Obsah (6)

§ 263§ 28§ 113§ 118§ 16§ 76

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2019, Võru Kohtunik Erkki Hirsnik Istungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-18-

) § 263 lg 1 p 1 järgi Süüdistatav Jevgeni Tannum (endine Kapralov). Isikukood 39011186513; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx; xxxxxxx XXX Xxxxxxx XX-x (Xxxxx); Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; põhiharidusega Prokurör ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, määratud korras RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Jevgeni Tannum

§ 263

lg 1 p 1 järgi süüdi avaliku korra rikkumises vägivallaga ja karistada teda 2 aasta pikkuse vangistusega.

1. Suurendada seda vangistust Jevgeni Tannumile Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2016 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa ehk 9 kuu ja 27 päevase vangistuse võrra ning mõista Jevgeni Tannumi ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aasta 9 kuu ja 27 päeva pikkune liitvangistus.
3. Kohustada Jevgeni Tannumit ilmuma karistuse kandmiseks vanglasse kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks.
4. Arvestada Jevgeni Tannumi karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.
5. Rahuldada X.X. tsiviilhagi ja mõista Jevgeni Tannumilt X.X. kasuks välja 120 eurot arveldusarvele nr XXxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
6. Arvata menetluskulude hulka 654 eurot vandeadvokaat Kalju Kutsari poolt Jevgeni Tannumile kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi tasuna ja 810 eurone sundraha. Mõista need menetluskulud, kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud 120 eurone kaitsjatasu ja kohtumenetluses enne otsuse tegemist menetluskulu sekka arvatud 1 44 eurone tunnistajakulu ehk kokku 1628 eurot välja Jevgeni Tannumilt. Menetluskulud tuleb tasuda kuu aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
7. Hävitada kuriteo toimepanemiseks kasutatud raudlatt. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates
8. aprillist
9. Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
10. peatüki kohaselt. See tähendab, et 15 päeva jooksul alates
11. aprillist 2019 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. PÕHIOSA
12. Kohus toob kõigepealt välja menetluse senise käigu ja poolte seisukohad, tuvastab seejärel faktilised asjaolud, annab neile õigusliku hinnangu, mõistab Jevgeni Tannumile karistuse, teeb siis otsustuse tsiviilhagide kohta, võtab seisukoha menetluskulude osas ja peatub viimaks asitõendiga seonduval. Menetluse käik
13. Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis
14. detsembril 2018 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kriminaalasja Jegveni Tannumi süüdistuses

§ 263lg 1 p 1 järgi.

J. Tannumit süüdistatakse

§ 263lg 1 p 1 järgi avaliku korra rikkumises vägivallaga.

Seda seetõttu, et ta lõi

1. aprillil 2018 kella 4.25 paiku Võru maakonnas Antsla vallas Rimmi külas asuva Triinu baari ees X. X.-le raudlatiga korduvalt pähe ja kehasse ning X. X.-le kehasse. Seeläbi tekitas ta mõlemale kannatanule valu, X. X.-le kukla, pea, põsesarna ja õla marrastused ning vasaku sääre nahahaava ja X. X.-le marrastused ning hematoomid kätel, jalgadel ja alakõhus.
2. Kohtuvaidluste alguses märkis kohus, et peab võimalikuks J. Tannumi süüdi tunnistamist tapmise või vähemasti raske tervisekahjustuse tekitamise katses.
3. Prokurör palus J. Tannumi

§ 263lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistada ja karistada teda 2 aastase vangistusega.

Sellele vangistusele tuleb liita J. Tannumil kandmata 9 kuu ja 27 päevane vangistus ehk liitkaristuseks peab saama 2 aasta 9 kuu ja 27 päevane vangistus.

