Obsah (8)

§ 118§ 199§ 74§ 65§ 4231§ 64§ 68§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09. augustil 2019.a Tallinn Kriminaalasja number 1-19-3791 (19231600089) Kohtunik Eha Popova Kohtui

§ 118

lg 1 p 2; § 199 lg 2 p 9 ja § 4231 järgi lühimenetluses Ülle Jaanhold Prokurör Süüdistatav Kaitsjad VÜSAL MIRIJEV Ik 38606230230, eluk xxxx, viibib vahi all xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas Harju Maakohtu 08.06.2018.a otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, mis jäeti

§ 74

alusel 2 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata; Harju Maakohtu 05.07.2018.a otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi vangistusega 3 kuud,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristusena vangistusega 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 627 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat; Harju Maakohtu 04.03.2019.a määrusega pöörati ärakandmata karistus – vangistus 1 aasta 6 kuud ja 24 päeva – täitmisele, karistus kustumata Indrek Põder ja Olga Väina RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2; 311 ja 313: Tunnistada süüdi Vüsal Mirijev

§ 118lg 1 p 2 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel V. Mirijevile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 (kolm) aastat. Vastavalt

§ 65lg 1 lugeda mõistetud raskeima karistusega kaetuks Harju Maakohtu 05.07.2018.a.

otsusega mõistetud kergem karistus ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus - 4 kuud ja 14 päeva vangistust - ärakandmisele kuulub 2 (kaks) aastat) 7 (seitse) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust. Tunnistada süüdi Vüsal Mirijev

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust,

§ 4231järgi 4 (neli) kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64lg 1 suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel V. Mirijevile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud. Vastavalt

§ 65

lg 2 suurendada

§ 199

lg 2 p 9 ja 4231 järgi mõistetud liitkaristust – 8 kuud vangistust – enne Harju Maakohtu 05.07.2018.a. otsust toimepandud episoodi eest mõistetud ärandmata liitkaristuse - 2 (kaks) aastat) 7 (seitse) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust – võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust. Vastavalt

§ 68lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.02.2019.a.

– 27.05.2019.a., so 3 (kolm) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva, ärakandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Kohaldada V. Mirijevi suhtes tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates 09.08.2019.a. Asitõendid – 2 CD plaati ja 2 DVD plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista Vüsal Mirijevilt Xxxx AS kasuks 29,91 eurot, mis tuleb kanda Xxxx AS Xxxx asuvale arvelduskontole nr xxxx. Välja mõista Vüsal Mirijevilt M J (ik xxxx) kasuks 3500 eurot, mis tuleb kanda M J arveldusarvele nr xxxx Xxxx. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Vüsal Mirijevilt riigituludesse sundraha 1350 eurot ja menetluskulud 714 eurot (kaitsjatasu 630 eurot ja ekspertiisikulu kohtuarstliku ekspertiisi eest summas 84 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 2064 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 172 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu 2 postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD Vüsal Mirijev on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 21.01.2018 kella 15.45 ajal xxxx asuvas xxxx alkoholipoes lõi M Jd rusikaga näo ja pea piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu põrandale maha. Seejärel jätkas V. Mirijev maas lamava kannatanu peksmist käte ja jalgadega kogu keha ja pea piirkonda mitme minuti vältel. Peksmisega põhjustas Vüsal Mirijev kannatanule järgmised tervisekahjustused: marrastused otsmikul, ajusisese verevalumi vasakus suurajupoolkeras (läätstuuma välimises osas) koos parempoolse osalise halvatusega (käsi pleegiline, jalas parees 4 palli), kerge motoorse afaasiaga ning näonärvi tsentraalse osalise halvatusega. Loetletud tervisekahjustused tõid vastavalt 28.06.2018 ekspertiisiaktile nr 18E-PõI0081 endaga kaasa tervisehäire, mis ei ole eluohtlik, kuid mis kestab vähemalt neli kuud. Samuti kaasnes M Jle tekitatud tervisekahjustusega Eesti Töötukassa 06.03.2018 töövõime hindamise otsuse kohaselt puuduv töövõime. Sellest tulenevalt Vüsal Mirijev tekitas oma tahtliku tegevusega M Jle raske tervisekahjustuse. Seega Vüsal Mirijev pani oma tahtliku tegevusega toime tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud ja millega kaasneb puuduv töövõime, see on

§ 118lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vüsal Mirijevit süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 05.07.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5494 varguse toimepanemises süüdi mõistetud ja karistatud, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 30.11.2018 kella 22.02 ajal xxxx asuvas Xxxx ASile kuuluvas xxxx teenindusjaamas tankis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx, kütusepaaki 8,08 liitrit mootorikütust 95miles maksumusega 10,09 eurot ning lahkus teenindusjaamast, jättes tangitud kütuse eest tahtlikult tasumata. Samuti tema 03.01.2019 kella 09.29 ajal xxxx asuvas Xxxx AS-ile kuuluvas xxxx teenindusjaamas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx, kütusepaaki 7,64 liitrit mootorikütust 95 milesPlus maksumusega 9,92 eurot ning lahkus teenindusjaamast, jättes tangitud kütuse eest tahtlikult tasumata. Samuti tema 08.01.2019 kella 12.18 ajal xxxx asuvas Xxxx AS-ile kuuluvas xxxx teenindusjaamas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto xxxx, reg-nr xxxx, 3 kütusepaaki 7,80 liitrit mootorikütust 95miles maksumusega 9,90 eurot ning lahkus teenindusjaamast, jättes tangitud kütuse eest tahtlikult tasumata. Seega Vüsal Mirijev pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o.

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vüsal Mirijevit süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, kellel on Põhja prefektuuri 10.09.2018 otsusega väärteoasjas nr 231518004288 karistusena alates 05.10.2018 juhtimisõigus ära võetud kuni 04.04.2019, ja keda on väärteokorras Põhja prefektuuri 25.11.2018 kiirmenetluse otsusega karistatud LS § 201 lg 2 järgi 25.11.2018 sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis tahtlikult uuesti 30.11.2018 kella 22.03 paiku xxxx juures asuvas Xxxx AS-i xxxx tanklas mootorsõidukit xxxx, reg-nr xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Samuti tema juhtis tahtlikult uuesti 03.01.2019 kella 09.29 paiku xxxx juures asuvas Xxxx AS-i xxxx tanklas, s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit xxxx, reg-nr xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Samuti tema juhtis tahtlikult uuesti 08.01.2019 kella 12.19 ajal xxxx juures asuvas Xxxx AS-i xxxx tanklas, s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit xxxx, reg-nr xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Samuti tema juhtis tahtlikult uuesti 05.02.2019 kella 01.38 ajal xxxx juures, s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit xxxx, reg-nr xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega Vüsal Mirijev pani oma tahtliku tegevusega toime

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt. POOLTE SEISUKOHAD Prokurör palus mõista Vüsal Mirijev süüdi

§ 118lg 1 p 2, § 199 lg 2 p 9 ja § 4231 järgi.

Kohtuistungil selgitas süüdistatav V. Mirijev, et süüdistus on talle arusaadav, ta ei tunnistanud ennast süüdi

§ 118

järgi, ülejäänud süüdistuses tunnistas ta ennast süüdi ja nõustus lühimenetlusega. Kaitsjad I. Põder ja O. Väina taotlesid mõista V. Mirijev

§ 118lg 1 p 2 järgi õigeks.

Juhul, kui kohus ei nõustu kaitsjaga, siis mõista V. Mirijevile

§ 118lg 1 p 2 järgi 4 miinimumkaristusena vangistus 4 aastat ning vähendada mõistetud karistust Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra

§ 199lg 2 p 9 järgi taotles kaitsja V. Mirijevi karistamist vangistusega 3 aastat ning karistuse vähendamist Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra,

§ 4231järgi taotles kaitsja V. Mirijevi karistamist vangistusega 1 aasta ning karistuse vähendamist Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et Vüsal Mirijevi süü

§ 118

lg 1 p 2; § 199 lg 2 p 9 ja § 4231 järgi on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega.

§ 199

lg 2 p 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kahtlustavana ülekuulamistel 05.02.2019 (1 kd tl 26) ja 13.02.2019 (2 kd tl 45) tunnistas V. Mirijev ennast täielikult süüdi kütuse vargustes 30.11.2018, 03.01.2019 ja 08.01.2019, kahetses juhtunut ja selgitas, et jättis koheselt kütuse eest maksmata, sest tal ei olnud raha ning hiljem unustas kütuse eest tasuda. Kütuse varguste toimepanemist V. Mirijevi poolt Xxxx AS erinevatest teenindusjaamadest tõendavad lisaks süü omaksvõtule kirjalikud tõendid ja tunnistaja ütlused. Kannatanu Xxxx AS-i avaldus ja asitõendi – Xxxx xxxx teenindusjaama turvakaamerate 30.11.2018 videosalvestiste – vaatlusprotokoll (2 kd tl 10-11,16-20) tõendavad, et 30.11.2018 kella 22.02 ajal tankis meesterahvas xxxx teenindusjaamas musta värvi sõiduautosse xxxx, registreerimismärgiga xxxx 8,08 liitrit mootorikütust 95 miles 10,09 euro väärtuses ja lahkus tangitud kütuse eest tasumata. Kannatanu Xxxx AS-i avaldus, asitõendi – Xxxx xxxx teenindusjaama turvakaamerate 03.01.2019 videosalvestise – vaatlusprotokoll (1 kd tl 1-2,7-10) ja Xxxx töötaja M Pi ütlused (1 kd tl 11-12) tõendavad, et 03.01.2019 kella 09.29 ajal tankis meesterahvas musta värvi sõiduautosse xxxx, registreerimismärgiga xxxx 7,64 liitrit mootorikütust 95 milesPlus summas 9,92 eurot ja lahkus võetud kütuse eest tasumata. Kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitas V. Mirijev, et pildil Xxxx AS xxxx teenindusjaama turvakaamera salvestusel on kujutatud teda (1 kd tl 27). Kannatanu Xxxx AS-i avaldus, asitõendi - Xxxx xxxx teenindusjaama turvakaamerate 08.01.2019 videosalvestise – vaatlusprotokoll (2 kd tl 3-25, 26-29) tõendavad, et 08.01.2019 kella 12.18 ajal tankis meesterahvas musta värvi sõiduautosse xxxx, registreerimismärgiga xxxx 7,80 liitrit mootorikütust 95 miles summas 9,90 eurot, seejärel lahkus tangitud kütuse eest tasumata. Liiklusregistri väljavõte kinnitab, et V. Mirijev on sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx kasutajaks (1 kd tl 171). Karistusregistri väljavõttest (2 kd tl 30-37) ja kohtuotsuse ärakirjast (2 kd tl 38-39) nähtub, et V. Mirijevit on korduvalt karistatud

