KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3814 Tsiviilasi H. K. i ja Õ. K. i hagi Fo

) § 28 lg 1 sätestab, et abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohtule ei ole teatatud, et hagejate vahel oli mingi muu,

§ 28

lg 1 eeldusest erinev kokkulepe.

§ 29

lg 1 kohaselt kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kuivõrd H. K. i teovõime oli tehingu tegemise ajal piiratud, ei olnud tehinguks tema kehtivat nõusolekut.

§ 31

lg 1 sätestab, et abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Kuna Õ. K. tegi vaidlusalused tehingud ühisvaraga ilma teise abikaasa nõusolekuta, on tehingud seadusest tulenevalt tühised. Kohtul tuleb tuvastada, et XXX kinnisasja võlaõiguslik müügileping ning kinnisasjal asuva metsa raieõiguse võõrandamise leping on tühised. Samuti on tühine kokkulepe kinnistusraamatusse eelmärke kandmise kohta.

1. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hageja on palunud kohustada kostjat kustutama omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kinnistusraamatusse XXX kinnistule sissekantud eelmärge. Sisuliselt on hageja esitanud kande parandamise nõude AÕS § 65 lg 1 alusel. Nimetatud lõige sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 621 lg 1 p 1 kohaselt parandatakse kanne muuhulgas juhul, kui kanne on tehtud ebaõige kandemääruse alusel. 4/6 Kohus leiab, et nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Kinnistusraamatu kanne eelmärke kohta on ebaõige, kuna see on tehtud tühise lepingu alusel. Eelmärke kustutamise nõude esitajaks on kinnistu omanikud, s.t õigustatud isikud, ebaõige kanne rikub nende omandiõigust ning nõue on esitatud eelmärkega puudutatud isiku vastu. Kuivõrd tehingu tühisus tuleneb H. K. i piiratud teovõimest, ei ole kostjal võimalik esitada asjaõiguse heauskse omandamise vastuväidet AÕS § 56, § 561 ja § 65 lg 3 alusel. Kohus tuvastab eeltoodu alusel, et kostjal on kohustus anda nõusolek kinnistusraamatusse XXX kinnistule sissekantud eelmärke kustutamiseks. Kohus asendab kostja nõusoleku TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega. Kohu selgitab samas, et eelmärke kustutamiseks on vajalik ka hagejate avaldus. Kohus hagejate nõusolekuid kohtotsusega ei asenda, hagejatel tuleb endal esitada avaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
2. Hagejate väitel ei ole kostjal võimalik kinnistut endises olukorras tagastada, kuna raieõigus on realiseeritud. XXX kinnistu puidu väärtus 2018 a IV kvartalil oli 22 224 eurot. Pärast tasaarvestust paluvad hagejad kostjalt välja mõista 10 224 eurot. TsÜS § 84 lg 1 järgi tuleks tühise tehinguga saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Hagejate nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS §
3. Raieõiguse lepingu tühisuse puhul tuleks ühel poolel tagastada lepingu alusel saadud tasu 10 000 eurot ning teisel poolel on kohustus tagastada kasvava metsa raieõigus. Riigikohus on 20.06.2018 otsuses nr 2-17-280 asunud seisukohale, et raieõiguse võõrandamise leping vastab õiguslikult kinnisasja rendilepingu tunnustele. XXX kinnistul kasvanud metsa kohta on antud 12.06.2017 lageraie luba (tl 137). Järgmine lageraie luba anti kinnistule 01.06.2018 (tl 107). Keskkonnaameti teate kohaselt teostati XXX kinnistul raie hinnanguliselt 2018.a juulis (tl 139). Seega ei ole kostjal enam võimalik hagejale kinnistut tagastada seisundis, milles see oli enne raieõiguse võõrandamise lepingu (rendilepingu) sõlmimist.