1. Kaitsja palus J. Tannumi teo tõendamatuse tõttu õigeks mõista.
2. J. Tannumi väitel ei pannud ta talle ette heidetavat kuritegu toime. Faktilised asjaolud
3. Kohus näitab kõigepealt ära, mis aset leidis. 2
4. X. X. ja X. X. olid
5. aprilli 2018 varahommikul Antsla vallas Rimmi külas asuvas Triinu baaris. Kui baari umbes kella nelja ajal sulgema hakati, läksid mehed välja. Varsti pärast seda hakkas X. X. kõndima baari kõrval parklas oleva auto suunas, millega X.X. pidi ta baari juurest ära viima. Samuti baaris olnud J. Tannum otsustas X. X. lüüa raudlatiga, mis oli tema (st J. Tannumi) venna autos, mis oli samuti pargitud Triinu baari parklasse ja millega J. Tannum oli eelnevalt Triinu baari juurde jõudnud. Selleks võttis ta raudlati auto pagasnikust välja, läks X. X. juurde ja lõi viimasele tollele ootamatult latiga vastu pead. Löögi tagajärjel vajus X. X. maha. Siis sekkus X. X., kes soovis X. X.-i edasiste löökide eest kaitsta. X. X. tahtis J. Tannumilt latti ära võtta, aga see ei õnnestunud: J. Tannum lõi teda hoopiski latiga vastu käsi. Peagi üritas X. X. X. X-le J. Tannumi vastu appi minna. Kõrval olnud inimesed aga hakkasid X. X-i ja X. Xi kinni hoidma, et edasisi vigastusi vältida. Mõni aeg hiljem läksid siiski viimased endiselt raudlatiga vehkinud J. Tannumi juurde ja üritasid uuesti J. Tannumilt latti kätte saada. Kõik kolm kukkusid maha. Ümber olijad tulid nende juurde ja tõmbasid nad üksteise küljest ära. Turvamees X.X. viskas lati eemale. Seejärel istusid X. X., X. X. ja J. Tannum igaüks oma autosse ja autod sõitsid minema. J. Tannumi löökide tagajärjel tekkisid X. X.-le marrastused kuklas, pealael, paremal põsesarnal ja vasakul õlal ning nahahaav vasakul säärel; X. X.-l tekkisid marrastused vasakul küünarvarrel, vasakul reiel, paremal põlvel, paremal käel ja hematoom alakõhul.
6. Selle sündmuse tuvastab kohus järgmiste tõendite alusel.
7. Eeskätt viitavad juhtunule tunnistajate ja kannatanute ütlused. Need on suures osas kokkulangevad. Nelja tunnistaja ja X. X. sõnul nägid nad, kuidas J. Tannum lõi kõigepealt X.X.-le ühe pika esemega vastu pead, seejärel sekkus X. X. ja viimaks rüselesid kõik kolm (st X. X., X. X. ja J. Tannum). Nii rääkisid X. X., X.X., X.X., X.X. ja X.X. X. X. talle kuklasse tehtud lööki ei näinud, küll aga tundis seda. X. X. ei näinud konflikti algust, st X. X. löömist J. Tannumi poolt ja sellele vahetult järgnenud X. X. reaktsiooni – küll aga nägi ta X. X., X. X. ja J. Tannumi vahelist hilisemat rüselust. Samuti ei näinud esimest lööki X.X., aga ta nägi, et X. X-il oli tekkinud vigastus ja J. Tannum seisis pikka eset käes hoides X. X. juures.
8. On loogiline, et kõik ütlused ei kattu omavahel igas detailis: erinevad inimesed märkasid erinevaid asju, kõik toimus kiiresti, õhkkond oli pingeline ja juhtunust on möödas ca aasta. Suuresti just seepärast tuleb ümber lükata ka kaitsja esitatud väited.
9. Kaitsja viitab sellele, et J. Tannumil polnud löömiseks motiivi. Tõepoolest jääb motiiv ebaselgeks. See aga ei väära isiku süüdi tunnistamist. Tõenäoliselt oli löömise esialgne põhjus X. X. tätoveeringuga seotud vestluses. Mitme ütlusi andnud isiku sõnul küsis keegi X. X. kaelal olnud tätoveeringu tähendust. X. X. olevat öelnud, et see pole küsija asi. Seda olevat X.X. (tl 29) ja X.X. (tl 36) sõnul kuulnud ka küsijaga koos olnud küsija selja taga seisnud J. Tannum; kaude viitab sellele ka X. X. (tl 94). Niisiis on võimalik, et J. Tannum vihastas X.X. vastuse peale ja otsustas reageerida nii, nagu ta seda oma elus tihti varemgi teinud on: vägivalda kasutades. Ka on mõeldav, et oma rolli mängis alkohol: on kõigiti võimalik, et mitu tundi järjest Triinu baaris olnud J. Tannum oli purjus. Samas võis J. Tannumit ajendada tegutsema ka midagi muud. Teo motiivi ebaselgeks jäämine aga ei too endaga kaasa teo toimepanija õigeksmõistmist – või õigemini ei too ta seda kaasa sellise kuriteo puhul, mille koosseisuelement motiiv ei ole ehk muu hulgas