§ 199

lg 2 p 9 järgi, viimati karistati teda Harju Maakohtu 05.07.2018.a otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi liitkaristusena vangistusega 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 627 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud riimuvate tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et V. Mirijev isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest, varastas ajavahemikul alates 30.11.2018 kuni 08.01.2019 süstemaatiliselt võõrast vara, tegutsedes kavatsetult. Süstemaatilisus eeldab, et tuvastatav on teatav seos, ühetaolisus isiku käitumises. 5 Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V. Mirijev on korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest, sealhulgas samaliigiliste varguste eest. Riigikohus on asunud seisukohale, et

§ 199

lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Tähele tuleb panna aga seda, et eluviisi võimaliku tunnusena on kolleegium vaadelnud ka olukorda, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada.

§ 199

lg 2 p 9 näeb ette kriminaalkaristuse ka nende isikute suhtes, kes harjumusest ja ühtelugu varastavad võõrast vara, sest varastamine tundub hetkel olevat mugavam ja kasulikum kui ostu eest tasumine (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud V. Mirijevile harjumuseks. Seega pani V. Mirijev toime võõra vallasasja äravõtmise võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

§ 4231

näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kahtlustavana ülekuulamistel tunnistas V. Mirijev ennast täielikult süüdi

§ 4231

järgi ja selgitas, et mootorsõiduki juhtimisõigus on temalt ära võetud alates 05.10.2018 kuni 04.04.2019.a, kuid kuna tal oli vaja autoga sõita, siis juhtis ta sõidukit ilma juhtimisõiguseta. V. Mirijev kahetses tehtut (2 kd tl 45). Peale süü omaksvõtu tõendavad V. Mirijevi süüd sõiduki süstemaatilises juhtimisõiguseta isiku poolt kirjalikud tõendid ja tunnistaja ütlused. juhtimises Väärteoprotokoll AB 1569616 ja politseiametnikust tunnistaja T. H ütlused (2 kd tl 30,32) tõendavad, et V. Mirijev juhtis 05.02.2019 kella 01.38 ajal xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Väärteomenetluse nr 2316,19,000412 lõpetamise määrusest (2 kd tl 38) nähtub, et väärteomenetlus Vüsal Mirijevi suhtes lõpetati seoses kuriteotunnuste ilmnemisega. Asitõendite - Xxxx xxxx teenindusjaama turvakaamerate 30.11.2018 videosalvestise, Xxxx xxxx teenindusjaama turvakaamerate 03.01.2019 videosalvestise ja Xxxx xxxx teenindusjaama turvakaamerate 08.01.2019 videosalvestise - vaatlusprotokollid koos fototabelitega tõendavad, et V. Mirijev juhtis 30.11.2018, 03.01.2019 ja 08.01.2019 mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx. Otsus väärteoasjas nr 2315,18,004288 (2 kd tl 60-62) tõendab, et Vüsal Mirijevilt on põhikaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Seega on tõendamist leidnud, et V. Mirijev on süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Süüdistatav on kinnitanud, et oli sõidukit juhtima asudes teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega on süütegu toime pandud otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

§ 118

lg 1 p 2 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime. Vaidlus puudub selles, et M. J ja V. Mirijev viibisid 21.01.2018 kella 15.45 paiku xxxx asuvas alkoholipoes. Seda kinnitavad kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlused ning kirjalikud tõendid. 6 Kannatanu M J ütlustest (1 kd tl 82-83) nähtuvalt tuli ta 2018.a jaanuaris (kuupäeva ei mäleta) xxxx alkoholipoodi, mis asub tema elukoha lähedal. Selles kaupluses oli ta varasemalt tutvunud Mnimelise kaupluse müüjaga (M Z, edasiselt M. Z). Kannatanu käis kaupluses, ostis õlut ja läks koju. Mõne aja pärast läks ta uuesti kauplusesse ja võttis kaasa kassi, et seda M. Zle näidata, kuid kass jooksis kaupluses ära. Kannatanu hakkas koos M. Z ja kahe kaupluse töötajaga kassi otsima. Kannatanu kinnitas, et oli väga purjus ja võis M. Zt tüüdata, kuid kindlasti ei teinud ta kaupluses viibijatele midagi halba. Kannatanu läks kassi otsides kaupluse tagaruumidesse ja kuulis sealt, kuidas müügisaalis karjus mingi mees, et kus on see mees, kes käib minu tüdruku juurde. Kannatanu nägi ka, et turvamehed hoiavad kinni umbes 30-aastast umbes 175 cm pikkust mustade juuste ja mustade silmadega meest. Ka M. Z püüdis meest tagasi hoida ja nimetas meest nimepidi. Kannatanu ütluste kohaselt oli mehel ebatavaline nimi, mida ta ei mäleta. Mees pääses lahti, jooksis kannatanu juurde ja lõi kannatanule kohe kõvasti rusikaga pea piirkonda. Kannatanu pani käed näo ette ja kukkus maha. Mees aga jätkas kannatanu löömist, lüües teda jalgadega pähe, lööke oli kindlasti vähemalt