4. Hagejatel oleks tulenevalt VÕS § 1032 lg-st 1 õigus nõuda saadu (s.t kinnistu) tagastamist ning sellelt saadud kasu, s.t puidu müügist saadud kasumit. Kuna kinnistu tagastamine endises seisukorras ei ole võimalik, on hagejatel õigus nõuda ka hüvitist kinnistu väärtuse vähenemise eest (VÕS § 1032 lg 2). Hagejad on vastuseks kohtu küsimusele teatanud, et soovivad kinnistut ning hüvitist kinnistu hariliku väärtuse vähenemise eest. Väärtuse vähenemist hinnatakse ajahetke seisuga, mil vastav alusetu rikastumise nõue tekkis. Lepingu tühisuse korral tekib alusetu rikastumine alates lepingulise kohustuse täitmise hetkest, mille alusel saadut tagasi nõutakse. Kuivõrd lepingu eesmärgiks oli mitte kinnistu valduse üleandmine vaid raieõiguse realiseerimine, tekkis hagejate alusetu rikastumise nõue VÕS § 1032 lg 1 alusel hetkest, kui kostja (või kolmas isik kostja volitusel või eriõigusjärglasena) raieõiguse realiseeris. Sellel hetkel sai lugeda täidetuks hagejate kohustuse raieõigus üle anda. Hagejate alusetu rikastumise nõue ei saanud tekkida kostja viidatud tühise lepingu sõlmimise hetkel, kuna sel ajal oleks olnud võimalik kinnistu tagastada üleandmise seisundis. Alusetu rikastumise nõue ei saa tekkida hagejate nimetatud kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga, kuna hagejate nõude tekkimine ei ole seotud kohtumenetlusega. Kui kostjad ei oleks praeguseks raieõigust realiseerinud, ei oleks hagejatel sellest tulenevat nõuet tekkinud. 5/6 XXX kinnistul teostati raie hinnanguliselt
5. a juulis. Hagejad on metsa väärtuse tõendamiseks esitanud OÜ Metsabüroo koostatud hindamisaktid
6. a I kvartali hindade alusel (tl 14-17),
7. a II kvartali hindade alusel (tl 122-125) ning
8. a IV kvartali hindade alusel (tl 183-186). Kohus leiab, et ajaliselt kõige asjakohasem on kasutada
9. a II kvartali hindadega tehtud hindamisakti, kuivõrd raie teostati III kvartali algul. Kostja on kohtuistungil möönnud, et ei ole hindamisaktide aluseks olevaid puidu mahtusid vaidlustanud. Kostja ei ole ka hoolimata kohtu ettepanekust esitanud omapoolseid tõendeid puidu väärtuse kohta.
10. a II kvartali hindadega OÜ Metsabüroo koostatud hindamisakti kohaselt oli XXX kinnistu võimalik puidumüügi puhastulu 21 266 eurot. Kuivõrd metsainventeerimisandmetes on kirjeldatud männitüvedel vana põdrakahjustuse armistus, võiks kasvava metsa müügihind olla vahemikus 18 500 – 19 000 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd metsa hindamisel tuleb lisaks keskmisele turuhinnale arvestada ka selle konkreetse metsa kahjustustega, on hagejatel õigus nõuda kostjalt VÕS § 1032 lg 2 alusel hüvitist 19 000 eurot.
11. Kostja on osundanud sellele, et tal ei ole hüvitamise kohustust, kuna ta on metsa raieõiguse 14.06.2017 edasi müünud ega ole ise seda maha võtnud (tl 176-179). Kuivõrd kostja kui juriidilise isiku teovõimet pole piiratud ning tehingut ei ole tühistatud ähvarduse või vägivalla tõttu, ei saa kostja VÕS § 1033 lg 1 tulenevat vastuväidet VÕS § 1034 lg 1 kohaselt kasutada. Kostja kui lepingupool vastutab lepingu tagasitäitmisel kinnistu väärtuse võimaliku vähenemise eest.
12. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on tasunud hagejatele lepingute alusel kokku 12 000 eurot. Tulenevalt VÕS § 1034 lg-st 3 tuleks hagejatel tagastada saadud 12 000 eurot ning kostjal maksta hüvitis 19 000 eurot samaaegselt. Hagejad on oma nõude kostjate vastu tasaarvestanud kostjate nõudega, mis on kooskõlas VÕS § 1034 lg 3 eesmärgiga. Kohus loeb nõuded tasaarvestatuks ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja 7000 eurot. Hagejate nõue on solidaarne. Kohus mõistab vastavalt hageja taotlusele välja sellelt summalt VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel ning VÕS § 113 lg 1
13. lauses nimetatud suuruses toodud viivise alates 25.02.
15. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kohus rahuldas hagi põhimõtteliselt tervikuna, kuid võttis hüvitise väljamõistmise aluseks teise Metsabüroo OÜ hindamisakti kui hagejate soovitud, tuleb menetluskulud jätta kogu ulatuses kostja kanda. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 650 eurot ja kinnistu hindamisaktide saamise kulud 80 eurot, kokku õigusabikulud 730 eurot. Kostja ei ole hagejate taotlusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et mõlemad kulud tuleb kostjalt välja mõista kohtukuluna. Hindamisaktide saamise kulu on TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6/6