§ 263puhul.

1. Ka viitas kaitsja sellele, et mitme ütluste andja puhul pole päris selge tema (st ütluste andja) ja J. Tannumi liikumise trajektoor. Kohtu hinnangul kõnelesid ütlusi andnud inimesed oma ja J. Tannumi liikumisest üldjuhul päris arusaadavalt. Kui ka mingeid ebaselgusi jääb, pole see 3 oluline: on loogiline, et n-ö igat sammu ei ole võimalik meeles pidada, eriti veel väga pingelises olukorras ja aasta pärast sündmust.
2. Kaitsja üritas seada ütlusi kahtluse alla ka seoses sellega, et enamik tunnistajaid ja kumbki kannatanu J. Tannumit ei tundnud ja et J. Tannumi käelabadel pole tätoveeringuid. Ka viitas kaitsja sellele, et osad ütluste andjad olevat näinud J. Tannumi Facebooki pilti ja see muutvat nende ütlused ebausaldusväärseks. Need kaitseväited jäävad kohtule osaliselt mõistetamatuks. Täpsemalt jääb arusaamatuks, miks peaks see, kui keegi vaatab kellegi Facebooki pildi, muutma tema ütlused ebausaldusväärseks. Ka ei tingi õigeksmõistva otsuse tegemist see, et enamik ütluste andjaid J. Tannumit ei tundunud. Kannatanud või tunnistajad ei tunne kurjategijat võrdlemisi tihti. Oluline on, et inimesed nägid J. Tannumit ja on hiljem kinnitanud, et lööja oli tõepoolest süüdistatav. Vaid X.X. ütles otsesõnu, et tema ei mäleta, kas lööja oli J. Tannum või mitte (st tal ei olnud meeles, kas lööja oli seesama inimene, kes oli kohtusaalis süüdistatava rollis). Kui kohus õigesti aru sai, soovis kaitsja puutuvalt J. Tannumi käelabadel tätoveeringute puudumisega seoses väita järgmist: inimesed ütlesid, et nad nägid J. Tannumi kätel tätoveeringuid; J. Tannumi käelabadel aga tätoveeringuid pole; tõsi, tätoveeringud on J. Tannumi käsivartel; käsivarred aga J. Tannumil paljad ei olnud, sest ta kandis pikkade varrukatega jakki; niisiis on ütlused valed. Seegi seisukoht ei ole kuidagi veenev. Esiteks kõneles J. Tannumi tätoveeringute nägemisest vaid X.X., kes kasutas formuleeringut „minu arust“ ja lisas oma käsivartele osutades, et tätoveeringud olid „üleval pool“ (tl 95). Teiseks on võimalik, et rüseluse käigus tulid J. Tannumi käised mõnevõrra üles või keeras ta need ise üles ning seetõttu muutusid tätoveeringud nähtavaks.
3. Samuti peaks õigeksmõistva otsuse tingima kaitsja hinnangul see, et keegi ei mäletanud, mis oli J. Tannumil seljas. Ka selline mittemäletamine J. Tannumi õigeks mõistmist kaasa ei too. On igati loogiline, et aasta pärast sündmust ei ole inimestel meeles sedavõrd ebaoluline detail, nagu teise inimese riietus (eriti kui riietus ei ole n-ö ekstravagantne – ja seda J. Tannumi riietus tema sõnade kohaselt ei olnud (tl 106)).
4. X.X-i ütlused paistavad esmapilgul tõesti mõnevõrra erinevad teistest ütlustest – nii nagu kaitsja väidabki. Nimelt viitavad teiste ütlused sellele, et kogu n-ö möll oli pidevalt väga intensiivne. X.X. aga väitis, et ta suutis mõnda aega J. Tannumist eemal olles X. X. ja X. X.-ga suhelda. Vastuolu siiski ei ole. Oluline on see, et X.X. oli ülejäänud ütluste andjatest teistsuguses situatsioonis. Esiteks polnud ta baari külastaja, vaid turvamees. Seetõttu on võimalik, et ta suutis juhtunut mõnevõrra rahulikumalt jälgida ja tema silmis n-ö ei sulanud kõik kokku. Teiseks võis see olla ka seepärast, et X. X. oli teises kohas (baari taga) ega näinud erinevalt teistest ütlusi andnud inimestest sündmuse algust. Niisiis toetavad ka X. X-i ütlused ülejäänud tunnistajate ja kannatanute öeldut.
5. Kuidagi ei väära J. Tannumi süüdi tunnistamist ka see, et J. Tannumil minema minna lubati. On igati loogiline, et J. Tannum sai pärast kaklust, X.X-i ja X.X-i temast eemale tirimist ning auto peale istumist lasta end baari juurest ära sõidutada.
6. Eelöeldud ütlused näitavad üheselt, et J. Tannum valetas ja tema ütlustele tugineda ei saa. Lisaks on J. Tannumi versioon juhtunust ka mitteusutav. Nimelt ei saa uskuda seda, et inimene näeb 6–7 inimest rüselemas ja läheb endale ilma mingit täpsemat infot hankimata – nt rüselejate isikute, n-ö poolte, rüseluse põhjuse vms kohta – rüselejaid lahutama. Eriti raske on seda uskuda korduvkurjategijast J. Tannumist.
7. Kannatanute vigastused tuleb tuvastada tervisekaartide fotode ja kannatanute ütluste alusel. 4 Õiguslik hinnang
8. J. Tannumile on heidetud ette

