1-15-343/11

1 Kriminaalasi nr 1-15-343 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-343 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Nikolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSANDR NIKOLAJEV, isikukood 36509290062, kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 17.07.1992 RESOLUTSIOON Jätta ALEKSANDR NIKOLAJEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Nikolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tallinna Linnakohtu 24.10.1994 ja 12.02.1996 otsustega tunnistati Aleksandr Nikolajev süüdi KrK § 101 p-de 1,3,8; § 141 lg 2 p-de 1,2; § 139 lg 2 p-de 2,3; § 185 lg 2 ja § 203 lg 1 järgi ning KrK § 40 alusel mõisteti karistuseks 15 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.1996 otsusega tühistati varasemad otsused Aleksandr Nikolajevile KrK § 101 p-de 1,3 ja 8 järgi mõistetud karistuse osas ja teda karistati nende kuritegude eest erakorralise karistusega, s.o surmanuhtlusega. KrK § 40 lg 3 alusel loeti ülejäänud vabadusekaotuslikud karistused kaetuks KrK § 101 p-de 1,3 ja 8 järgi mõistetud raskeima karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti surmanuhtlus. Tallinna Linnakohtu 02.06.1998 määrusega 2 asendati Aleksandr Nikolajevile mõistetud erakorraline karistus (surmanuhtlus) eluaegse vangistusega. Aleksandr Nikolajev kannab eluaegset vangistust alates 17.07.
2. Aleksandr Nikolajevit on kriminaalkorras karistatud 3 korral, kehtivaid karistusi on tal üks. Viimane süüdimõistmine on tahtliku tapmise, röövimise, salajase varguse, dokumendi, pitsati või stambi riisumise, hävitamise, rikkumise või peitmise ning teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise või turustamise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest varasemalt oli riigivastane kuritegu ning huligaansus, millega kaasnes vägivalla kasutamine, praegune kuritegu on röövimine ning tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel. Kuritegusid iseloomustab materiaalse kasu saamise eesmärk ning vägivalla kasutamine. Kinnipeetav osaleb tööhõives majandustöödel, alates
3. aastast raamatukogu abitöölisena, parandades raamatuid. Ta on omandanud riigikeele B1, B2 ja C1-taseme. Kinnipeetav on kaasa töötanud vestlustes inspektor-kontaktisikuga teemadel väärtushinnangud enne ja nüüd, mõtlemine ja käitumine, probleemilahendusoskuste arendamine, kuritegelikud hoiakud ning motiveerivad vestlused osalemaks programmilises sekkumises. Kinnipeetav on osalenud vestlustel kriminaalhooldusametnikuga agressiivsuse asendamise teemadel, samuti vestelnud mõtlemise, käitumise ja hoiakute teemadel nii inspektor-kontaktisiku kui ka kriminaalhooldusametnikuga. Huvitegevusena on isik pikalt tegelenud markide kogumisega, samuti tegeleb ta tikkimisega. Karistust kannab kinnipeetav tugevdatud järelevalvega üksuses. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav kandnud karistust enam kui 27 aastat ja 1 kuu. Aleksandr Nikolajev sündis ja kasvas xxxx. Enne vangistust elas isik koos päritoluperekonnaga xxxx alevikus ema juures korteris. Ennetähtaegse vabanemise korral saab Aleksandr Nikolajev elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 3-toalise kõigi eluks vajalike mugavustega korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava vend V K. Viimane on ostnud korteri U V käest ostu-müügi lepingu alusel 06.10.2018, mis on notariaalselt kinnitamata. U V on kinnitanud ostu-müügi lepingu sõlmimist. V K on nõus isiku elama asumisega antud aadressile ja allkirjastanud elektroonilise valve nõusoleku. Korteris elab hetkel M H, kes on samuti allkirjastanud elektroonilise valve nõusoleku. Kodukülastuse käigus selgus, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Hetkel puudub kinnipeetaval isikut tõendav dokument, kuid alustatud on elamisloakaardi taotlemist. Kinnipeetav on suunatud tugiisikuteenusele, et