Obsah (7)

§ 121§ 137§ 64§ 68§ 54§ 55§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoobril 2019.a, Tallinn (Tallinna kohtumaja) Kriminaalasja number 1-19-6991 (18231500512) Kohtunik Leili Raedla

§ 121lg 2 p.

2, 3 ja § 137 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Eneli Laurits Süüdistatav Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahman, isikukood: 38008160052; elukoht: asub Tallinna Vanglas, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa; kodakondsus: xxx; haridus: xxx, emakeel: araabia keel, valdab inglise keelt; töökoht: puudub; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad; Harju Maakohus kohaldas tõkendit vahistamine (tagaselja) 20.04.2018.a. Kaitsja Kadi Sitska RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahman

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahman

§ 137

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks üksikkaristustest raskeimaga, mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmanile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmanile 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 24.03.2018.a, s.o 1 päev ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani kinnipidamise aeg 09.05.2019.a. Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Kohaldada

§ 54

lg 1 alusel Egiptuse Araabia Vabariigi kodaniku Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani suhtes lisakaristusena väljasaatmist Eesti Vabariigist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 3 (kolm) aastaks.

§ 55

lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu 3 aastast tähtaega alates Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani faktilisest väljasaamisest Eesti Vabariigist. Menetluskulud Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmanilt välja mõista KrMS § 173; § 175; § 179; § 180 lg 1 alusel: • sundraha 810 eurot; • määratud kaitsja tasu summas 865,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud menetluskulu summas 1675,20 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 139,60 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates, Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Motiveeritud kohtuotsus on kättesaadav 18. novembril 2019.a. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale. KRIMINAALASJA KOHTULIKU UURIMISEGA KOHUS TUVASTAS: Käesoleva kriminaalasjas süüdistatakse Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani selles, et tema, 16.03.2018 kella 18:00 paiku, viibides majas aadressil xxx tungis kallale oma abikaasale J. O.le ja lõi teda korduvalt tolmuimeja juhtmega vastu vasakut reit ja vastu kõhtu. Peale seda lõi jalaga vastu vasakut käevart ja lahtise käega vastu nägu, millega tekitas kannatanule J. O.le füüsilist valu. Samuti tema taas, 23.03.2018 kella 18:00 paiku, viibides majas aadressil xxx tungis kallale oma abikaasa J. O.le ja lõi teda korduvalt lahtise käega vastu vasakut kõrva ja tolmuimeja juhtmega vastu paremat jalasäärt. Peale seda lõi korduvalt jalaga ja lahtise käega vastu keha ja vastu pead ning puidust prussiga vastu vasakut jalga ja vasakut kätt, millega tekitas J. O.le valu ja tervisekahjustustena kaelal kukla piirkonnas ja ülaseljal punetavad kriimud ja plekid, vasaku küünarvarre siseküljel umbes 5x5 cm suuruse hemaT.i, samuti randmest küünarnuki suunas umbes 7 cm pikkuse kaarja hemaT.i, vasaku käe pöidla punetuse ning paistetuse ning parema õla küünarnuki suunas hemaT.i. Seega on Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahman korduvalt kehaliselt väärkohelnud endaga lähisuhtes olevat isikut ja kahjustanud teise inimese tervist, mis on

§ 121lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Samuti süüdistatakse Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani selles, et tema, olles jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isik, kogus J. O. kohta varjatult andmeid. Nimelt täpsemalt on Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahman ajavahemikul alates 17.09.2018 kuni 26.02.2019 korduvalt sisse loginud X iseteenindusse ja vaadanud J. O. kasutuses oleva abonentnumbri xxx kõnede eristusi ja tellinud ka abonentnumbri positsioneerimise teenust 05.08.2018, 09.08.2018 ning 1.02.2019, mida ta tegi armukadedusest, eesmärgiga teada saada, kellega J. O. suhtleb ja kus viibib. Selliselt on Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahman vaadelnud varjatult X AS iseteeninduse kontot J. O. kasutuses oleva abonentnumbri kohta ning jälginud varjatult ka J. O. kasutuses oleva abonentnumbri asukohta, mis oma olemuselt on KrMS § 1265 kirjeldatud jälitustoiming, s.o varjatud jälgimine. Sellise tegevusega pani Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahman toime

§ 137

lg 1 kirjeldatud kuriteo, s.o tema on jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikuna jälgis teist isikut tema kohta andmete kogumise eesmärgil, mis on kuriteona kvalifitseeritav

§ 137lg 1 järgi.

Kohtuistungil taotles prokurör Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani süüdi tunnistamist

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning tema karistamist 2 aasta pikkuse vangistusega ning

§ 137

lg 1 järgi süüdi tunnistamist ning tema karistamist 9 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista 2 aasta pikkune vangistus. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra mõistes karistuseks 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse, millest maha arvata eelvangistuses viibitud aeg s.o 24.03.2018.a. Ära kantava karistuse alguseks lugeda süüdistatava kinni pidamise aeg s.o 09.05.2019.a. Kohaldada

§ 54

alusel süüdistatava suhtes riigist välja saatmist ning määrata sissesõidu keeld 3 aastaks. 3 Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav ning ta tunnistab ennast süüdi, on nõus lühimenetluse kohaldamisega, kuid mõnedest asjadest peaks rääkima. Kaitsja jäi lühimenetluse taotluse juurde, leidis, et kui sai kaitsealusest õigesti aru, siis soovib tema kaitsealune enda küsitlemist, et täpsustada mõningaid asjaolusid. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Episoodid

§ 121

järgi

§ 121

lg 1 kohaselt on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). 23.03.2018 episood 23.03.2018 kella 18:00 paiku, aadressil xxx oma Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani poolt oma abikaasale J. O.le kallale tungimine, tema korduva lahtise käega vastu vasakut kõrva ja tolmuimeja juhtmega vastu paremat jalasäärt löömine, korduva jalaga löömine ja lahtise käega vastu keha ja vastu pead ning puidust prussiga vastu vasakut jalga ja vasakut kätt löömine, millega tekitas J. O.le valu ja tervisekahjustustena kaelal kukla piirkonnas ja ülaseljal punetavad kriimud ja plekid, vasaku küünarvarre siseküljel umbes 5x5 cm suuruse hemaT.i, samuti randmest küünarnuki suunas umbes 7 cm pikkuse kaarja hemaT.i, vasaku käe pöidla punetuse ning paistetuse ning parema õla küünarnuki suunas hemaT.i, on tõendamist leidnud kannatanu ja tunnistajate ütlustega, süüdistatava süü tunnistamise, Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisiga ja muude kirjalike tõenditega. Kannatanu J. O. ütluste kohaselt (I kd lk 2-5, 10-13) sai oma abikaasaga tuttavaks 2007 aastal ning 2012 aastal tuli Tamer Eestisse ning abiellusid. Neil on kaks alaealist last. Juba üsna alguses muutus Tamer agressiivseks ja tal oli kombeks lahtise käega näkku lüüa. Kannatas selle välja, kuna Tamer vabandas ja lubas enam mitte nii teha. Viimase pooleteise aasta jooksul läksid peksmised ja alandamised tihedamaks ja tugevamaks. Lisaks hakkas Tamer kasutama piinamisvõtteid ise naerdes selle peale kui teda alandas ja haiget tegi. Sõpradele ei rääkinud kuna lootis, et Tamer muutub ning püüdis Tamerile igakordselt andestada. Politseisse ei teinud avaldust, kuna Tamer lubas ta maha lüüa kui tema vastu tunnistab. 2018.a märtsis ei suutnud rohkem kannatada, sest Tameri teod muutusid ohtlikumaks ning kartis, et Tamer tapab ta ära ning põgenes lastega kodust ja pöördus perekonna tuttava poole. Jäi lastega oma sõbranna T. R. juurde, kuna kui Tamer viibib Eestis, siis tal ei oleks lastega üksi kodus turvaline. 23.03.2018.a peksmise episoodi kohta on kannatanu selgitanud, et ajavahemikul 17:20-18:20 aadressil xxx, mis on ühtlasi kannatanu elukoht, lõi Tamer teda lahtise käega vastu vasakut kõrva. Tamer tõmbas tolmuimeja juhtme tolmuimejast välja, keeras selle kahekordseks ning 4 peksis sellega vastu selga ja vastu paremat jalasäärt. Seekord saapaid ei olnud Tameril jalas, aga saapaga lõi korduvalt pähe. Viis ta tagaruumi külma tuppa, seejärel külma duši alla ning uuesti külma tagaruumi, misjärel võttis puidust prussi, millega lõi vastu vasakut jalga ja kätt, mille järel läks jalg paiste ja käele tekkis sinikas. Peale seda viskas ämbrist uuesti külma vett ning pani punast pipart suhu, mille käskis alla neelata. Samuti lõi jalaga korduvalt keha piirkonda. Kannatanu selgituste kohaselt tundis ta peksmise ajal füüsilist valu ning alandatuna ennast. Peksmiste ajal karjus Tamer inglise ja egiptuse keeles roppusi, sealhulgas lits ja idioot. Peale peksmist lasi Tamer ta tagatoast välja ja käskis süüa teha. Tütar N. ilmselt teadis peksmisest, sest küsis peale peksmist elutoas, et kuhu löödi ja kui valus oli. Samal ajal kui vahetas märgi riideid kuivade vastu oli Tamer koos tema mobiiltelefoniga kodust lahkunud. Andis lastele süüa ning jooksis koos lastega Ehitajate teel L. T. juurde, kes võttis neid auto peale ja sõitsid xxx, kus kutsus kiirabi kell 21:

1. Tülid tekivad sellest, et Tamer süüdistab teda kõiges. Näiteks ei suutvat kannatanu abikaasale ja lastele uusi riideid ja maja osta ning ei ostnud Tamerile lennupileteid Egiptusesse. Samuti tekivad tülid sellest kui kannatanu poes käies teiste meeste suunas vaatab. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (I kd lk 14-15) kohaselt on 24.03.2018.a vaadeldud xxx alevikus asuvat maja. Sisenedes majja, paremal asetsevast uksest sisenedes on köök, mille põrandal asetseb tolmuimeja, mille juhe on tolmuimejast väljas. Minnes edasi köögis järgnevast uksest, mis on koridori viiva ukse vastas, on järgmine ruum. Sellese ruumi sisenedes jäävad paremale roheline ämber ning kaks puidust teivast. Ruumi sisenedes vasakul asetsevad oksemassid. Tunnistaja L. T. ütluste kohaselt (I kd lk 22-25) on J. T. tema sõbranna M. O. tütar, kes suri vähki, misjärel 15-aastane J. jäi talle nagu oma lapseks. Elab Jüri alevikus J. lähistel. J. hakkas tihti Egiptusesse reisima ning tal tekkis sõber Tamer, kellega hiljem abiellusid ning neil on kaks alaealist last. Mingil hetkel hakkasid J.ga vähem suhtlema, J. varjas justkui midagi oma elust, ilmselt probleeme abielus. J. ei rääkinud kunagi, et Tamer tema või laste suhtes vägivalda tarvitab. Viimase aasta jooksul märkas, et J. on kõhnaks ja kahvatuks jäänud. 23.03.2018.a umbes 18:30 ajal tuli J. nuttes ja longates koos lastega tema juurde ning rääkis, et sai Tameri käest peksa ja kardab Tamerit. Kuna oli just sõitmas xxx lapselapsi hoidma, siis võttis J. koos lastega sinna kaasa. Sealt helistasid Kriisiabikeskusesse, kes soovitasid helistada politseisse ja kiirabisse. Seejärel rääkis J. tõtt oma pereelust, et viimase kahe nädala jooksul on Tamer vägivalda kasutanud kolm korda. Samuti alandas Tamer J.t, hoidis J.l suud lahti ja raputas sinna punast pipart käskides see alla neelata. Seejärel käskis Tamer J.l lahti riietuda ning tassis ta külma tuppa, õues oli -10 kraadi, ja tegi ukse lahti. Kui kiirabi saabus ja J. särgi seljast võttis, siis nägi J. kehal palju värskeid kehavigastusi, suured hemaT.id lillakat ja punast värvi, aga oli ka vanemaid kollakat värvi hemaT.e ning ka vasak jalg oli paistes. J. rääkis, et Tamer lõi kaikaga vastu tema jalga ning peksis korduvalt tolmuimeja juhtmega. J. oli haiglaselt kõhn ja tol momendil oli tal ka palavik. Kiirabi viis J. EMO-sse ning lapsed jäid tema juurde. J. tuli tagasi kusagil 03:30 ajal öösel ning sama päeva õhtul tuli J. sõbranna T. R. talle Viimsisse järgi ning sõitsid T. R. juurde kuhu J. jäi lastega. Tunnistaja T. R. ütluste kohaselt (I kd lk 26-28) on J. O. tema parim sõbranna ja tunnevad teineteist juba 36 aastat. J. kohtus reisil Egiptusesse Tameriga. 2012.a tuli Tamer Eestisse ja abiellusid J.ga. Neil on kaks last - 6-aastane tütar ja 3-aastane poeg. J.ga suhtlesid järjepidevalt, J. kutsus endale külla harva. 2015 aasta hakkas J. kõvasti kaalust alla võtma, oli väga kurnatud ja vaimselt rusutud ning tänaseks on J. tugevalt alakaaluline. Asjade kohta ei olnud J.l enam oma arvamust, lihtsalt eksisteeris. Jäi mulje, et Tamer surus peale oma eluviisi. Näiteks lapsed ei tohtinud sealiha süüa. Kui J. käis tal külas ,siis alati mees tõi ja viis ning seal oleku ajal 5 helistas J.le korduvalt kontrollimaks ,mida nad teevad, söövad. Tamer tundus agressiivne ja pahatahtlik. Seda kuulis ka teiste Jüri kohalike elanike käest. J. ise leidis põhjendusi ja väitis, et tegemist on rassistlike inimestega, kes seda väidavad. Märtsis 2018 helistas J. ja rääkis, et on koos lastega kodust põgenenud ja viibib L. T.i tütre kodus Viimsis ja tema mees on kinni peetud tema peksmise pärast. 24.03.2018 sõitis neile Viimsisse järgi ja alates sellest ajast on J. elanud tema juures Laagris. J.l oli palavik ja lonkas ühte jalga, jalgadel ja käsivartel olid suured hemaT.id. Esmakordselt julges J. rääkida kodus pikemat aega toimunud piinamistest ja vaimsest ning füüsilisest vägivallast rääkida. J. selgitas, et varem ei julgenud rääkida kuna tundis häbi. J. rääkis, et Tamer tarvitab ka kanepit ning seda kinnitas ka Tamer ise kui ilmus mõned päevad peale juhtunud tema kodu juurde, sest J.l oli telefon aku tühjenemise tõttu 1 tund väljas. Tamer helistab J.le väga tihti ja süüdistab J.t toimunus. Tamer ise tunnistab oma tegu, kuid distantseerib ennast süüst ja tegelikkuses oma tegu ei kahetse. Tamerit häirib ainult see, et J. sellest teistele rääkis ja väidab, et see oli peresisene asi. Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunnistab ta end esitatud süüdistuses süüdi ning selgitab, et tolmuimeja juhtmega ei löönud korduvalt, kuid mitu korda käega lõi ei mäleta, kuna ei loe kordi löömise ajal. Peksmise põhjuseks olid finantsprobleemid. Vägivalla tarvitamise ajal olid lapsed kodus, kuid viibisid teises toas. Peksmine toimus suletud tagatoas. Peale peksmist lahkus kodust ning edaspidi on saanud kokku kohvikutes. Leiab, et need on pereprobleemid, mis olid tingitud majanduslikest raskustest ning sellesse ei peaks politsei ja kohus sekkuma. Süüdistatav pekstes kannatanut tekitas kannatanule tervisekahjustusi, mis on tõendatud IdaTallinna Keskhaigla epikriisiga (I kd lk 9), mille kohaselt fikseeriti 23.03.2018.a erakorralises vastuvõtus J. O.l mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused, kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused. Samuti on peksmise tagajärjel tekkinud konkreetsed vigastused tuvastatud isiku läbivaatusprotokolliga koos fotodega (I kd lk 6-8), millest nähtuvalt on J. O. kaelal, kuklapiirkonnas ja ülaseljal punetavad kriimud ja plekid; vasaku küünarvarre siseküljel on umbes 5x5cm suurune punetav ja tume hemaT., samuti on randmest küünarnuki suunas rohekas tuhmunud umbes 7 cm pikkune kaarjas hemaT.. Vasaku käe pöial on punane ja paistes. Paremal õlal on küünarnuki suunas punane laik ning selle all tuhmunud hemaT.; isiku selga katavad heledad triibud; vasak jalalaba on kaetud sidemega. Seega on nii kannatanu kui ka tunnistajate kokkulangevate ütlustega ning süüdistatava kohtuistungil antud selgitustega tõendamist leidnud kannatanu J. O. peksmine süüdistatav Tamer Mohamad Fahmy Abdelrahmani poolt. Kannatanu selgituste kohaselt tundis ta peksmise ajal füüsilist valu ning ennast alandatuna . Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-29-15 p 11.1 selgitanud, et „valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis tuleb kolleegiumi arvates üldjuhul asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on tuvastamata. Ei saa aktsepteeritavaks pidada seda, et tervel inimesel aistingu olemasolu loetakse tuvastatuks tema enda ütlusi arvestamata jättes. „ Punktis 11.3 on mh selgitatud, et „järgmisena tuleb lahendada küsimus sellest, kas siis, 6 kui kannatanu kinnitab valu tundmist, piisab lugemaks tuvastatuks valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivset koosseisu. Kohtupraktikas valitseva arvamuse kohaselt tuleb sellele küsimusele tulenevalt valu subjektiivsusest vastata eitavalt. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-13, p-d 11 ja 12). Nimelt tuleb kohtupraktika kohaselt käsitletaval juhul täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust.“ Vaadates isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga ja Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisi, siis puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Süüdistatavale on objektiivselt omistatav tema teo tagajärjel kannatanule valuaistingu tekkimine. Seega on nii kannatanu kui ka tunnistajate kokkulangevate ütlustega, süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega kohtuistungil ja isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga, IdaTallinna Keskhaigla epikriisiga tõendamist leidnud Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani poolt kannatanu J. O. peksmine 23.03.2018.a nende ühises elukohas aadressil xxx alevikus lüües J. O.t korduvalt lahtise käega vastu J. O. vasakut kõrva ja tolmuimeja juhtmega vastu paremat jalasäärt ning lüües korduvalt jalaga ja lahtise käega vastu keha ja vastu pead ning puidust prussiga vastu vasakut jalga ja vasakut kätt, millega tekitas J. O.le valu ja tervisekahjustustena kaelal kukla piirkonnas ja ülaseljal punetavad kriimud ja plekid, vasaku küünarvarre siseküljel umbes 5x5 cm suuruse hemaT.i, samuti randmest küünarnuki suunas umbes 7 cm pikkuse kaarja hemaT.i, vasaku käe pöidla punetuse ning paistetuse ning parema õla küünarnuki suunas hemaT.i. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et peksmise põhjustas finantsilised raskused, mis olid tema hinnangul naise poolt tekitatud, naine valetas kooselu alguses Eestis oleva maja kohta, maja osutus väga vanaks ja nõudis renoveerimiseks palju kulutusi. Süüdistatava eesmärk oli karistada kannatanut väheste rahaliste võimaluste pärast ja seda ta ka tegi. Seega on kohtu hinnangul süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 16.03.2018 episood 16.03.2018 kella 18:00 paiku, aadressil xxx majas oma abikaasale J. O.le kallale tungimine ja tema korduv löömine tolmuimeja juhtmega vastu vasakut reit ja vastu kõhtu ning jalaga vastu vasakut käevart ja lahtise käega vastu nägu löömine on kohtu hinnangul tõendamist leidnud kannatanu ütluste ja süüdistatava süü tunnistamisega. Kannatanu J. O. ütluste kohaselt (I kd lk 2-5) 16.03.2018.a kella 18:00 paiku aadressil xxx alevik peksis Tamer teda tolmuimeja juhtmega vastu vasakut reit ja kõhtu. Kõhu ette pani käed enda kaitseks. Tameril olid jalas saapad, millega lõi vastu tema vasakut käevart, tekitades sinika. Lahtise käega lõi vastu pead sh ka nägu. Tamer võttis löömise ajal tal prillid eest, et löökidest ei jääks jälgi. Peksmise ajal tundis füüsilist valu. Samuti tekkisid kehale vigastused, millest 24.03.2018.a oli kehal sinikas vasakul käsivarrel, mis tekkis löögist jalaga. Öösel kella 7 00:00 paiku käskis Tamer minna maja välja ehitamata tagatuppa ning võtta end alasti. Toas viibimise ajal tegi Tamer lahti kõik aknad, et oleks külm. Tundis end alandatult. Peksmine oli tingitud sellest, et Tameril ei olnud tööd ja tal oli igav, samuti on ta teda süüdistanud selles, et peab abikaasa käest küsima raha narkootikumide jaoks. Samuti karjus ta peksmise käigus inglise ja egiptuse keeles roppusi. Lapsed viibisid peksmise ajal elutoas. Politseid ja kiirabi ei kutsunud seetõttu, et Tamer võttis telefoni ära ning ära joosta üksi ei julgenud, sest Tamer on varasemalt ka lapsi löönud ja sel juhul oleks lapsed jäänud Tameriga üksi. Süüdistatav Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunnistab ta end esitatud süüdistuses süüdi ning selgitab, et 16.03.2018.a peksmise episoodis tolmuimeja juhet ei kasutanud, peksis käte ja jalgadega. Füüsiline konflikt leidis aset seetõttu, et neil olid majanduslikud raskused naise süül. Enne magama minekut palus abikaasa käest vabandust. Oma viimases sõnas tõdeb süüdistatav, et 16.03.2018.a episoodis ei löönud korduvalt tolmuimeja juhtmega. Seega on kohtu hinnangul täielikult tõendamist leidnud 16.03.2018.a Tamer Mohamad Fahmy Abdelrahmani poolt J. O. peksmine. Süüdistatav tunnistab antud kuupäeval kannatanu peksmist, kuid selgitab, et peksis ainult käte ja jalgadega ning tol kuupäeval tolmuimeja juhet ei kasutanud. Kannatanu on andnud väga üksikasjalikke ütlusi asjaolude kohta kuidas, millega ja kuhu süüdistatav teda lõi. Seevastu on süüdistatav kohtuistungil selgitusi andes öelnud, et ei mäleta enam mitu korda käega lõi, kuna ei loe kordi löömise ajal. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu üksikasjalikes ütlustes, seda enam, et tolmuimeja juhet peksmises süüdistatav 24.03.2018.a episoodis ka kasutas ja samuti möönis tolmuimeja juhtme kasutamist 16.03.2018.a episoodis, oma viimases sõnas. Süüdistatav pekstes kannatanut tekitas kannatanule tervisekahjustusi, mis on tõendatud isiku läbivaatusprotokolliga koos fotodega (I kd lk 6-8), mille kohaselt on tuvastatud J. O. mh randmest küünarnuki suunas rohekas tuhmunud umbes 7 cm pikkune kaarjas hemaT.. Paremal õlal küünarnuki suunas punane laik ning selle all tuhmunud hemaT.. Kannatanu selgituste kohaselt tundis ta peksmise ajal füüsilist valu ning alandatuna ennast. Vaadates isiku läbivaatuse protokolli ja kannatanu ning süüdistatava kirjeldust peksmisest, puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustuse, s.o mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused ning samuti tekitas sellise kehalise väärkohtlemisega valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et peksmise põhjustas finantsilised raskused, mis olid tema hinnangul naise poolt tekitatud, naine valetas kooselu alguses Eestis oleva maja kohta, maja osutus väga vanaks ja nõudis renoveerimiseks palju kulutusi. Süüdistatava eesmärk oli karistada kannatanut väheste rahaliste võimaluste pärast ja seda ta ka tegi. Seega on kohtu hinnangul süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 8 Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatav süüdistatav Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani ning kannatanu J. O. vaheline lähisuhe. Lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Kannatanu ja süüdistatav olid abielus ning elasid koos ühiste lastega aadressil xxx. Seega on Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahman kehalise väärkohtlemise episoodid toime pannud lähisuhtes, milline on

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav väärkohtlemise enamohtlik koosseis.

Antud kriminaalasja raames süüdistatakse Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani kahes kehalise väärkohtlemise episoodis Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-72-16 p 9 selgitanud järgmist: „ 1. jaanuaril 2015 jõustunud

§ 121

lg 2 p 3 sisaldab kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnusena korduvust, mille omistamiseks peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud selle kuriteo. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii faktiline kui ka juriidiline (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 3-1-1-61-15, p 11.1-11.2). Seega ei ole oluline, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on isik pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). (Vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 3-1-1-75-15, p 8).“ Seega tuleb Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani tegevus kvalifitseerida

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kui tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes ning korduvalt. Episood

§ 137lg 1 järgi Esmalt juhib kohus tähelepanu näpuveale süüdistuses.

Nimelt on süüdistuses ekslikult märgitud, et positsioneerimise teenust telliti 05.08.2018, 09.08.2018 ning 01.02.

1. Tõenditest nähtuvalt oli esimeseks kuupäevaks 05.06.
2. Kuivõrd X vastuses järelpäringule (II kd lk 37-38) on ära toodud 6 kuupäeva, milledest kolm on august 2018.a, siis leiab kohus, et kuupäevade kirjutamisel on prokurör teinud näpuvea. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist on menetlusosalised saanud kõik üheselt aru, et tegemist on siiski kuupäevaga 05.06.2018.a. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist süüdistatava kohtuistungil antud ütlustega, kannatanu ütlustega, X vastusega järelpäringutele ja muude kirjalike tõenditega Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani süü selles, et tema, olles jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isik, kogus J. O. kohta varjatult andmeid. Ajavahemikul alates 17.09.2018 kuni 26.02.2019 logis korduvalt sisse X iseteenindusse ja vaatas J. O. kasutuses oleva abonentnumbri xxx kõnede eristusi ja tellis ka abonentnumbri positsioneerimise teenust 05.06.2018, 09.08.2018 ning 1.02.2019, mida ta tegi armukadedusest, eesmärgiga teada saada, kellega J. O. suhtleb ja kus viibib. Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahman vaatles varjatult X AS iseteeninduse kontot J. O. kasutuses oleva abonentnumbri kohta ning jälgis varjatult ka J. O. kasutuses oleva abonentnumbri asukohta, mis oma olemuselt on KrMS § 1265 kirjeldatud jälitustoiming, s.o varjatud jälgimine. Kannatanu J. O. ütluste kohaselt (II kd lk 5-8) peale 23.03.2018.a kui Tamer kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda ning ta oli sunnitud kodust põgenema ja Tamer vabanes 24.03.2018.a politseijaoskonnast hakkas ahistav jälitamine Tameri poolt. Esitas lähenemiskeelu kohaldamise taotluse ja 13.04.2018.a pidi toimuma kohtuistung otsustamaks lähenemiskeelu kohaldamine, kuid kohtukutse kätte saades Tamer põgenes Eestist. Peale seda hakkas Tamer e-kirju saatma, kirjutades igapäevaselt. Kirjavahetusest oli aru saada, et Tamer asus elama ema juurde Egiptuses. Blokkis ära Tameri telefoninumbri ja tegi eraldi kausta kuhu läksid kõik Tameri kirjad. Abielu ajal ostsid sülearvuti. Eestist põgenedes võttis Tamer arvuti kaasa. Sülearvutisse oli salvestatud tema X salasõna, mida alguses ei teadnud. Sellest sai teada 2019.a veebruaris, 9 kui nägi, et keegi vaatas tema kõnesid. Nii oli Tameril võimalus võtta kõnede eristused tema mobiililt ja näha kuhu ja kui palju ta helistab. 22.02.2019.a vaatas oma X kontot ja nägi, et Xsse oli sisse logitud. Kuna ise seda ei teinud, aga salasõna oli sülearvutis, mistõttu tuli järeldusele, et eristused tegi Tamer. Vahetas samal päeval salasõna ja pärast seda keegi sissetulevaid kõnesid enam ei vaadanud. Helistas Xsse ja tehnik ütles, et tema mobiiltelefoni oli aasta jooksul positsioneeritud kahel või kolmel korral. Arvab, et Tamer tegi seda, et saada teada kus ja millal käis. 18.02.2019.a Tamer kirjutas, et sai teada tema uue aadressi ja saadab sinna sõpru. Tamer andis nii teada, et teab temast kõike. Tamer ei aktsepteeri, et nad ei ole enam abielus, tahab temast kõike teada ja sekkub tema eraellu. X saatis talle toimingute ajaloo
3. ja 22.02.2019, kust on näha kui tihti Tamer tegi päringuid tema suhtes kahe päeva jooksul. 08.04.2019.a sai Xst sisselogimiste väljavõtte ajavahemikul 17.09.2018-26.02.2019.a, kust nähtub millistel kuupäevadel Tamer sisenes tema salasõna abil tema X iseteenindusse ja vaatas kõnede eristusi. Kannatanu on oma ütluste kinnitamiseks esitanud ka X iseteenindusse sisse logimise andmed ja X vastuse päringule, millest nähtuvad ajavahemikul 01.09.2018.a kuni 28.02.2019.a oli J. O. iseteenindusse sisse logitud ja korduvalt vaadatud mobiilinumbri xxx kõnede eristusi. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil, et logis abikaasa nimel olevasse X iseteenindusse ja vaatas tema kõnede eristusi, kuid ei kasutanud positsioneerimist. Leiab, et X ei ole esitanud tõendeid teenuse kasutamise kohta. Sellist teenust tellinud ei ole. Ütles kohe politseile, et positsioneerimist ei kasutanud. Võõrale kontole sisenes seetõttu, et kui Egiptusesse läks, siis J. ei näidanud talle lapsi ja hakkas otsima võimalusi, et midagi teada saada. Süüdistatava sellekohased ütlused, et tema ei positsioneerinud J. O. X iseteeninduskeskkonna kaudu abonentnumbrit xxx ei ole usutavad. X vastustest järelpäringutele (II kd lk 37-38) nähtub, et J. O. X iseteeninduskeskkonna kaudu on positsioneeritud abonentnumbrit xxx kuuel korral: 05.06.2018.a 12:31:54 (IP:xxx) 09.08.2018.a 15:50:08 (IP: xxx) 09.08.2018.a 15:50:01 (IP: xxx) 09.08.2018.a 15:47:14 (IP: xxx) 01.02.2019.a 10:08:47 (IP:xxx) Vaatlusprotokolli (II kd lk 102-106) kohaselt on vaadeldavaks objektiks 04.06.2019 X AS päringvastustega edastatud IP aadressid, mis on seotud positsioneerimisteenuse tellimisega abonentnumbrile xxx. Vaatlusega tuvastati, et IP aadressid: xxx ja xxx on eraldatud Egiptusele. Kuivõrd süüdistatav tunnistab, et X iseteenindusportaali kaudu jälgis J. O. ning samuti ei ole vaidlust asjaolus, et süüdistatav ajavahemikul 05.06.2018 kuni 01.02.2019.a viibis Egiptuses, siis leiab kohus, et positsioneerimise eitamine on pigem kantud soovist pisendada enda süüd nii nagu ka vägivalla episoodide puhul püüdis süüdistatav väita, et lõi küll tolmuimeja juhtmega, kuid ainult ühe korra. Kohtu hinnangul oli süüdistatava eesmärgiks koguda andmeid oma endise abikaasa kohta, et kus ta käib ja kellega suhtleb, millega pani toime varjatud jälgimise KrMS § 126 5 sätestatud jälitustoimingu. Jälitustoiminguid võivad teha KrMS § 1262 lg 1 märgitud jälitusasutused samas paragrahvis märgitud alustel. Tamer Fahmy Mohamed Abdulrahman ei ole jälitusasutuse töötaja ja tal puudub jälitustoimingute tegemiseks seadusest tulenev õigus. Kohus leiab, et Tamer Fahmy Mohamed Abdelrahman objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – olles Egiptuses otsis võimalusi kuidas midagi teada saada, logis oma endise abikaasa X iseteenindusse ja vaatas kõnede eristusi - nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult. 10 Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega tuleb Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani tegevus kvalifitseerida

§ 137lg 1 järgi s.o tema kui jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isik, jälgis J.

O. tema kohta andmete kogumise eesmärgil. Süüdistatav on kohtuistungil selgitanud, et J. O. X iseteeninduse kontole läks seetõttu, et olles Egiptuses otsis võimalusi midagi teada saada Karistus Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 121

lg 2 p 2,3 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 137

lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Süüdistatavat Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani ei ole kriminaalkorras karistatud, tal on üks kehtiv väärteokaristus. 18.05.2018.a karistati teda NPALS § 151 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks rahatrahv 40 eurot. Karistusregistri andmetel karistuse täitmise info puudub. Nagu ka süüdistatav ise on tunnistanud, said tülid alguse finantsilistest raskustest. Samuti nähtub tõendist süüdistatava maksustatava tulu kohta, et 2018.a süüdistataval sissetulekud puudusid ning ankeetandmete kohaselt puudub süüdistataval ka töökoht. Seega ei pea kohus võimalikuks karistada Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani kergemaliigilise karistusega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohtu hinnangul saab Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani süü suurust

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel hinnata keskmisest väiksemaks. Süüdistatavale inkrimineeritakse küll 2 kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist, s.o abikaasa peksmist, millega tekitas kannatanule mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused, kuid tekitatud tervisekahjustusi ei saa lugeda väga intensiivseteks. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt leidis süüdistatav, et neil olid pereprobleemid, mis tingitud majanduslikest raskustest ning ei avaldanud toimepandu suhtes mingitki kahetsust. Kuivõrd tegemist on nn perevägivallaga, mis on ühiskonnas väga taunitav, siis leiab kohus, et karistus peab väljendama ühiskonna hukkamõistu taolisele käitumisele. Mõistes korduva perevägivalla eest süüdlasele reaalse vangistuse annab see selge signaali, et taoline käitumine ei ole mingilgi põhjusel aktsepteeritav. 11 Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmanile on võimalik mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid seda mitte sanktsiooni alammääras. Kohtu hinnangul saab Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani süü suurust

§ 137

lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel hinnata keskmisest väiksemaks. Kohus nõustub prokuröriga, et jälitustegevused, mille süüdistav toime pani oli oma intensiivsusastmelt leebemad. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt leidis süüdistatav, et taoline jälitustegevus oli tingitud asjaolust, et olles ise Egiptuses soovis ta rääkida lastega. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmanile on võimalik mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid seda mitte sanktsiooni alammääras. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmanile

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi karistuseks 2 aastat vangistust ning

§ 137

lg 1 järgi 9 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeb kohus kergema karistuse kaetuks üksikkaristustest raskeimaga ning mõistab kuritegude kogumis liitkaristuseks vangistus 2 aastat. KrMS § 238 lg 2 sätteid kohaldades vähendab kohus Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmanile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning mõistab lõplikuks karistuseks Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmanile 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 24.03.2018.a, s.o 1 päev ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loetakse vangistus 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmani kinnipidamise aeg 09.05.2019.a. Lisakaristus Prokurör taotles Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmanile lisakaristuseks Eesti Vabariigist välja saatmist kolmeks aastaks. Kohus nõustub lisakaristuse vajalikkusega täiel määral. Lisakaristusel, s.o riigist väljasaatmisel on preventiivne iseloom, mille eesmärk on vältida uute kuritegude toimepanemist välisriigi kodaniku poolt.

§ 54

lg 1 kohaselt mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. Riigikohus on selgitanud, et väljasaatmine on olemuselt preventiivse eesmärgiga lisakaristus, mille võib mõista kuriteo eest lisaks põhikaristusele, hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist välisriigi kodaniku poolt. Väljasaatmisega kaasneb riive eelkõige põhiseaduse §-ga 26 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-ga 8 tagatud perekonnaelu puutumatusele. Et põhiõiguste riivet nõuetekohaselt õigustada, tuleb kohtul põhjalikult hinnata lisakaristuse vastavust süüdlase süü suurusele. Igal üksikjuhtumil tuleb hinnata õiguskorra kaitsmise huvi tähendust, näidates ära asjaolud, mis kaaluvad üles väljasaadetu perekondlike sidemete katkemise. Kaaludes süü suurusest tulenevat ohtu riigi õiguskorrale ja süüdlase perekondlike sidemete katkemisega tehtavat kahju, tuleb kohtul välja selgitada, kas väljasaadetav välismaalane on riigis viibinud lühikest aega või on ta jõudnud asukohamaaga integreeruda. Välismaalane on integreerunud eelkõige siis, kui ta on suurema osa oma elust elanud Eestis, omandanud siin hariduse ning tema perekond ja lähisugulased elavad siin. Need asjaolud võivad anda tunnistust selle kohta, et isik on asukohamaaga seotud 12 sama püsivalt kui kodanikud ning sellest tulenevalt peavad väljasaatmisega kaasneva perekonnaelu puutumatuse riive õigustamiseks olema eriti mõjuvad põhjendused. Kui isiku süü ja õiguskorra kaitsmise huvid annavad põhjust kaaluda integreerunud välismaalase Eestist väljasaatmist, tuleb kohtul esitada asjaolud, mis kaaluvad üles püsivate, s.h perekondlike sidemete katkemise asukohamaal. Muu hulgas ei tohi tähelepanuta jätta ka välismaalase sidemeid kodakondsusjärgses riigis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. mai 2009. a otsus nr 3-1-1-38-09, p-d 7-8 ja 10). Samuti on Riigikohus märkinud, et

§ 54

lg 1 teises lauses sätestatud nõuet tuleb mõista selliselt, et niisugusel juhul tuleb väljasaatmist kohaldaval kohtul lisakaristuse mõistmist eriti üksikasjalikult põhjendada, näidates ära need erilised üldpreventiivsed kaalutlused, mis tingivad vaatamata süüdistataval perekonna olemasolule siiski tema Eestist lahkuma sundimise. Sisuliselt tuleb kohtul seega süüdistatavat välja saates esile tuua need argumendid, mis karistuse mõistmise eesmärkidest tulenevalt kaaluvad üles tema sunniviisilise lahutamise oma perekonnast. Kuna perekondlike sidemete tõttu on selline välismaalane lahutamatult seotud Eestiga, siis võib tema väljasaatmine lisakaristusena tulla kõne alla vaid juhul, kui seda õigustavad toimepandud kuriteo raskusest tulenev süü suurus ja õiguskorra kaitsmise huvid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus nr 3-1-2-1-12, p 9.2). Kannatanu J. O. ütluste kohaselt tuli Tamer Eestisse 2012.a ning nad abiellusid. Rahvastikuregistri andmetel on kannatanu ja süüdistatava abielu sõlmitud 01.03.2012.a. Abielu on lahutatud Harju Maakohtu otsusega 21.09.2018.a. Süüdistataval ja kannatanul on kaks alaealist last, kelle ainuhooldusõigus on kohtuotsusega antud J. O.le. Kannatanu sõnade kohaselt Tamer põgenes Eestist saades kutse 13.04.2018.a toimuvale kohtuistungile ning kirjavahetusest sai aru, et Tamer asus elama ema juurde Egiptuses. Rahvastikuregistri andmetel Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmanil Eestis elukoht puudub. Samuti puudub kehtiv elamisluba Eestis elamiseks. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et sissetulekud süüdistataval 2018.a puudusid. Ka kannatanu ja süüdistatava enda ütlustest nähtub, et tööga süüdistatav Eestis olles eriti hõivatud ei olnud. Samuti nähtub nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustest, et vägivalda tarvitas ta oma laste ema suhtes samal ajal kui lapsed viibisid kodus. Kannatanu hinnangul sai tütar aru, et Tamer teda peksab, kuna küsis peale peksmist, et kas oli väga valus. Samuti nähtub kannatanu ütlustest, et süüdistatav lastega ei tegelenud ning on tõstnud kätt ka laste suhtes. Toimikus olevast e-kirjast nähtub ka asjaolu, et süüdistataval olid konfliktid naabriga, kes süüdistas teda kividega üle aia koera loopimises. Karistusregistrist nähtub, et süüdistatav on pahuksis olnud ka narkootikumidega, ka kannatanu kinnitab, et Tamer tarvitas narkootikume. Asjaolu, et väärteokorras mõistetud rahatrahv on tasumata, näitab Tamer Fahmy Mohamed Abdelramani ükskõikset meelestatust Eesti Vabariigi õiguskorda. Süüdistatav on toime pannud kaks nn perevägivalla episoodi, seega on ta ise teinud endast kõik oleneva, et katkestada peresidemed. Ka nõustub kohus prokuröri hinnanguga selles osas, et süüdistatav on ise siirdunud tagasi elama Egiptusesse ja suhtleb lastega skypi teel, seega lisakaristuse kohaldamine ei ole ülemäära ja ebaproportsionaalselt koormav süüdistatava jaoks. Kohtu hinnangul on prokuröri taotlus lisakaristuse kohaldamiseks põhjendatud. Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahman kujutab endast reaalset ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale, mis võib realiseeruda lähisuhte vägivalla toimepanemises, kehavigastuste tekitamises ja narkootikumidega seotud süütegude toimepanemises. Kaitsmaks Eesti Vabariigi õiguskorda ja ühiskonna turvalisust sh ka süüdistatava alaealiste laste ja nende ema turvalisust, on vajalik isiku suhtes lisakaristuse kohaldamine kuivõrd kannatanu ja tema laste turvalisus kaalub üles välisriigi kodaniku isiklikud huvid ning õigused vabalt Eestis liikuda. 13 Kohus leiab, et süüdistatav tuleb Eestist välja saata ja kohaldada 3 aastast sissesõidukeeldu.

§ 55

lg 2 kohaselt väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega arvutatakse süüdlase väljasaatmisest alates. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Tamer Mohamed Fahmy Abdelrahmanil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha. Lisaks sundrahale tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale makstud tasu, mis kuulub samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Asitõend DVD ja CD plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. 14 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leili Raedla 15