§ 263lg 1 p 1 pärase kuriteo toime panemist.

Kohus kontrollib järgnevalt, kas õigesti. 21. J. Tannum pani oma teo toime Triinu baari kõrval olevas parklas ehk avalikus kohas korrakaitseseaduse (KorS) § 54 mõttes. Süüdistatav eksis KorS § 55 lg 1 p 1 vastu, mille järgi on avalikus kohas keelatud teist isikut lüüa, kakelda või muul viisil vägivaldselt käituda. Löögid kujutasid endast vägivalda, sest nad oli

1. peatüki
2. jao
3. jaotises ehk vägivallategude alla paigutatud
4. paragrahvi pärased: nad tekitasid ohvritele valu ja nende tõttu tekkisid marrastused ning hematoomid, st tervisekahjustused. J. Tannumi tegevus häiris juhtunut pealt näinud läheduses viibinud inimesi. Eriti häirituna tundsid end X.X., kes ütles, et tal oli kohutav (tl 30), ja X.X., kes sattus oma sõnul paanikasse (tl 37); mõlema jaoks oli J. Tannumi tegevus täiesti ootamatu, nad olid konfliktikohast mõnevõrra eemal ja kumbki ei võtnud konfliktist kuidagi osa.
5. Süüdistatav tegutses tahtlikult: tema tahtlus hõlmas kõik objektiivse koosseisu asjaolud.
6. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esinenud. Muu hulgas ei saa J. Tannum väita, et tema poolsed X.X. löömisele järgnevad teod oli õiguspärased tulenevalt hädakaitsest ehk ta kaitses end X.X. ja X.X. ründe vastu. Esiteks olid vähemasti X.X. esimesed J. Tannumile kallale tungimise katsed õiguspärased, sest ta üritas X.X edasistest löökidest päästa ehk osutas X. Xle hädaabi

§ 28lg 1 mõttes.

See aga tähendab seda, et J. Tannum ei saanud end sellise õiguspärase tegevuse vastu kaitsta. Ka hiljem jätkas J. Tannum mitme tunnistaja sõnul raudlatiga vehkimist, mistõttu paistab ka X. X. ja X.X. hilisem reaktsioon hädakaitsega õigustatud. Tõsi, esineb ka mõningaid viiteid sellele, et viimased X. X. ja X.X. ründed J. Tannumile endast hädakaitset ei kujutanud (vaid olid kättemaks). Nii kõnelesid mitmed tunnistajad sellest, et nad hoidsid X.X.-i ja X.X.-i kinni, et viimased ei saaks uuesti J. Tannumi juurde minna ja X.X. ütles otsesõnu, et X.X. ning X.X. soovisid J. Tannumile muu hulgas tappa anda (tl 29 pöördel) ja et X.X. tahtis võtta ühte puuhalgu, et J. Tannumile kätte maksta (tl 31). Kui leidagi KrMS § 7 lg-le 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõttele tuginevalt, et n-ö lõpurüseluse algatasid vahetult X.X. ja X.X., ei tingi see ikkagi J. Tannumi õigeks mõistmist. Esiteks ei muudaks see olematuks eelnevalt toime pandud tegusid. Teiseks aga ei oleks J. Tannum ka X.X.-i ja X.X.-i õigusvastaste rünnakute korral tohtinud neid rünnakuid tõrjuda nii, nagu ta seda tegi. Seda seetõttu, et ta oli oma eelneva käitumisega (st eelneva peksmisega) need ründed provotseerinud. Isegi kui leida, et tegemist ei olnud tahtliku provokatsiooniga (mis välistaks hädakaitseõiguse üldse: Sootak – Karistusõigus. Üldosa. 2018, VII/138), oli provokatsioon ikkagi süüline. Süüliselt ründe esile kutsunud inimene aga ei tohi rünnet hakata kohe aktiivselt tõrjuma: ta peab hoopiski ründajate eest põgenema või vähemalt kasutama passiivset kaitset (Sootak – Karistusõigus. Üldosa. 2018, VII/139 ja 131; ka Riigikohus on korduvalt leidnud, et provokatsioon võib hädakaitseõigust piirata: RKKKo 3-1-1-111-04, p 12 ja RKKKo 3-1-1-26-11, p 16) . Praegu oleks J. Tannum võinud autosse minna ja lasta end ära sõidutada (nt ajal, mil X.X.-i ja X.X.-i kinni hoiti). 24. Tegu oli süüline. 25. J. Tannumit ei ole võimalik tunnistada süüdi ei tapmise katses

§ 113

lg 1 – § 25 lg 2 ega isegi mitte „üksnes“ raske tervisekahjustuse tekitamise katses

§ 118

lg 1 p 1 – § 25 lg 2 või § 118 lg 1 p 2 – § 25 lg 2 või § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 – § 25 lg 2 järgi. Tõsi, 74 cm pikkuse 5 raudlatiga inimese kuklasse löömise korral võib lööja tegutseda rakse tervisekahjustuse või isegi tapmise tahtlusega. Seda seetõttu, et raudlatt on tugev ja raske ese ning inimese peas on aju kui ülimalt tähtis organ. Seepärast on kõigiti võimalik, et lööja möönab ja peab võimalikuks (