teda aidata ette valmistada võimaliku vabanemise jaoks. Isik alustas õpinguid xxxx, seejärel läks xxxx Internaatkooli, misjärel tuli tagasi xxxx, kus lõpetas xxxx. klassi. Kinnipeetav sai xxxx Erikoolist põhihariduse ning lukksepa kutse. Riigikeelt valdab isik väga hästi. Oma karistusest tulenevalt arvab, et hariduse ja oskuste omandamine muutub mõttetuks, kui ei ole võimalusi neid rakendada. Kui oleks võimalust, õpiks ta puusepa eriala, sest talle meeldib nikerdamine. Vahetult enne praegust vangistust jõudis isik vabaduses viibida ühe kuu, mistõttu ei jõudnud selle ajaga töökohta leida. Isik on töötanud umbes neli kuud xxxx filiaalis ja ühe kuu xxxx. Enne seda töötas xxxx lukksepana ja ekspediitorina. Kõik on olnud ametlikud töökohad. Isik on töötanud ka ehitustöölisena (maalrina). Keskvanglas töötas raamatukogu töölisena. Alates
4. aastast töötab isik Viru Vangla raamatukogu abitöölisena. Kinnipeetav on vangistuses pidevalt olnud hõivatud töötamisega, omades tööoskusi. Vabanemisfondi on kogutud 1620 eurot, täitmata nõuded puuduvad. Kohtuotsuse kohaselt oli kuritegu toime pandud majandusliku kasu saamiseks, kuid kinnipeetav ise seda kuriteo põhjuseks ei pea. Vabanemisel tuleks isikul end arvele võtta Eesti Töötukassas, mis tagaks riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate 3 teenuste näol. V K sõnul on ta Aleksandr Nikolajevi vabanemisel valmis pakkuma talle abi ja toetust töökoha leidmisel. Kinnipeetava elustiil on aastatega muutunud rahulikumaks, oma osa on siin pikal karistusel ja isiku vanusel. Aleksandr Nikolajevi lähedaste hulka vabaduses kuuluvad õde S K ja vend V K. Kinnipeetava vennad (V K ja S K) olid tema viimase kuriteo kaaslased (erinevates episoodides). Vend S K ja kinnipeetava vanemad on nüüdseks surnud. V K sõnul on tal vennaga omavahelised suhted head ja toetavad ning ta ootab venda koju, on selleks ettevalmistusi teinud. V K suhtub Aleksandr Nikolajevi ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt, olles valmis pakkuma talle nii moraalset kui ka materiaalset tuge. Õde S K sõnul on tal venna Aleksandr Nikolajeviga omavahelised suhted head, suheldakse telefonitsi ja kirja teel. V K sõnul on neil noorema vennaga suhted katkenud, vend elab oma elu. Kinnipeetav ei lase ennast mõjutada, oma otsused teeb ise. Kaalub tegude tagajärgi ning pigem ei riski. Samas oli kuritegu toime pandud grupis, kus isik omas teatavat liidripositsiooni. Kinnipeetav suhtleb aktiivselt kirja teel kriminaalkorras karistatud isikutega. Aleksandr Nikolajevi enda sõnul saadavad teised kinnipeetavad talle kirja teel marke, mida ta kogub. Suhtlusringkond on tulenevalt karistusest suuremalt osalt kriminaalne ja vangistuses tekkinud. Lisaks on isik kirjavahetuse teel leidnud sõpru välismaalt (seoses markide kogumisega). Oma sõnul ei olnud isikul alkoholiga probleeme. Ta küll tarvitas alkoholi olenevalt seltskonnast, kuid ei teinud seda regulaarselt. Kinnipeetav ütles, et kuriteod ei sõltunud alkoholist ning ta oleks need toime pannud ka siis, kui oleks täiesti kaine olnud. Alkoholi võib lugeda soodusteguriks kuritegude puhul. Narkootikume isik ei tarvita. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust, kuid ei vaja pidevalt ravi. Erikool aitas vanglaga kohaneda, kuna oli ta juba kodust lahutanud ning range korraga. Kinnipeetav kannab karistust röövimise ja kahe inimese tapmise eest, samuti on teda varasemalt karistatud vägivaldse kuriteo eest. Probleemide äratundmisega ja lahendamisega on isikul olnud raskusi. Ta ei suuda igakord mõista teiste inimeste seisukohti. Negatiivsete emotsioonide korral võib isik kaotada enesevalitsuse ning käituda impulsiivselt. Väärtustab eelarvamusteta suhtumist ja sõnapidamist, tunnetades teravalt ebaõiglust muutub kinniseks. Tunnistab minevikus olnud probleeme. Elab tänases päevas, aga mõtleb ka homse