KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-10059 Tsiviilasi Va

§ 20

lg 1 ja MTÜS § 23 lg 1 alusel on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Ühistu põhikirja punkt 7.8.6 näeb ette suurema häälteenamuse nõude: põhikirja muutmise otsuse poolt peab olema rohkem kui pool ühistu liikmetele kuuluvate häälte üldarvust. See tähendab, ühistu põhikirja muutmise otsuse poolt peab olema kuuest häälest neli ning 24.06.2019 toimunud koosolek ei olnud pädev otsustama põhikirja muutmist. 2. Ühistu märkis vastusena avaldajate avaldustele, et 24.06.19 toimunud korduv üldkoosolek oli seaduse ja põhikirja sätetega kooskõlas, korteriomanike poolt korrektselt kokku kutsutud, läbi viidud ja kõik vastuvõetud otsused (sh põhikirja muutmine) peaksid jääma kehtima.

§ 23

lg 1 sätestab, et korduvkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohus tuvastas
2. novembri 2019 määrusega, et 24.06.2019 üldkoosoleku otsused on tühised. Maakohus määras, et otsuse jõustumisel tühistatakse 04.07.2019 seatud hagi tagamine. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Nii MTÜS-i sätetest kui ka korteriühistu põhikirjast tuleneb, et üldjuhul kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel. Juhatus peab koosoleku kokku kutsuma ka siis, seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu eelmises lauses nimetatud asjaoludel üldkoosoleku kokku, siis võivad üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud ühistu liikmed ise kokku kutsuda üldkoosoleku samas korras juhatusega. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et korterite nr X, X ja X omanikud ja Reet Kõvask on esitanud juhatusele kirjaliku avalduse koos põhjuse ära näitamisega üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja juhatus ei ole vaatamata esitatud avaldusele üldkoosolekut kokku kutsunud.

§ 29

lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MÄÄRUSKAEBUS 2 4. Korteriühistu esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus tuvastanud, et üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse või põhikirja nõudeid.

§ 29lg 1 järgi on otsused tühised vaid olulise rikkumise korral.

Ühistu põhikirja punktid 7.1.

1. ja 7.6.
2. annavad ühistu liikmetele õiguse kutsuda erakorraline üldkoosolek kokku ilma juhatuse poole pöördumata. Kuna juhatus ei täitnud enda kohustusi, oli liikmetel õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.
3. Avaldaja Vaino Vankov pidas määruskaebust põhjendamatuks. Juhatusele üldkoosoleku kokkukutsumiseks avalduse esitamise nõue on seadusest (

§ 20lg 1, MTÜS § 20 lg 1) tulenev nõue ning seaduse rikkumine on oluline rikkumine.

Ühistu liikmetel on õigus koosolek ise kokku kutsuda, kuid see õigus rakendub vaid siis, kui juhatus seda ei tee või juhatust ei ole.

1. Avaldaja Silvi Babenko seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3. Õige on maakohtu seisukoht, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus (MTÜS § 20 lg 1). Sellest sätestab erandi MTÜS § 20 lg 4, mille kohaselt võivad ühistu liikmed üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut MTÜS § 20 lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet (MTÜS § 20 lg 3). Sarnaselt sätestab üldkoosoleku kokkukutsumise ka põhikirja p 7.6.
4. Seega tekib 1/10 ühistu liikmetest üldkoosoleku kokkukutsumise õigus, kui kokkukutsumist nõuavad juhatuselt kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. Korteriühistu ei ole tõendanud, et selline nõue juhatusele kirjalikult ja põhjust ära näidates esitati. Seega on toimunud MTÜS § 20 lg 1 rikkumine.
5. Ringkonnakohus märgib, et 24.06.2019 üldkoosolek ei olnud

§ 23

lõikes 1 sätestatud korduskoosolek, kuna ka 13.06.2019 koosolekut ei kutsunud kokku juhatus ning ei ole tõendatud, et juhatuse poole üldkoosoleku kokkukutsumiseks MTÜS § 20 lg 4 korras pöörduti. Kuna ka 13.06.2019 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti MTÜS § 20 lõiget 1, ei ole 13.06.2019 üldkoosolekut kehtivalt toimunud ja 24.06.2019 üldkoosolek ei olnud korduskoosolek. Järelikult on 24.06.2019 üldkoosoleku otsused MTÜS § 241 lg 1 ja

§ 29lg 1 alusel tühised. 10. Kuna määruskaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta Ts

MS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Avaldajatel ei ole ringkonnakohtus hüvitatavaid menetluskulusid. digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi