← Eesti

3-16-577/38

Obsah (5)§ 119§ 121§ 111§ 203§ 182

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-577 H

§ 119lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Eesti Töötukassa keeldus 05.11.2014 otsusega nr TA14-0120792 XX töötuna arvele võtmast, sest tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 6 lg 5 p 4 alusel ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht. Töötukassa tuvastas äriregistrist, et kaebaja on usaldusühingute Y ja Q täisosanik.
  2. XX esitas 06.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 05.11.2014 otsuse nr TA14-0120792 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 25.11.2015 otsusega asjas nr 3-14-52729 kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et TTTS § 6 lg 5 p-s 4 sätestatud alus on imperatiivne ning selle kohaldamise eelduseks olevate asjaolude ilmnemisel ei ole töötukassal kaalumisruumi. Asja menetlus on pooleli Tallinna Ringkonnakohtus.
  3. Eesti Töötukassa jättis 14.03.2016 teatega nr TA16-0029495 XX avalduse töötuna arvele võtmiseks haldusmenetluse seaduse § 15 lg 3 alusel läbi vaatamata. Töötukassa andis 02.03.2016 teatega XX-le võimaluse korrastada äriregistris äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olemise andmed hiljemalt 10.03.
  4. XX ei korrastanud 14.03.2016 seisuga tema kohta käivaid äriregistri andmeid.
  5. Eesti Töötukassa jättis 17.03.2016 otsusega nr 116011720 XX-le töötuskindlustushüvitise määramata, kuna XX ei ole töötuna arvele võetud (töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p 1).
  6. XX esitas 23.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 17.03.2016 otsuse nr 116011720 tühistamiseks. Kaebuses sisaldus menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  7. Tallinna Halduskohus jättis 07.04.2016 määrusega kaebuse käiguta ja palus kaebajal märkida enda elukoha aadress, täpsustada kaebuse nõuet ja alust ning asja läbivaatamise vormi.
  8. XX teatas 26.04.2016 kaebuse täienduses, et taotleb ka Eesti Töötukassa 14.03.2016 teate nr TA16-0029495 tühistamist. Lisaks taotles kaebaja Eesti Töötukassalt kahju hüvitise 30 000 000 eurot väljamõistmist, sest töötukassa tegevuse tulemusel ei jätkunud tal raha retseptiravimite väljaostmiseks; Eesti Töötukassalt erialast tööd ja elamispinda; 500 000 eurot alkoholivastase propaganda eesmärkide elluviimiseks Eesti Töötukassas MTÜ C poolt korraldatavate loengute abil; Eesti Töötukassale iseteeninduse kasutamist tutvustava video ja arvutimängu organiseerimiseks 300 000 euro ning iseteeninduse uue programmi koostamiseks 1 000 000 euro saamist; keeleõppe korraldamist Tallinna Halduskohtu töötajatele; uue Tallinna Halduskohtu kohtuniku ja juristi määramist, kes oskaksid eesti keeles kaebust lugeda ja adekvaatselt kohut mõista; kaebajale 1500 euro eraldamist, et tal oleks võimalik palgata inimene, kellel oleks kodu ja arvuti, et kaebus korralikult arvutil trükkida. Kaebusest nähtuvalt soovis kaebaja end uuesti töötuks registreerida. Kaebaja leiab, et tal on õigus töötuabirahale, kuna tal on vaja osta retseptiravimeid. Samuti soovib kaebaja töötukassa abil saada tööd, et osta välja retseptiravimid ja uued hapnikuballoonid. Kaebaja väitel ei saanud ta töötukassa iseteenindusest teadet, et ta peaks korrastama enda kohta käivaid 2

(6)3-16-577 äriregistri andmeid. Pärast järelepärimist Eesti Töötukassasse sai kaebaja vastava teate oma postkastist, millele järgnevalt koostas vastuse, et ei ole endaga seotud äriühingutest mingeid tasusid kogu kalendriaasta jooksul saanud. Töötukassa kinnitas teate kättesaamist. Kaebaja väitel ei ole Eesti Töötukassa tema järgnevatele teadetele vastanud. Samas on kaebajale edastatud Töötukassa 14.03.2016 teade nr TA-16-
  2. Tallinna Halduskohus tagastas 19.05.2016 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis XX riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Kuna kaebaja on usaldusühingut esindama volitatud osanik, ei ole tal võimalik saavutada enda töötuna arvelevõtmist (TTTS § 6 lg 5 p 4), mis on kaebusest nähtuvalt kaebaja tegelikuks eesmärgiks. Samuti on kohus varasemalt TTTS § 6 lg 5 p 4 kohaldamisel leidnud, et sätestatud piirang ei anna seaduse rakendajale võimalust kohaldada kaalutlusõigust asjaolude hindamiseks (Tallinna Halduskohtu 08.04.2015 otsus asjas nr 3-15-29). Järelikult ei olnud töötukassal kaebaja töötuna registreerimise otsustamisel mingit kaalumisruumi. Sealjuures ei ole oluline, kas kaebaja on äriühingu juhina saanud mingit tasu või mitte. Asjaoludest nähtuvalt andis töötukassa eelnevalt kaebajale võimaluse parandada tema kohta käivaid andmeid äriregistris. Kaebaja väidetest järeldub, et ta on teate kätte saanud, kuid ei ole äriregistris andmete muutmiseks midagi ette võtnud. Seega ei kõrvaldanud kaebaja haldusorgani poolt osundatud puudusi ja töötukassa jättis õigesti tema taotluse läbi vaatamata. Kuna eeltoodule tuginedes jääks kaebaja nõue Eesti Töötukassa 14.03.2016 teate nr TA16 0029495 tühistamiseks rahuldamata ja kaebajal ei ole kohtusse pöördumisel võimalik oma eesmärki saavutada, siis on see nõue perspektiivitu ja tuleb

§ 121lg 2 p 2 alusel tagastada. TKindl

S § 6 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on töötuskindlustushüvitisele õigus kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud TTTS § 6 kohaselt ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kuna kaebaja puhul ei ole esimene eeldus täidetud (teda ei ole töötuna arvele võetud), siis ei saa tal olla õigust töötuskindlustushüvitisele. Seega on kaebus perspektiivitu ka nõudes, milles kaebaja taotleb Eesti Töötukassa 17.03.2016 otsuse nr 116011720 tühistamist. Nõue tuleb

§ 121lg 2 p 2 alusel tagastada.

Kaebusest ei nähtu, et väidetav kahju (kaebaja ei saanud retseptiravimeid osta) oleks tekkinud Eesti Töötukassa õigusvastase tegevuse tõttu. Kaebusest nähtuvalt esines kaebajal probleeme töötukassa iseteenindusportaalis avalduste täitmisega, mis aga ei ole kuidagi käsitletav töötukassa õigusvastase tegevusena. Seda enam, et kaebaja järelepärimise järgselt edastas töötukassa kaebajale soovitud informatsiooni, millega tagati kaebajale avalduses esinevate puuduste kõrvaldamise võimalus, mida kaebaja aga nõuetekohaselt ei teinud. Kohus leidis eelnevalt, et töötukassa jättis õiguspäraselt kaebaja töötuna arvele võtmata ja talle töötuskindlustushüvitise määramata. Kuna töötukassa tegevus oli õiguspärane, siis puudub kaebajal kahju hüvitamise nõude õigus töötukassa vastu ja nõue tuleb

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada. RVast

S § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtajaks läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. TKindlS § 23 lg 1 järgi on töötukassa eesmärk tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustuse korraldamine samas seaduses, TTTS-s ja teistes õigusaktides sätestatud 3

(6)3-16-577 korras. TKindlS § 23 lg 2 kohaselt täidab töötukassa oma eesmärgi saavutamiseks mh järgmisi ülesandeid: maksab samas seaduses sätestatud hüvitisi; korraldab tööturuteenuste osutamist ja osutab tööturuteenuseid; maksab tööturutoetusi. TKindlS-st ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2001 määrusest nr 417 „Eesti Töötukassa põhikiri“ ei nähtu, et töötukassa ülesandeks oleks isikute erialase tööga kindlustamine. Töötukassa saab vaid osutada isikule abi töö leidmisel, kuid see eeldab ka isiku enda aktiivsust ja initsiatiivi. Seega ei saaks kohus kohustada töötukassat kaebajat tööga kindlustama. Selline nõue on perspektiivitu ja tuleb

§ 121lg 2 p 2 alusel tagastada.

Kaebaja saab eluruumi tagamise ja toimetulekutoetuse taotlustega pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Kui kohalik omavalitsus jätab kaebaja taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, võib kaebaja pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kaebaja nõuab ka 500 000 eurot alkoholivastase propaganda eesmärkide elluviimiseks Eesti Töötukassas MTÜ C poolt korraldatavate loengute abil ning Eesti Töötukassale iseteeninduse kasutamist tutvustava video ja arvutimängu organiseerimiseks 300 000 euro ning iseteeninduse uue programmi koostamiseks 1 000 000 euro saamist. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust eeltoodud nõuete esitamiseks. Eesti Töötukassat juhib põhikirja § 15 lg 1 järgi juhatus, kes on aruandekohustuslik nõukogu ees. Rahaliste vahendite otstarbekat kasutamist kontrollib, töötukassa arengukava ja aastaplaani kehtestab ning eelarve kinnitab nõukogu (TKindlS § 28 lg 2 p-d 4-6). Ainult neil organitel on õigus otsustada, millised tegevused on töötukassa eesmärkide täitmiseks vajalikud ning milliseid koolitusi või programme töötukassa oma tööks vajab. Kuna kaebajal ei ole kaebeõigust eeltoodud nõuete esitamiseks, tuleb nõuded

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda kohtu töötajate koolitamist. Kohtu töötajate koolitusvajaduse otsustab kohtu esimees (kohtute seaduse § 20 lg 3 p 4). Seega tuleb keeleõppega seotud nõue kaebeõiguse puudumise tõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

Kohus tõlgendas kaebaja nõuet määrata uus kohtunik ja uus jurist kohtuniku ja juristi taandamise taotlustena. Kuna

ei võimalda esitada juristi taandamise taotlus, jättis kohus kaebaja sellekohase taotluse 28.04.2016 määrusega läbi vaatamata. Samuti jättis asja menetlev kohtunik 28.04.2016 määrusega ning kohtu esimees 02.05.2016 määrusega rahuldamata kaebaja avalduse kohtuniku taandamiseks. Kohus tõlgendab kaebaja taotlust 1500 euro eraldamiseks, et tal oleks võimalik palgata inimene, kellel oleks kodu ja arvuti, et kaebus korralikult arvutil trükkida riigi õigusabi taotlusena. Riigi õigusabi eesmärk on tagada majanduslikult vähekindlustatud isikule asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse osutamine (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 2, § 6 lg 1,

§ 111lg 1).

RÕS § 7 lg 1 p 2 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kohtu hinnangul on praeguses kaebuses esitatud nõuded ilmselgelt perspektiivitud või puudub kaebajal nende esitamiseks kaebeõigus sootuks. Seetõttu ei ole sellise asja menetluseks riigi õigusabi määramine põhjendatud (

§ 111lg 3) ja kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, siis puudub vajadus menetlusabi taotlust lahendada ning kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. 9. XX esitas halduskohtu määruse peale 30.05.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 30.05.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4

(6)3-16-577
  1. XX esitas määruskaebuse halduskohtu 19.05.2016 määruse peale. Määruskaebuse esitaja lähtus kaebuse esitamisel Eesti Töötukassa kodulehel üleval olnud informatsioonist. Kaebaja ei ole leidnud ühtegi põhjust, miks tema osalemine äriühingu kontrollorgani ja juhatuse liikmena takistab töötuna arvele võtmist ja töö või vähemalt töötu abiraha saamist. Halduskohtu põhjendused, et kaebuse eesmärke ei ole võimalik saavutada, ei ole õiged. Määruskaebuse esitaja palub, et ringkonnakohus määraks Tallinna Halduskohtu kohtunike ja Eesti Töötukassa eesti keele õppe korraldajaks MTÜ C. Määruskaebuse esitaja nõuab kahjutasu ka halduskohtult. Otsitud põhjustega tasu maksmata jätmine, olgu selleks kasvõi töötu abiraha maksmata jätmine ja kohtu menetlemisest keeldumine, on kuritegu. Keeleõpe kohtusüsteemis on hädavajalik, seda näitab ka halduskohtu poolt riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine, kuigi kaebaja ei ole sellist taotlust esitanudki. Kaebaja vajab lihtsalt 1500 eurot inimese palkamiseks, kes vormistaks nõuetekohase kaebuse. Määruskaebuse esitaja palub kohtul see 1500 eurot määruskaebuse kättesaamisel koheselt kaebajale saata.
  2. Eesti Töötukassa palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu määrus on õiguspärane, vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. TTTS § 6 lg 5 p 4 sätestas Eesti Töötukassa 14.04.2016 teate nr TA16-0029495 tegemise ajal, et isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht. Nimetatud säte kehtis alates 01.05.2014 ning kehtib sellisena ka praegu. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on kaebaja alates 18.02.2002 usaldusühingu Q täisosanik ja alates 29.11.2003 usaldusühingu Y täisosanik. Kuna seadus sätestab töötuna registreerimise eeltingimusena, et isik ei oleks usaldusühingus seda esindama volitatud isik, siis on Eesti Töötukassa õigesti leidnud, et kaebajat ei ole võimalik töötuna arvele võtta. Kuivõrd kaebaja puhul ei ole täidetud TKindlS § 6 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus (kaebajat ei ole töötuna arvele võetud), siis ei ole tal õigust ka töötuskindlustushüvitisele. Perspektiivitute nõuete halduskohtu poolt

§ 121lg 2 p 2 alusel tagastamine oli õiguspärane.

Kuna töötukassa jättis õiguspäraselt kaebaja töötuna arvele võtmata ja talle töötuskindlustushüvitise määramata, siis ei ole täidetud kahjunõude eeldused 30 000 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks vastustajalt ning halduskohus on õigesti tagastanud kahjunõude

§ 121lg 2 p 1 alusel.

13. Kaebaja on esitanud nõuded kohustada töötukassat pakkuma kaebajale erialast tööd ja elamispinda; eraldada 500 000 eurot alkoholivastase propaganda eesmärkide elluviimiseks Eesti Töötukassas MTÜ C poolt korraldatavate loengute abil; töötukassale iseteeninduse kasutamist tutvustava video ja arvutimängu organiseerimiseks 300 000 euro ning iseteeninduse uue programmi koostamiseks 1 000 000 euro saamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus nimetatud nõuded õigesti kaebeõiguse puudumise tõttu tagastanud (

§ 121lg 2 p 1).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kohtu töötajatele keeleõppe korraldamist, mistõttu oli kaebuse tagastamine

§ 121lg 2 p 1 alusel ka selle nõude osas õiguspärane.

14. Halduskohus on nõuet kaebajale 1500 eraldamiseks selleks, et kaebajal oleks võimalik palgata inimene kaebuse koostamiseks, tõlgendanud riigi õigusabi taotlusena ja jätnud määruse resolutsiooni punktiga 2 riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, 5

(6)3-16-577 et halduskohtul puudus vajadus riigi õigusabi taotluse lahendamiseks, sest asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja asjas riigi õigusabi taotlenud. Kaebaja ei ole soovinud advokaati kaebuse koostamiseks või halduskohtumenetluses esindamiseks, vaid üksnes 1500 eraldamist selleks, et kaebaja saaks maksta tasu inimesele, kes vormistaks talle arvutis korrektse kaebuse. Esitatud nõude osas tuleb kaebus kaebajale tagastada

§ 121

lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda raha eraldamist selleks, et kaebaja saaks palgata kellegi endale arvutis kaebust vormistama. Ringkonnakohus rahuldab selles osas XX määruskaebuse ja tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2 ning teeb vastavas osas uue määruse, millega tagastab kaebuse nõude, eraldada kaebajale 1500 eurot inimese palkamiseks, kellel oleks kodu ja arvuti, et kaebus korralikult arvutil trükkida, kaebajale

§ 121lg 2 p 1 alusel.

15. XX on määruskaebuses esitanud nõude halduskohtu tekitatud kahju hüvitamiseks. Tegemist on uue nõudega, mis tuleb jätta tähelepanuta, sest ringkonnakohus kontrollib üksnes halduskohtu 19.05.2016 määruse seaduslikkust ning ringkonnakohtus ei saa enam esitada uusi nõudeid, mida ei olnud halduskohtule esitatud (

§ 182lg 3 ja § 203 lg 2).

Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtu lahendeid saab kaebaja vaidlustada edasikaebe korras vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule, kui kaebaja leiab, et need on õigusvastased ja põhjustavad talle kahju. Seega on kaebajal kaebuse menetlemisel võimalik oma õigusi kaitsta taotluste, vastuväidete, määruskaebuste ja apellatsioonkaebuse esitamisega. 16. Eelneva põhjal tuleb XX määruskaebus osaliselt rahuldada ja tühistada halduskohtu 19.05.2016 määruse resolutsiooni punkt 2 ning teha selles osas uus määrus, millega tagastada kaebuse nõue eraldada kaebajale 1500 eurot

§ 121lg 2 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.