peale. Tuleviku eesmärkide suhtes plaane ei oma, kuna pika karistusega muutub väga palju. Tulenevalt pikast vangistusest (erinevad vanglad) ning suhtlusringkonnast on kujunenud püsivad hoiakud, mis toetavad subkultuuri. Kinnipeetav on korduvalt osa võtnud massilisest toidust keeldumisest subkultuurilistel põhjustel. Oma kuritegudest rääkides ei õigusta ennast, kuid teatud asju ei tunnista täielikult. Töötajate suhtes on isik salliv, kuid võib valida, kellega suhtleb. Põhiprobleemiks on, et ühiskonnas suhtutakse eelarvamustega (öeldakse, et ohtlik ja kõik), ei anta võimalust ennast tõestada. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 10%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 26%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Aleksandr Nikolajevi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui Aleksandr Nikolajev vabaneb vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg pikkusega 10 aastat ja käitumiskontroll pikkusega 7 aastat ning allutada ta elektroonilisele valvele tähtajaga 12 kuud tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Samuti tuleks Aleksandr Nikolajevile panna KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,8 ja 9 sätestatud kohustused. Aleksandr Nikolajev kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuigi see on raske. Ta tahab proovida elada oma elu. Ka lähedased ja inimesed välismaalt, kellega ta suhtleb, mõistavad, et see on raske. Ta ei saa siiani aru, miks talle mõisteti eluaegne vangistus, kuigi ta tunnistas oma vigu. Vastab tõele, et ta jõudis vabaduses 4 olla ühe kuu enne kui need teod toime pani. Üks töökoht on tal xxxx OÜ ja teine on xxxx OÜ. Ta plaanib minna tööle xxxx OÜ-sse. Tööle hakkaks ta ehitusel abitöölisena, kuna tal on ehitusalased oskused olemas. Vanglas tegeleb ta markide kogumisega ning vangla võimaldab suhtlust väljaspool vanglat olevate isikutega selle hobiga seoses. Kriminaalkorras karistatud isikutega ta praegu eriti ei suhtle, rohkem suhtleb välismaalastega, kellest kolme inimesega saksa keeles ja ühe inimesega vene keeles. Ta oli kuritegude toimepanemise ajal ikkagi alkoholi vähesel määral tarvitanud. Praegu teda alkohol ei huvita. Narkootikume ei ole ta kunagi tarvitanud. Terviseprobleemid seonduvad tal seljaga ja maksaga. Ta palub anda kohtul talle võimalus, sest kunagi peab ta ju proovima oma elu muuta. Sugulased on tal veel elus, nad saavad teda aidata ja toetada. Ta tahab väga luua oma pere. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aleksandr Nikolajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksandr Nikolajevi ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 77 lg 1 ja 2 kohaselt eluaegse vangistusega karistatud isiku võib kohus katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat. Lõikes 1 nimetatud isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel arvestatakse KarS § 76 lõikes 4 sätestatut. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Nikolajev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 1 kehtiv kriminaalkaristus muuhulgas kahe inimese tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel ja röövimise toimepanemise eest. Kinnipeetav kannab eluaegset vangistust, mis algselt mõisteti erakorralise karistusena, s.o surmanuhtlusena, kuid seoses surmanuhtluse kaotamisega asendati eluaegse vangistusega. Kinnipeetav pani kuriteod toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Peale eelmise vangistuse ärakandmist sai kinnipeetav olla vabaduses vaid ühe kuu, mille kestel sooritas käesolevad veelgi raskemad kuriteod. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on pidevalt hõivatud tööga vanglas, ta on vangistuse kestel omandanud riigikeele B1, B2 ja C1-taseme, vestelnud nii inspektorkontaktisikuga kui ka kriminaalhooldusametnikuga erinevatel, isikust tulenevatel olulistel teemadel ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Need asjaolud näitavad, et vangistuses viibimine on mõjunud kinnipeetavale positiivselt. Samas ei ole isiku käitumine kogu vangistuses viibitud aja jooksul olnud õiguspärane. Tulenevalt pikast vangistusest on isikul kujunenud teatud subkultuurilised hoiakud. Ta on korduvalt osa võtnud massilisest toidust keeldumisest just subkultuurilistel põhjustel. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on vabanemisel kindel alaline elukoht vennale V K kuuluvas 3toalises korteris aadressil xxxx maakond xxxx vald xxxx küla xxxx. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning vend on andnud kirjaliku nõusoleku selle 5 kohaldamiseks. Väärib märkimist, et V K oli kinnipeetava kuriteokaaslane. Kuriteod pani kinnipeetav toime grupis, kus omas teatavat liidripositsiooni. Kinnipeetav suhtleb jätkuvalt kirja teel kriminaalkorras karistatud isikutega ning tema suhtlusringkond ongi suuremalt osalt kriminaalne ja tekkinud vanglas. Kohtu hinnangul on kriminaalne suhtlusringkond uue kuriteo toimepanemise riskiks, mida ei saa jätta tähelepanuta, kuivõrd suhtlusringkonnal oli viimaste kuritegude toimepanemisel suur osakaal. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx OÜ-s ehitusel abitöölisena, mis tagab talle ka kindla igakuise sissetuleku vabaduses majanduslikult iseseisvalt hakkama saamiseks. Lisaks sellele on vend V K valmis pakkuma talle nii moraalset kui ka materiaalset tuge. Isik on ise selgitanud, et ei leidnud kahe vangistuse vahepeal endale töökohta, kuna vabaduses viibitud aeg oli niivõrd lühike. Samas on tal varasemalt olnud erinevaid ametlikke töökohti, mistõttu omab ta mitmeid tööoskusi, ka kutset ja tema suhtumine töösse on olnud positiivne. Tasumata rahalised nõuded isikul puuduvad ning vabanemisfondi on tal hoiustatud 1620 eurot, mis aitab tal vabanemisel esialgu majanduslikult toime tulla. Kinnipeetava enda sõnul tal alkoholiga probleeme ei olnud. Aleksandr Nikolajev on öelnud, et kuriteod ei sõltunud alkoholist ning ta oleks need toime pannud ka siis, kui oleks täiesti kaine olnud. Isik tunnistas kohtuistungil, et ta oli kuritegusid toime pannes alkoholi tarvitanud, mistõttu on alkoholi tarvitama asumine siiski uue kuriteo toimepanemise riskiks. Isiku enda sõnul alkohol teda praegu üldse ei huvita, kuid samas ei ole tal vangistuses oldud 27 aasta jooksul olnud võimalust seda tarvitada. Iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetav negatiivsete emotsioonide korral kaotada enesevalitsuse ja käituda impulsiivselt, mis võib viia vägivaldsete kuritegude toimepanemiseni. Kohtu hinnangul on suureks riskiks ka see, et kinnipeetav siiani toimepandud kuritegu täielikult ei tunnista, mis viitab sellele, et isik ei ole põhjalikult läbi analüüsinud kõiki kuriteo toimepanemise põhjuseid ja oma käitumise tagajärgi. Seega ei ole kinnipeetav oma varasemast käitumisest ja sellega kaasnenud tagajärgedest enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. Kohus leiab, arvestades kõike eeltoodut, et Aleksandr Nikolajevi eluaegsest vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul puudub veendumus, et karistuse eesmärgid on täidetud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka asjaolu, et isikule mõistetud karistuse puhul on tegemist eluaegse vangistusega, mida mõistetakse vaid väga raskete kuritegude toimepanemise eest ning seda enam, et algselt oli talle mõistetud erakorraline karistus, s.o surmanuhtlus, mida Eesti Vabariigis juba enam täitmisele ei pööratud. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku vabastamist ennetähtaegselt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 77; KrMS § 426, 432, 384,
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 16.09.2019 kohtumäärus 1-15-343 jõustus 26.02.2020 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent