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu (tlk 103). AS Eesti Energia on 07.06.2018 kohtu nõudele vastanud järgmist: White Office OÜ liitumispunkt asub Pae 68/78 Korteriühistule kuuluval korterelamu peakilbis peakaitsme elamupoolsetel klemmidel. Tulenevalt Eesti Energia AS-i ja White Office OÜ vahel sõlmitud võrgu-ja elektrilepingust kasutab White Office OÜ ehitise liitumispunkti mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu. Kõnealuse võrguühenduse läbilaskevõime on 200 A (amprit) ja sellel on kaks alam-tarbimiskohta, mille kasutamise suhtes on lepingud sõlmitud Pae 68/78 Korteriühistuga ja White Office OÜ-ga. Vastavalt Eesti Energia AS-i ja White Office OÜ vahel sõlmitud võrgu-ja elektrilepingule valis White Office võrguteenuse paketi: võrguteenus põhitariifiga (nn Võrk3 pakett). Nimetatud paketi tasu koosneb võrguteenuse põhitariifist ja püsitasudest, milledeks on elektri edastamine ja võrguühenduse kuutasu. Arved võrguteenus ees esitatakse White Office OÜ-le igakuiselt. Võrguühenduse kuutasu määrad on sätestatud Elektrilevi võrguteenuste hinnakirjas. Kui jaotatud võrguteenuse müügil on liitumispunkti kaitsmenimivoolu jaotatud osa üle 63A, rakendatakse 63A kuutasu kahekordses määras (s.o. 2x 29,78 eurot km-ta). Elektrilevi võrguteenuse hinnakirja kohaselt Võrguteenuse Võrk 3 kuutasu seisneb elektri edastamise tasus, mida arvestatakse sent/kWh ja võrguühenduse tasus, mis kuni 63 A kohta maksab 29,73 eurot (tlk 157-160). Kohus tuvastab, et AS Eesti Energia 6 poolt hagejale 20.04.2013, 30.04.2014, 30.04.2015 ja 30.04.2016 esitatud arvetest nähtuvalt tasub hageja võrguteenuse eest üksnes elektri edastamise tasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi, hageja poolt AS-le Eesti Energia makstud võrguteenuse tasu ei sisalda ampritasu (tlk147-150). Kohus tuvastab et vastavalt AS Eesti Energia poolt kostjale edastatud arvele nr 427852774265 tasub kostja AS-le Eesti Energia lepingu nr 146118003 alusel 100 A elektri eest (tlk 99 pöördel). Eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et hageja kasutab elektri saamiseks Pae 68/78 Tallinn ehitise liitumispunkti mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu ja seega saab hageja kostja peakilbist osa 200A suurusest elektrivõimsusest. AS Eesti Energia esitab lepingu nr 146118003 Pae 68/78 alusel võrguteenuse hinna hulka kuuluva ampritasu eest arved üksnes kostjale, samal ajal kui AS Eesti Energia poolt hagejale esitatud võrguteenuse arved ei sisalda ampritasu. Kohus järeldab, et AS Eesti Energia ei nõua hagejalt ampritasu kuna nimetatud ampritasu maksab kinni kostja. Hageja on küll väitnud 17.04.2018 toimunud istungil, et hagejal on sõlmitud leping AS-ga Eesti Energia 100A peale, kuid kohtule esitatud lepingust hageja kasutuses olev amprite arv ei nähtud (tlk 17-18). Hageja on samal istungil väitnud, et amprite eest tasumine on elektrihinna sees. Ka nimetatud väide ei ole leidnud tõendamist. Kohus leiab, et kuna hageja saab elektrienergiat läbi kostjale kuuluva peakaitse ja kasutab kostja peakaitse läbilaskevõimet, siis on kostja õigustatud nõudma hagejalt selle ampritasu maksmist, mida kostja ise tasub AS-le Eesti Energia. Hageja saab AS-ga Eesti Energia sõlmitud lepingu alusel kasutada elektrienergiat tänu sellele, et kostja peakaitse võimsus on 200A, millest hageja kasutab teatud osa. Kostja 22.04.2004 üldkoosolekul on otsustatud, et mitteeluruumi 93 omanik kohustub tasuma igakuselt 100 A eest tasu (tlk 109-110). Otsus on kooskõlas MTÜS § 22 lg 1, KÜS § 13 lg 1 ja 4 vastu võetud ning seda ei ole vaidlustatud. Eeltoodust tulenvalt on kostja 22.04.2004 üldkoosoleku otsus täitmiseks kohustuslik. Kostja on selgitanud, et alates 2014 on kostjale väljastatava „võrguühenduse kasutamise peakaitsme võimsuse 100,00 A“ ühe ampri tasu püsinud muutumatuna s.o. 0,41 eurot+ käibemaks. Teiste lepingute alusel on ühe ampri tasu püsinud muutumatuna summas 0,29 eurot+ käibemaks. Kostja kogu elamu amprite maht moodustab 785A ja seega on kostja arvestanud ühe ampri hinnaks 0,31 euro+ km. Kostja on kooskõlas 22.04.2004 üldkoosoleku otsusega esitanud hagejale arveid kajastades neis nn ampritasu. Eeltoodust tulevalt asub kohus seisukohal, et kostja on olnud õigustatud nõudma hagejalt ampritasu ja kostja ei ole hageja poolt tasutud ampritasu näol summas 1529,38 eurot alusetult rikastunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldama, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus määrab

§ 177

lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 7