§ 16

lg 4), et löögi tagajärjel võib inimene ajukahjustuste tõttu surra või vähemasti võib olla tagajärjeks eluohtlik või pikaajaline tervisekahjustus. J. Tannumi puhul sellist tahtlust siiski jaatada ja ei saa ja seda kahel põhjusel. Esiteks ei tekkinud X.X.-il mingeid tõsiseid haavu. Seepärast on mõeldav, et J. Tannum ei löönud X.X.-i väga kõvasti ja tulenevalt sellest ei arvestanud ta mõne raske tagajärje saabumise võimalusega. Teiseks tuleb pidada silmas seda, et raudlati laius on 2,5 cm ja paksus 0,3 cm. Seega on võimalik, et J. Tannum lõi X.X.-i lapiti, st 2,5 cm laiuse osaga. Sellise lapiti löömise ohtlikkus on aga märksa väiksem kui oleks serviti löömise puhul või kui kedagi löödaks ümara latiga. Seda seetõttu, et lapiti löömise korral on kehaga kokkupuute pind võrdlemisi suur ja sellest lähtuvalt kandub ka löögienergia üle suuremale alale ning löögist tulenev oht väheneb. Karistus 26.

§ 263lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse.

Rahaline karistus kõne alla ei tule. Esiteks on J. Tannumi teosüü võrdlemisi suur: vt käesoleva otsuse järgmist punkti. Teiseks on J. Tannumit korduvalt karistatud, sh vägivallategude eest ja praeguse kuriteo pani süüdistatav toime tema ennetähtaegsele vanglast vabanemisele järgneval katseajal. Niisiis on J. Tannumit vaja karistada vangistusega.

1. Mitmed asjaolud viitavad suurele süüle. Esiteks tuleb arvesse võtta seda, et J. Tannum kasutas kuriteo toime panemiseks raudlatti, X.X.-le raudlatiga pähe löömine külgneb mõne väga raske kuriteo katsega (vt käesoleva otsuse p 25) ja X.X. pidi ründe tõttu mitu päeva kodus põdema. Teiseks oli selja tagant toimunud rünnak X.X.-i vastu argpükslik ja kannatanu jaoks täiesti ootamatu, mistõttu ei saanud X.X. kuidagi end kaitsta või vähemasti kahju kandmiseks vaimselt ette valmistuda. Kolmandaks ei piirdunud J. Tannum ühe inimese löömisega, vaid peksis kahte ohvrit. Ka karistuse suurusega seoses ei saa kuidagi jätta arvesse võtmata, et J. Tannumit on vägivallategude eest korduvalt karistatud ja et ta pani käesoleva menetluse esemeks oleva teo toime vaid mõni kuu pärast seda, kui riik talle vastu tuli ja ta ennetähtaegselt talle katseaega kehtestades karistuse kandmiselt vabastas.
2. Siiski on ka mitmeid süüd vähendavaid asjaolusid. Esiteks ei olnud J. Tannumi teo tagajärjed sedavõrd tõsised, nagu nad oleksid võinud olla (ilma, et oleks realiseeritud mõne raskema karistusseaduse koosseis). Mõningal määral tuleb arvestada sedagi, et sündmus toimus varahommikul baari juures. Et niisuguses kohas sellisel ajal midagi sellist aset leiab, on mõnes mõttes ette aimatav ja sellest lähtuvalt on ka teo ebaõigus väiksem, kui see oleks toimunud nt lasteaias (lapsevanemate tüli tõttu), sümfooniaorkestri kontserdil vms. Ka peab arvestama seda, et ohvrid olid noored tugevad mehed, mitte aga nt lapsed, naised või vanad põdurad inimesed. Samuti tuleb mõningal määral arvesse võtta, et hilisema rüseluse käigus võisid X.X. ja X.X. J. Tannumit kättemaksuks rünnata (vt käesoleva otsuse p 23). Viimaks peab arvestama sedagi, et ca aasta jooksul on J. Tannum end õiguskuulekalt ülal pidanud ja näib, et ta on hakanud võrdlemisi korralikuks inimeseks: ta on läinud tööle ja sai paar nädalat tagasi isaks.
3. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et J. Tannumile tuleb mõista mõneti alla sanktsioonimäära keskmise jääv karistus ehk 2 aasta pikkune vangistus. 30.

§ 76lg 8 ja § 65 lg 2 alusel tuleb seda karistust suurendada J.

Tannumile Tartu Maakohtu

1. oktoobri 2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse ehk 9 kuu ja 27 päevase 6 vangistuse võrra. Niisiis peab J. Tannum minema kandma 2 aasta 9 kuu ja 27 päevast liitvangistust. Tsiviilhagid
2. Asjas esitati kaks tsiviilhagi.
3. X.X. esitas nõude 200 euro saamiseks. Millele ta sellise nõude rajab, X.X. oma hagis ei täpsustanud. Kohus andis kohtu alla andmise määruses X.X.-le tähtaja selle puuduse kõrvaldamiseks. X.X. seda ei teinud.
4. X.X. nõuab J. Tannumilt 120 euro hüvitamist. Peksmise tõttu purunesid tema teksapüksid Mustang ja muutusid kasutuskõlbmatuks. Pükste väärtus oli 90 eurot. Vigastuste raviks kasutas X.X. erinevaid ravimeid, sh valuvaigisteid. Nende ravimite eest maksis kannatanu kokku 30 eurot.
5. Kuivõrd X.X. ei kõrvaldanud oma hagis puudusi, tuleb see hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 alusel läbi vaatamata.
6. X.X. hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tõsi, hageja ei ole hagis kirjeldatud kahju dokumentaalselt, nt kviitungitega, tõendanud. TsMS § 232 aga sätestab tõendite vaba hindamise põhimõtte, mis tähendab muu hulgas seda, et kahju hüvitamiseks ei ole kviitungeid tingimata tarvis. On kõigiti loogiline, et Mustangi teksapüksid maksavad 90 eurot. Ka on igati usutav, et X.X. kulutas ravimitele 30 eurot – eriti pidades silmas X.X.-i võrdlemisi tõsiseid vigastusi. Sellise kahju tekitamine on võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 2 ning lg 7 (koostoimes

§-ga 263) kohaselt õigusvastane ja J. Tannum peab selle X-X.-le hüvitama. Menetluskulud ja asitõend

1. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Seda normi tuleb siiski lugeda koostoimes KrMS § 189 lg-ga 1: kohtueelses menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Viimasena viidatud norm tähendab seda, et kohtueelses menetluses otsustab selle, kas mingi rahasumma on kriminaalmenetluse kulu, uurimisasutus või prokuratuur. See omakorda tähendab, et kohus saab niisuguste kulude osas otsustada KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaldades üksnes seda, kelle kanda need jäävad.
2. Kohtueelses menetluses on menetluskulude hulka arvatud 120 eurot (sh käibemaks) kaitsjatasuna.
4. aprilli 2019 määrusega luges kohus menetluskulu hulka X.X.-l tunnistajaks olemisega seoses tekkinud 44 euro suurused kulud.
5. Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse 654 euro (sh käibemaks) menetluskulude hulka arvamiseks. See taotlus on põhjendatud ja taotletud summa tuleb arvata KrMS § 175 lg 1 p 4 ja Justiitsministri
6. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ alusel menetluskulude hulka.
7. Viimaks kuulub menetluskulu hulka ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 810 eurot. 7
8. Niisiis on menetluskulud kokku 1628 eurot. KrMS § 180 lg 1 ls 1 kohaselt tuleb need kulud hüvitada J. Tannumil. Seda peab ta tegema kuu aja jooksul otsuse jõustumisest arvates (vt KrMS § 423 ja § 417 lg 2). Asitõend
9. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohustab kohut võtma seisukoha asitõendite osas. Praeguses asjas on asitõendiks löömiseks kasutatud raudlatt. Sellel latil ei ole kohtu hinnangul väärtust, mistõttu tuleb see KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. /allkirjastatud digitaalselt/ 8