1. Peksmise tagajärjel tundis kannatanu tugevat füüsilist valu näos ja peas. Siis kadus mees kuskile. Kohale kutsutud kiirabi viis kannatanu haiglasse. Kohtuistungil selgitas kannatanu, et peale peksmist tundis ta ennast halvasti, ta ei saanud rääkida, ei suutnud tõusta, sest jalad ei liikunud ning hiljem olid tal nägemis- ja tasakaaluhäired. Kannatanu pöördus arsti poole, kus talle öeldi, et tal on peas verevalum. Nädala pärast viidi kannatanu uuesti haiglasse, kus tuvastati, et tal oli insult. Kohtuistungil selgitas kannatanu, et oli haiguslehel pool aastat, praeguseni ei saa ta kirjutada, lonkab ning ei saa jalale toetuda ning töövõime ei ole taastunud. Äratundmiseks esitamise protokoll fototabeliga (1 kd tl 84-85) tõendab, et M. J tundis fotode järgi ära V. Mirijevi kui isiku, kes peksis teda 2018.a jaanuaris xxxx ruumides rusikate ja jalgadega. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes selle kohta, et süüdistatav peksis korduvalt rusikate ja jalgade pähe ja kehasse, sest kannatanu ütlused riimuvad tunnistajate ütlustega, samuti kinnitavad kannatanu ütlusi kirjalikud tõendid. . Asitõendi – xxxx asuva xxxx siseruumide turvakaamera 21.01.2018 videosalvestise vaatlusprotokollist koos fototabeliga (1 kd tl l 58-68) nähtub, kuidas kella 15.44 ajal müügisaalis liigub poe välisukse ette naisterahvas (M. Z) ja jääb seisma ukse ette. Müügisaalis liiguvad tagaruumi ukse poole kaks tööriietes - kollane helkurvest ja tumesinise jope - meesterahvast (M. R ja M. P), nende ees hoiab ukselingist kinni keskmise kehaehitusega karvase äärega kapuutsiga jopes mees (kannatanu M. J), kes teeb ukse lahti ja siseneb ruumi. Üks tööriietes meesterahvastest siseneb tema järel tagaruumi, teine mees seisab ukse juures. Kella 15.44 paiku tuleb kaupluse välisuksest sisse pikemate mustade juuste ja habemega mees (V. Mirijev), välisukse juures seisnud naisterahvas (M. Z) paneb talle käe ette, üritades takistada mehe liikumist. Mees läheb naisest mööda ja suundub tagaruumi ukse poole hoolimata naise korduvatest katsetest teda takistada. Mehele liigub vastu üks tööriietes meestest, seisab kohal ja vaatab toimunut pealt. Siis ilmub ukseavasse kannatanu M. J, ukse juures seisab üks tööriietes meestest ja mõlemad vaatavad, kuidas M. Z püüab V. Mirijevil takistada ukse juurde liikumist. V. Mirijev surub ennast M. Zst mööda ja liigub tagaruumi ukse juurde, kus seisavad kannatanu ja kaks tööriietes meest. V. Mirijev suundub kiirel sammul kannatanu juurde ja sooritab löögi tema pea suunas. M. Z püüab püüab V. Mirijevit eemale tõmmata ja lükkab ta tagasi müügisaali, kuid V. Mirijev vabaneb haardest ja jookseb tagasi ukse juurde, kus koridoris seisab kannatanu. Edasiselt on nähtav, kuidas koridoris toimub mingi tegevus, mustade juustega mehe küünarnukid liiguvad, kuid täpsemalt ei ole salvestiselt tegevus nähtav. Kella 15.48 paiku tuleb V. Mirijev tagaruumi ukseavast välja ja lahkub mõne aja pärast poest. Tunnistajate M R ja M P ütlused kinnitavad, et tervisekahjustused tekitas M. Jle V. Mirijev. M. R ütluste ja fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt (1 kd tl 109-114) oli ta 2018.a 7 jaanuaris (täpset kuupäeva ei mäleta) tööl xxxx ja läks umbes kella 16 paiku peale vahetuse lõppu xxxx kaupluses asuvatesse abiruumidesse, kus on laotöötajate riietusruum. Kaupluses nägi ta üht laotöötajat (M P) ja kaupluse müüjat M (Z) ning kuulis vaidlemise hääli. Kaupluses oli ka noormees (M J), kes ütles, et otsib kassi ning tahtis pääseda tagaruumidesse. Tunnistaja läks noormehega kaasa ning noormees otsis sealt tõepoolest kassi. Siis tuli poodi kaukaaslase välimusega meesterahvas (Vüsal Mirijev), kes rääkis M. Zga ja astus kassi otsinud noormehe juurde ja hakkas koheselt teda peksma. Alguses lõi V. Mirijev kannatanut müügisaali juures paar korda rusikaga näkku, siis liikusid mõlemad abiruumidesse, kus kannatanu kukkus ning V. Mirijev jätkas tema peksmist käte ja jalgadega üle kogu keha. Kannatanu üritas panna käsi näo ette ning kedagi ei rünnanud. M. Z oli samas ja karjus V. Mirijevile et ta lõpetaks peksmise, kuid V. Mirijev jätkas oma tegevust. Peksmine kestis 5-10 minutit, siis V. Mirijev lahkus. Kannatanu oli maas, tal oli nägu verine, tundus, et ta oli peale peksmist uimasem, apaatne, igatahes teistsugune kui enne. Ta oli pikali maas ja ei osanud midagi selgelt öelda. Kohale tuli politsei, turvatöötajad ja kiirabi, kes viis kannatanu kaasa. M P ütluste ja fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist (1 kd tl 119-121) nähtuvalt töötas ta 2018.a jaanuaris xxxx. Ühel pealelõunal helistas talle vanemmüüja xxxx kauplusest ja palus abi tüütu kliendi äraajamisel kauplusest. Tunnistaja tuli kohale, M nimeline müüja (M. Z) osutas kaupluse ees suitsetavale noormehele, kui tüütule kliendile. Noormees tuli kauplusesse ja palus tunnistajalt abi kassi otsimiseks ning tahtis minna ka abiruumidesse. Tunnistaja lubas seda ja läks ise noormehega kaasa. Samasse tuli ka M (R). M. Z hoidis noormehest eemale, kuid noormees ei karjunud ega lärmanud ja käitus normaalselt. Vahepeal oli poodi tulnud tumeda nahaga umbes 30aastane mees (V. Mirijev). Kui V. Mirijev nägi abiruumi ukse vahelt kassi otsinud noormeest, siis tormas ta sõimates noormehe juurde. Kuna tunnistaja sai aru, et V. Mirijev tahab noormeest rünnata, siis läks ta turvateenistust välja kutsuma. Kui ta umbes minuti pärast tagasi tuli, siis oli kassi otsinud mees juba maas ja V. Mirijev peksis teda käte ja jalgadega üle kogu keha ja pea piirkonda. Noormees talle vastu ei hakanud, ta püüdis mitmel korral ära minna, kuid V. Mirijev sai ta iga kord kätte ja peksis edasi. Lööke oli palju, peksmine kestis 5-10 minutit. Siis V. Mirijev lahkus. Kannatanu oli pikali maas, ta nägu oli väga verine. Tunnistaja ütlusi kinnitab asitõendi - Häirekeskusele 21.01.2018 laekunud kõne helisalvestise vaatlusprotokoll (1 kd tl 116-117), millest nähtuvalt teatas M P Häirekeskusele xxxx toimunud peksmisest ning avaldas, et peksa saanud noorel mehel tuleb suust verd, peksjaks oli lühemat kasvu tumeda nahaga mees, kes on kohapealt lahkunud. Patrullpolitseiniku ettekandest nähtuvalt sai ta teenistuskohustusi täites 21.01.2018 kella 15.56 ajal väljakutse aadressile xxxx, kus meesterahvas oli xxxx saanud peksa ja peksja oli ära jooksnud. Kohapeal olid G4S töötajad ja kiirabi. Tunnistaja M Z ütluste kohaselt töötas ta xxxx alkoholipoes. Ühel päeval jaanuaris 2018 tuli kauplusesse klient, kelle nimi algab M-tähega. Klient ostis kaks purki lahjat alkohoolset jooki ja hakkas seda kohapeal jooma. Tunnistaja palus tal poest lahkuda. Mees lahkuski, kuid tuli mõne aja pärast uuesti kauplusesse koos kassiga ja lasi kassi kauplusesse lahti. Mees lähenes tunnistajale, kes sel hetkel rääkis telefonis V. Mirijeviga, ja ähvardas tunnistajat tapmisega. Mees tunnistajat ei puudutanud, kuid tiirutas kogu aeg tunnistaja ümber. Edasiselt tulid kauplusesse laotöötajad, kes hakkasid meesterahva järel kõndima ja aitasid tal kassi otsida. Koos laotöötajatega läks meesterahvas ametiruumidesse. Sel ajal saabus kohale V. Mirijev, kes hoolimata tunnistaja keelust läks samuti ametiruumidesse. Tunnistaja kinnitusel tema juuresolekul kedagi ei pekstud, kuid kohale kutsutud kiirabitöötajate sõnul olevat mees läbi pekstud. Kohus ei pea tunnistaja M. Z ütlusi osas, milles kannatanu kinnitab, et tema juuresolekul kedagi ei pekstud, usaldusväärseteks, sest need on vastuolus teiste tõenditega. Tunnistajate M. R ja M. P ütluste kohaselt püüdis M. Z takistada V. Mirijevil kannatanule lähenemist, kannatanu peksmise ajal 8 aga karjus M. Z V. Mirijevi peale ja üritas teda korrale kutsuda. Sadamarketi siseruumide turvakaamera 21.01.2018 videosalvestiselt nähtub, kuidas M. Z püüdis korduvalt takistada V. Mirijevil läheneda kannatanule, kuid V. Mirijev suundus kiirel sammul kannatanu juurde ja sooritas löögi tema pea suunas. M. Z püüdis V. Mirijevit eemale tõmmata ja lükkas ta tagasi müügisaali, kuid V. Mirijev vabanes haardest ja jooksis tagasi ukse juurde, kus koridoris seisab kannatanu. Vähemalt neli kuud kestva tervisehäire ning puuduva töövõime tekitamist M. Jle 21.01.
2. kinnitavad kirjalikud tõendid, sh meditsiinidokumendid. Kiirabikaart (2 kd tl 121) ja Ida-Tallinna Keskhaigla poolt esitatud meditsiinidokumendid (M. J haiguslugude koopiad 1 kd tl 127-136) kinnitavad, et M. J toimetati 21.01.2019 kiirabiga IdaTallinna Keskhaiglasse peksmise tõttu. Järgmisel päeval läks M. J erakorralise meditsiini osakonda, sest peksmise tagajärjel tundis ta nõrkust paremas käes ja jalas, kuid pika ooteaja tõttu lahkus. 26.01.2018 toimetati M. J Ida-Tallinna Keskhaiglasse kiirabiga kaebuste süvenemise tõttu. M. J viibis erakorralisel ravi 6 voodipäeva, edasiselt viibis ta erakorralises korras taastusravil 21 voodipäeva. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 18E-PõI0081 kohaselt sedastati M Jl 26.01.2018.a ajusisene verevalum vasakus suuraju-pookeras (läätstuuma välimises osas) koos parempoolse osalise halvatusega, kerge motoorse afaasiaga ning näonärvi osalise halvatusega. Eksperdi arvamuse kohaselt võib tervisekahjustus olla tekitatud tömbi vägivalla toimel, so löökidest pea piirkonda kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, näiteks rusikate või jalgadega 21.01.2018.a. Tervisekahjustus ei ole eluohtlik, kuid põhjustab tervisehäire üle 4 kuu (1 kd tl 138-142). Koopia Eesti Töötukassa 06.03.2018 töövõime hindamise otsusest nr TVH/18/011046 (1 kd tl 87-88) kinnitab, et M. Jl tuvastati puuduv töövõime vähemalt perioodiks 26.02.2018–25.02.
3. Kahtlustatavana ülekuulamisel 30.07.2018 (1 kd tl 144-147) tunnistas V. Mirijev ennast süüdi

§ 118

lg 1 p 2 järgi ja selgitas, et talle helistas M-nimeline tuttav, kes ütles, et ta olevat üks poes ja üks klient tahab teda vägistada ning surub teda vastu kassat. V. Mirijev sõitis taksoga poodi ja nägi, et poes olid juba 2 töötajat ja üks meesterahvas tikkus M ligi. V. Mirijev ei suutnud ennast vaos hoida ja lõi kannatanut mitu korda rusikatega pea, keha ja näo piirkonda ning kannatanu kukkus maha. Jalgadega kannatanu löömist V. Mirijev eitas ning avaldas, et tal on kahju, et tekitas meesterahvale nii tõsise tervisekahju. Kohtuistungil ei tunnistanud V. Mirijev ennast

§ 118

lg 1 p 2 järgi süüdi ja selgitas, et olevat 21.01.2018 telefonivestluse ajal Mga (M. Z) kuulnud, kuidas kannatanu (M. J) ähvardas Mt vägistamisega ning kartes M elu pärast, läks tema töökohta, kus oli ka joobes kannatanu. V. Mirijevi ütluste kohaselt tegi ta kannatanule ettepaneku ruumist lahkuda, kuid kannatanu vastas talle ebatsensuurselt ja üritas V. Mirijevit lüüa. V. Mirijev selgitas, et kahetseb, et astus kannatanuga konflikti ning tunnistas, et võib-olla lõi kannatanut ühe korra vastu lõuga. Vastuseks kohtule selgitas V. Mirijev, et siis, kui ta jõudis kauplusse, oli M saalis ja kaks meest olid kannatanuga eraldi ruumis. Vastuolude põhjusi oma ütlustes V. Mirijev selgitada ei osanud. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused on ennastõigustavad, on vastuolus tema poolt kohtueelses menetluses antud ütluste ja teiste uuritud tõenditega ning on kantud soovist vabaneda vastutusest, seetõttu kohus neid tõendina ei arvesta. Kaitsja I. Põder leidis, et V. Mirijevi süü

§ 118lg 1 p 2 järgi ei ole tõendatud.

Alkoholipoes viibinud üle kuulatud tunnistajad väitsid, et süüdistatav peksis kannatanut 5-10 minuti jooksul, kuid toimiku materjalidest ja videosalvestisest nähtuvalt toimus alkoholipoe tagaruumis võimalik kokkupuude kannatanu ja süüdistatava vahel 15.45 kuni 15.48, see on 3 minuti jooksul. Tunnistajad 9 ei ole andnud ütlusi, kes lõi esimesena ning millest ja kuidas sai alguse konflikt. Ka viibisid kaks tunnistajat tagaruumis koos kannatanuga kinnise ukse taga ca 4 minutit ning ei ole teada, mis ruumis toimus. Kaitsja hinnangul on tegemist kõrvaldamata kahtlusega selles osas, et tervisekahjustus ilmnes 26.01.2018 mitte 21.01.2018.a. Ka leidis kaitsja, et kannatanu on konfliktne isik, keda on karistatud vägivallakuriteo eest ning puuduvad andmed selle kohta, millega ta tegeles ajavahemikul 21.01.2018 kuni 26.01.2018.a. Kaitsja hinnangul käitus kannatanu ise hooletult ja ei suhtunud ravivajadusse täie tõsidusega. Samuti leidis kaitsja, et V. Mirijevil ei olnud tahtlust kellelegi tervisekahjustusi tekitada, vaid ta tahtis kaitsta oma tuttavat. Kohus märgib kaitsja seisukohtade osas esmalt, et Riigikohtu praktika kohaselt juhul, kui on tegemist süüdistatava aktiivse kaitse sooviga, siis tuleb süüdistataval ka ise esitada tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui seda ei tehta, siis ei ole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKK 18.12.20107 lahend asjas nr 3-1-185-07). Kaitsja ei ole mingeid tõendeid oma väidete kinnitamiseks esitanud ning kohtu hinnangul ei ole kaitsja väited põhjendatud. Tõepoolest kinnitasid tunnistajad, et kannatanu peksmine, mida mõlemad tunnistajad pealt nägid, toimus 5-10 minuti jooksul ning turvakaamera videosalvestise kohaselt toimus konflikt 3 minuti jooksul. Kohus märgib, et tunnistajad ei vaadanud kuriteosündmuse toimepanemise ajal kella ning on andnud hinnangulisi ütlusi kuriteo toimepanemise aja kohta, mis ei pruugi kokku langeda videosalvestisel tuvastatud ajaga, kuid üksnes see asjaolu ei anna alust kahelda tunnistajate ütluste tõepärasuses. Konflikti alguse osas kinnitavad tunnistaja M. R ütlused, et kauplusesse sisenenud V. Mirijev tungis M. Jle kallale ning lõi teda esimesena rusikaga näkku. Tunnistaja M. P nägi, kuidas kauplusesse sisenenud vihase olekuga V. Mirijev tormas M. Jd nähes kannatanu juurde, samal ajal teda vene keeles sõimates, seetõttu läks tunnistaja turvateenistust välja kutsuma. Kui ta umbes minuti pärast abiruumidesse tagasi tuli, siis V. Mirijev juba peksis kannatanut. Kannatanu talle vastupanu ei osutanud, vaid püüdis ennast kaitsta. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et M. J 21.01.2019 mingit vägivalda V. Mirijevi suhtes ei tarvitanud, vaid üritas ennast üksnes kaitsta. Kaitsja väidete osas, et kaks tunnistajat viibisid tagaruumis koos kannatanuga kinnise ukse taga ca 4 minutit ning ei ole teada, mis ruumis toimus ning puuduvad andmed selle kohta, millega M. J tegeles ajavahemikul 21.01.2018 kuni 26.01.2018.a ning tema tervisekahjustus ilmnes alles 26.01.2018.a, märgib kohus, et tunnistajad M. R ja M. P on andnud ütlusi kaupluse abiruumis toimunu kohta ning kohus peab tunnistajate ütlusi usaldusväärseteks. Tunnistajate M. R ja M. P näol on tegemist isikutega, kes enne 21.01.2018 ei olnud kohtunud süüdistatava ning kannatanuga, puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et nimetatud tunnistajate ja süüdistatava/kannatanu vahel oleks olnud sellised suhted, mis annaksid kohtule aluse kahelda vastutusest valetunnistuse andmise eest hoiatatud tunnistajate ütluste õigsuses. Kannatanu M. J ütluste kohaselt tundis ta ennast peale peksmist halvasti, ta ei saanud rääkida, ei suutnud tõusta, sest jalad ei liikunud ning hiljem olid tal nägemis- ja tasakaaluhäired. 21.01.2018 lahkus ta erakorralise meditsiini osakonnast, sest pidi minema järgmisel päeval tööle. Ajavahemikul 21.01.2018 kuni 26.01.2018 käis kannatanu 2-3 päeva tööl, kuid kuna ta tervislik seisund pidevalt halvenes, siis pöördus ta uuesti arsti juurde. Ka meditsiinidokumentidest nähtub, et olles 26.01.2018 toimetatud kiirabiga haiglasse, avaldas kannatanu arstidele, et teda peksti 21.01.2018. Muust vägivalla tarvitamisest või ka võimalikust kukkumisest M. J arstidele midagi ei rääkinud. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kannatanu oleks jätnud peale kiirabiga haiglasse toimetamist arstidele 10 rääkimata kõigist võimalikest vigastustest, mis tingisid tema tervisliku seisundi sellise halvenemise, mis vajas erakorralist arstiabi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul ka tähtsust kaitsja väidetel M. J varasemate õigusrikkumiste ja väidetava konfliktse iseloomu kohta. Eelnevat kokkuvõttes loeb kohus

§ 118

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu realiseerimise V. Mirijevi poolt tõendatuks. Tahtluse küsimuse lahendamisel leiab kohus, et juhul, kui isik vallandab enda teadliku käitumisega kausaalahela sellise kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei suuda kontrollida, kiidab ta need tagajärjed vähemalt kaudse tahtluse tähenduses samaaegselt ka heaks. Tahtluse sisusse kuulub põhjusliku seose ettekujutamine tavalise elukogemuse tasemel. Pekstes kannatanut korduvalt rusikate ja jalgadega kehasse ja pähe ning lahkudes sündmuskohalt, ei kontrollinud süüdistatav ilmselgelt sündmuste edasist käiku ja sellest tulenevalt möönis süüdistatav oma tegevuse mistahes tagajärgi, sh inkrimineeritud tagajärgi. Seega on süüdlase tahtlusega vähemalt kaudse tahtluse vormis hõlmatud kõik kannatanule tekitatud vigastused. Kohtu hinnangul on tuvastatud põhjuslik seos süüdistatava teo ja kannatanule vähemalt 4 kuud kestva tervisehäire ning puuduva töövõime põhjustamises ning süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, tema tegu on kvalifitseeritav

§ 118lg 1 p 2 järgi.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. KARISTUS

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 118

lg 1 p 2 on kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette 4 kuni 12 aastase vangistuse.

§ 199

lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning

§ 4231näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse.

V. Mirijev on kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas Harju Maakohtu 08.06.2018.a otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi vangistusega, mis jäeti

§ 74

alusel täitmisele pööramata, samuti karistati teda Harju Maakohtu 05.07.2018.a otsusega

§ 199lg 2 p 9 järgi vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga.

Harju Maakohtu 04.03.2019.a määrusega pöörati ärakandmata karistus täitmisele. On ilmne, et varasemad karistused ja kriminaalhooldusele allutamine ei ole teda takistanud katseajal toime panemast järjekordseid kuritegusid (

§ 199lg 2 p 9 ja § 4231) ning V.

Mirijevit tuleb karistada vangistusega. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). V. Mirijevi karistust kergendavaks asjaoluks varguste toimepanemises ja sõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt on kohtuistungil väljendatud kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 118lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise osas V.

Mirijevi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et raske tervisekahjustuse tekitamise ajal oli kannatanu alkoholijoobes ning tülitas eelnevalt kaupluse töötajat. Eeltoodu ei õigusta süüdistatava käitumist vähimalgi määral, kuid 11 karistuse mõistmisel arvestab kohus, et kannatanu lõi oma käitumisega soodusolukorra konflikti tekkimiseks ning kuriteo toimepanemiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul võib karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada karistust, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Eeltoodu alusel mõistab kohus V. Mirijevile karistuseks

§ 118

lg 1 p 2 järgi nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse.

§ 199lg 2 p 9 ja § 4231 järgi mõistab kohus V.

Mirijevile liitkaristusena vangistuse 1 aasta. Kriminaalasjas kogutud tõendikogumist nähtuvalt pani V. Mirijev

§ 118lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime enne Harju Maakohtu 05.07.2018.a.

otsust ning

§ 199

lg 2 p 9 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavad kuriteod ajal, mil talle eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus oli täielikult ära kandmata. Seega tuleb V. Mirijevile mõista kuritegude kogumi eest liitkaristus

§ 65lg 1 ja § 65 lg 2 sätete kohaselt. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, siis vähendatakse mõistetavaid karistusi Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Juhindudes KrMS § 130 lg 4¹ kohaldab kohus V. Mirijevi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. TSIVIILHAGI Kannatanu Xxxx AS on esitanud tsiviilhagi summas 29,91 eurot (1 kd tl 16, 2 kd tl 5). Hagi põhineb kannatanult varastatud vara (mootorikütuse) väärtusel Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas kahju 29,91 euro ulatuses Vüsal Mirijev. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Eeltoodust tulenevalt tuleb Xxxx AS hagi rahuldada ja välja mõista V. Mirijevilt Xxxx AS kasuks 29,91 eurot. Kannatanu M. J on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju väljamõistmiseks süüdistatavalt 9 500 euro suuruses summas (2 kd tl 86). Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud hagi juurde. Süüdistatav hagi ei tunnista. Mittevaralise kahju osas on Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKTKo asjas nr 3-21-19-08 p 13, RKTKo nr 3-2-1-85-08, p 11-13). Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (RKTKo asjas nr 3-2-1-15209, p 16). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. V. Mirijev põhjustas kannatanu M. Jle 21.01.2018.a tervisekahjustused, millest paranemine kestab rohkem kui 4 kuud ja millega kaasnes töövõime puudumine vähemalt ajavahemikul 26.02.2018 kuni 25.02.2019.a. Kannatanu poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei saanud ta ründe tagajärjel põhjustatud tervisekahjustuste tõttu pool aastat töötada, edasiselt sai ta teha tööd, mida oli võimalik teostada ühe käega ning töövõime ei ole taastunud. On ilmne, et süüdistatava poolt tekitatud kahjusündmuse tagajärjel, võrreldes kahjusündmusele eelnenud olukorraga, on kannatanu 12 tavapärases elulaadis ja igapäevategevustes toimunud muutused. Kohtu hinnangul tuleb jaatada M. Jl mittevaralise kahju tekkimist. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise mõistliku suuruse kindlaksmääramisel kannatanu füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, tema heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, kahju tekitamise asjaolusid ja kahjuliku tagajärje raskust. Riigikohtu praktika kohaselt peab väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis vastama ühiskonna üldisele heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Mittevaralise kahju hüvitiste suuruse kohta on Riigikohtu õigusteabe osakond 2017. aastal teinud kohtupraktika analüüsi (vt M. Vutt. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal. Kohtupraktika kordusanalüüs.). Selle analüüsi kohaselt jäid raske tervisekahju tekitamisena kvalifitseeritud kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetud hüvitised jäid vahemikku 420–10 000 eurot. Üldmenetluses mõisteti hüvitis välja ühes kriminaalasjas ja hüvitise suuruseks oli 7000 eurot. Tapmise ja tapmiskatsena kvalifitseeritud kuritegude puhul mõistsid kohtud 2016.a mittevaralise kahju hüvitisena 500 kuni 10 000 eurot. Kohus leiab, et kuigi kannatanu M J taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks on kohtule põhimõtteliselt vastuvõetav, tuleb kohtu hinnangul siiski korrigeerida kannatanu poolt taotletavat summat. Kohtu arvates on mõistliku suurusega hüvitiseks 3500 eurot. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 ning § 175 lg 1 p 1, 3 ja 9 kohaselt kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Vüsal Mirijevilt riigituludesse sundraha 1350 eurot ja menetluskulud 714 eurot, so kaitsjatasu 630 eurot ja ekspertiisikulu 84 eurot ning ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ehk 1350 eurot. Kokku tuleb V. Mirijevilt välja mõista menetluskuludena 2064 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni. Eha Popova Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2019 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.08.2019 kohtuotsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 04.02.2020 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega. 13