3-16-1092/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 13.07.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1092 Haldusasi XX kaebus Venemaa Föderatsiooni pensioni saamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.06.2016 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.06.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-1092 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 31.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada fakti, et ta elas koos YY-ga kuni viimase surmani ühise majapidamise ja leibkonnana ning YY pension oli perekonna põhiline sissetulekuallikas. Kaebaja abikaasa sai Venemaa Föderatsioonilt igakuuliselt sõjaväepensioni kuni surmani. Kaebaja pöördus 27.04.2016 Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonda taotlusega määrata temale abikaasa surma järgselt lesepension. Kuna abikaasade registrijärgsed elukohad olid erinevad, palus saatkond esitada kohtulahendi, et kaebaja elas ühises leibkonnas koos oma abikaasaga kuni viimase surmani.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 17.06.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Määruse põhjenduste kohaselt on halduskohtumenetluse seadustiku HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei või Eesti kohtule esitada kaebust välisriigi võimude, rahvusvaheliste organisatsioonide või selle organi tegevuse peale. Eesti Vabariigi halduskohtu pädevus piirdub Eesti Vabariigi haldusorganite tegevuse kontrollimisega. Venemaa Föderatsioonilt pensioni saamiseks vajalikud eeldused on sätestatud Venemaa Föderatsiooni seadustes ning nende olemasolu või puudumist peavad kontrollima Venemaa Föderatsiooni ametiasutused, vajadusel kohtud. Eesti kohtul puuduvad teadmised 3-16-1092 Venemaa Föderatsioonis kehtivate seaduste kohta ja pädevus tuvastada Venemaa Föderatsiooni haldusmenetluses vajalikke faktilisi asjaolusid. Seega tuleb kaebajal pöörduda pensioni saamise taotlusega Venemaa Föderatsiooni asutuste poole ja vajadusel Venemaa Föderatsiooni kohtu poole. Venemaa Föderatsiooni ametiasutused peavad ise kontrollima, kas kaebaja esitatavad dokumendid on piisavad pensioni määramiseks või milliseid asjaolusid oleks täiendavalt vaja kontrollida ja tuvastada. Kui Venemaa Föderatsiooni ametivõimud, sh kohtud vajavad seejuures abi Eestis elavate tunnistajate ülekuulamiseks või Eesti Vabariigi ametiasutustelt teabe saamiseks, on neil vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades õigus esitada õigusabitaotlus Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile (lepingu art-d 3 ja 4). Pensioniasjades teevad Venemaa Föderatsiooni ametiasutused koostööd Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametiga Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu (edaspidi koostööleping) art 8 järgi.
3. XX esitas määruskaebuse halduskohtu 17.06.2016 määruse peale. Halduskohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.06.2016 määrus ja saata asi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Koostöölepingu art 8 p 2 kohaselt teevad lepingupoolte pädevad asutused üksteisega koostööd lepingu kohaldamisega seotud küsimustes ning art 8 p 3 kohaselt osutavad lepingupoolte pädevad võimuorganid ja pädevad asutused üksteisele abi lepingu kohaldamiseks ja edastavad lepingu rakendamiseks teavet oma õigusaktide ja nende muudatuste kohta, samuti vahetavad statistilisi andmeid. Seega võtsid lepingu pooled omale kohustuse teha koostööd ning see laieneb ka isikute abistamisele ja nende õiguslike probleemide lahendamisel riigis, kus isikud viibivad. On mõeldamatu, et nii kõrges eas kaebaja peab sõitma asjaajamiseks Venemaale. Põhiseaduse (PS) § 13 sätestab igaühe õiguse saada riigi ja seaduse kaitset ning Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Tulenevalt PS §-st 15 on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtu 17.06.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.
6. Eesti halduskohus ei saa HKMS § 4 lg-te 1 ja 3 kohaselt lahendada probleemi, mis on tekkinud kaebaja ja välisriigi vahelisest õigussuhtest. Riigikohtu erikogu leidis 25.05.2005 määruses asjas nr 3-3-4-1-05 (p 10), et halduskohus ei saa tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu Vene Föderatsiooniga. Ringkonnakohus märgib, et puudub ka välisleping, mis omistaks halduskohtule pädevuse asja lahendada. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ei hõlma haldusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamist ega täitmist. Kaebaja viidatud koostöölepingu art 8, mis reguleerib pädevate võimuorganite ja pädevate asutuste koostööd, ei laiene kohtumenetlusele. Koostöölepingu art 1 p 1 ap 2 kohaselt on pädevad võimuorganid Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium ning Venemaa Föderatsiooni Tervishoiu ja Sotsiaalarengu Ministeerium. Koostöölepingu täitmiseks 06.10.2011 allkirjastatud rakenduskokkuleppe art 2 kohaselt on 2