← Eesti

3-15-1318/13

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 200§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2016, Tallinn Haldusasja

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus 3-15-1318 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras XX-le alates 01.06.2003 politseiteenistuse seaduse (PolTS) § 214 lg 2 alusel politseiametniku pensioni summas 4725 krooni (301,98 eurot) ametipalga 6300 krooni alusel. Pensioni arvutamise aluseks olnud ametipalga muutumisel arvutati XX-le määratud pension ümber, viimati alates 01.08.2009 ametipalga 9660 krooni alusel. Uueks pensioni suuruseks oli 7245 krooni (463,04 eurot). Alates 01.04.2012 on XX-le määratud pensioni iga-aastaselt indekseeritud.
  2. XX esitas 04.05.2015 SKA-le taotluse väljastada tema pensioni suurust ja ümberarvutamisi kajastav tõend. SKA väljastas taotlejale tõendi 15.05.
  4. XX esitas 23.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada SKA tegevuse, millega kaebajale määratakse pension politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 117 lg 7 alusel, põhiseadusega vastuolu, ning SKA kohustamist indekseerima kaebaja pensioni võrdsetel alustel alates 01.01.2010 ja alates 01.01.2013 pensioneerunud politseinikega. Tallinna Halduskohus tõlgendas 10.06.2016 kaebuse menetlusse võtmise määruses kaebust selliselt, et kaebaja soovib SKA kohustamist arvutama kaebajale määratud pension ümber alates 01.01.2013 tõstetud ametipalgast lähtuvalt ning võtma kaebaja pensioni indekseerimise aluseks 01.01.2013 muudetud politseiametnike palgaastmestik. Ühtlasi taotles kaebaja tunnistada põhiseadusevastaseks ning jätta kohaldamata PPVS § 117 lg 7 osas, milles see ei võimalda kaebajale, kes pensioneerus enne 01.01.2010, määratud pensioni arvutada ümber lähtuvalt sarnast tööd tegeva politseiametniku ametipalgast 01.01.
  5. Kaebuse põhjendused olid järgnevad. Kaebaja pensioneerus 01.06.2003 ning tal on politseiteenistuse staaži kokku 31 aastat 3 kuud ja 12 päeva. Pensioni arvestamisel on aluseks võetud vanemkonstaabli ametikoht ning palgaaste 3 ametipalgaga 6300 krooni. Kuni 01.01.2010 sõltus kaebajale määratud pensioni suurenemine politseiniku ametipalga suurusest. 01.01.2010 jõustunud PPVS § 117 lg 7 kohaselt sõltub kaebajale määratud pensioni suurus pensioniindeksist, seejuures indekseeritakse 31.12.2009 seisuga ümberarvutatud pensioni, mille suurus on 7245 krooni (463,04 eurot). Kuni 31.12.2009 kehtinud PolTS § 19 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ kohaselt on
  6. palgaastmele vastav kuupalgamäär 9660 krooni. Seega on pensioni suurus 7245 krooni (463,04 eurot). Alates 01.04.2010 on kaebaja pensioni indekseeritud ning alates 01.04.2015 on kaebaja pensioni suuruseks 570,86 eurot. Politseinike ametipalgad tõusid alates 01.01.
  7. Kui pensioni suurendamisel oleks võetud arvesse 01.01.2013 tõstetud ametipalku, oleks pensioni suurus
  8. palgaastme kohaselt 551,25 eurot. Praegusel ajal oleks pensioni suurus olnud 619,97 eurot. Kaebaja pensioneerumise ajal kehtinud PolTS kohaselt pidi temale määratud pension edaspidi suurenema koos ametipalga tõusuga. Seadusandja andis sellega lubaduse, et määratud pensionid on endiselt seotud ümberarvutamise süsteemiga. Sellest tulenevalt võis kaebaja arvestada sellega, et kui tõstetakse ametipalku, mõjutab see positiivselt ka tema pensioni 2

(10)3-15-1318 suurust. Kaebaja omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega on põhiseadusevastaselt rikutud. Riigikohus tunnistas 06.01.2015 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-18-14 tehtud otsusega põhiseadusevastaseks ja kehtetuks PPVS § 106 lg 1 osas ning PPVS muutmise seaduse § 1 p 4 osas, milles need ei võimaldanud politseinikele, kes pensioneerusid perioodil 01.01.2010˗31.12.2012 määratud pensione tõsta lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest. Riigikohus leidis ülalviidatud lahendis, et võrreldavaid gruppe koheldakse ebavõrdselt üksnes lähtuvalt sellest, millisel kuupäeval nad pensionile jäid, pidades sellist eristamise alust põhiseadusega vastuolus olevaks. Kuna 01.01.2013 muudeti palgaastmeid, oleks kaebaja sarnases olukorras just politseinikuga, kes tegi 01.01.2013 kaebajaga sarnast tööd ja kes töötas
  1. palgaastmel. Mõlemad grupid on täitnud vanaduspensioni saamise tingimused, kuid tulenevalt pensionile jäämise ajast indekseeritakse ühel grupil pensioni, mis määrati
  2. a kehtinud ametipalga alusel, kuid teisel grupil pensioni, mis määrati alates 01.01.2013 tõstetud ametipalga alusel. Kuna võrreldavaid gruppe koheldakse sarnases olukorras erinevalt, esineb võrdsuspõhiõiguse riive.
  3. Sotsiaalkindlustusamet vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. PPVS § 117 lg 7 kohaselt ei kuulu politseiametniku pension, mis on määratud PolTS alusel, ümberarvutamisele PPVS alusel ning PolTS alusel määratud politseiametnike pensionid kuuluvad alates
  4. a-st indekseerimisele iga kalendriaasta
  5. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 26 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pensioniindeksiga. Seega ei näe PPVS ette PolTS alusel määratud pensionide ümberarvutamist ametipalga muutumisel, vaid neile kohaldatakse alates 01.01.2010 pensioniindeksiga indekseerimist. Alates 01.04.2012 on XX-le määratud pensioni igaaastaselt indekseeritud.
  6. a jooksul ei ole kaebaja esitanud SKA-le ühtegi taotlust ega avaldust, välja arvatud taotlus väljastada tema pensioni suurust ja ümberarvutamist kajastav tõend.
  7. Siseministeerium leidis kirjalikus vastuses, et PPVS § 117 lg 7 on põhiseaduspärane ega riku enne 01.01.2010 pensioneerunud politseiametnike, sh kaebaja võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse põhimõtet. PPVS jõustamisega otsustas seadusandja kohaldada indekseerimise süsteemi üksnes neile politseinikele, kes olid pensionile jäänud enne 01.01.2010 ja alates 01.01.2010 pensionile jäävatele politseinikele otsustas seadusandja kohaldada pensionide edaspidisel suurendamisel endiselt ümberarvutamise süsteemi (01.01.2010˗31.12.2012 kehtinud PPVS § 106 lg 1 redaktsioon). Sellega lõi seadusandja PPVS jõustumisega kaks politseinike gruppi. PPVS muutmise seaduse eelnõu (326 SE II) teise lugemise seletuskirjast tulenevalt oli vahetegemine enne 01.01.2010 ja nimetatud kuupäevast alates pensioneerunud politseiametnike vahel tingitud sellest, et PPVS jõustamisega ühendati politsei ja piirvalve ning moodustati ühendasutus, loodi uus struktuur ja uued ametikohad ning muutusid ametipalga arvestamise alused. Praegusel juhul on põhjused, mis tingisid erinevate pensioniarvestamise põhimõtete loomise, objektiivsed ja seetõttu ei ole rikutud võrdsusõigust ega koheldud enne 01.01.2010 pensioneerunud politseiametnikke meelevaldselt. Kaebajal, kes pensioneerus enne PPVS jõustumist, ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et kui pärast PPVS jõustumist tõstetakse ametipalkasid, siis mõjutab see positiivselt ka tema pensioni suurust. Kuigi isikul võib tekkida pärast pensioni määramist õiguspärane ootus, et temale määratud eripensioni ära ei võeta ja et üldjoontes püsib pensioni ostujõud selle määramise ajaga võrreldes samal tasemel, ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust sellele, et pensioni suuruse arvutamise põhimõtted jäävad alatiseks samaks. Õiguspärase ootuse 3
(10)3-15-1318 põhimõte ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 14.01.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Riikliku pensioni ümberarvutamiseks on vajalik isiku vastav taotlus (RPKS § 25 lg 1 p 3). Kaebaja ei ole vastustaja poole vastavasisulise taotlusega pöördunud ja seega ei ole SKA kaebaja suhtes teinud ka keelduvat otsust või õigusvastaselt viivitanud, mistõttu ei kuulu kaebaja kohustamisnõue rahuldamisele. Vaidlus puudub selles, et kaebajale on alates 01.06.2003 määratud politseiametniku pension PolTS alusel, mis kehtis kuni 31.12.
  2. Kaebaja pensionitoimiku koopiast nähtuvalt arvutati kaebajale määratud pension selle aluseks olnud ametipalga määra muutumisel ümber. 01.01.2010 jõustunud PPVS § 117 lg 7 kohaselt ei kuulu politseiametniku pension, mis on määratud PolTS alusel, ümberarvutamisele PPVS alusel. PolTS alusel määratud politseiametnike pensionid kuulusid alates
  3. a-st indekseerimisele iga kalendriaasta
  4. aprilliks. Nii kuulus ka kaebaja pension alates 01.04.2010 indekseerimisele. Õige ei ole kaebaja väide ebavõrdsest kohtlemisest politseiametnike, kes jäid pensionile enne 01.01.2010 ja politseiametnike, kes jäid või jäävad pensionile pärast 01.01.2010, vahel, mis lähtub üksnes sellest, mis kuupäeval isikud pensionile jäid. Kohus viitab lisaks PPVS § 117 lg-le 7 ka lg-s 8 toodule, millest tuleneb, et isikud, kellele on pension määratud PolTS alusel või kellel oli tekkinud õigus politseiametniku pensionile PolTS alusel, kuid on teenistusest vabastatud, kohaldatakse pensioni määramisel PolTS-s sätestatut ja pensionide indekseerimist. Kaebaja ei ole olnud PPVS alusel teenistuses erinevalt politseiametnikest, kes jäid või jäävad pensionile pärast 01.01.2010 kooskõlas PPVS-s sätestatud regulatsiooniga. Viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-18-14 olid võrreldavateks gruppideks PPVS alusel perioodil 01.01.2010˗31.12.2012 pensioneerunud ja alates 01.01.2013 pensioneeruvad politseinikud. Kohus jagab kaasatud haldusorgani seisukohta, et oluline, mis tingis vahetegemise enne 01.01.2010 ja nimetatud kuupäevast alates pensioneerunud politseiametnike vahel, oli see, et PPVS jõustumisega ühendati politsei ja piirivalve, mistõttu moodustati uus ühendusasutus, loodi uus struktuur ja uued ametikohad ning muutusid ametipalga arvestamise alused. PPVS muutmise seaduse eelnõu (326 SE II) teise lugemise seletuskirjast nähtuvalt ei ole PPVS palgaastmestik ja endiste seaduste palgaastmestikud üks-ühele võrreldavad astmete arvu ega sisu poolest. PPVS-s määratud teenistusastmete nimetused ei ole samad, mis PolTS-s, lisaks viidi politseiametnike ametinimetused vastavusse teenistusastmetega, mille käigus oli politseiametnikel võimalus tõusta kuni kahe ametikoha astme võrra kõrgemale. See omakorda tõi kaasa olukorra, kus paljudel politseiametnikel ametipalga osakaal kogupalgas kasvas. Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-1-15 toodud seisukohad ja järeldus põhiseaduspärasusest on asjakohased ka praeguses vaidluses. Praegusel juhul ei ole tegemist PolTS alusel enne 01.01.2010 pensioneerunud politseinike meelevaldselt erineva kohtlemisega võrreldes PPVS alusel pensioneeruvate politseinikega, mistõttu on ka põhjendamatud väited võrdsusõiguse rikkumisest. Kuigi kaebaja on väitnud, et kaebajale pensioni määramise ajal kehtinud PolTS kohaselt pidi temale määratud pension edaspidi suurenema koos ametipalga tõusuga, siis tegelikult PolTS § 211 lg 5 sätestas, et politseiametniku pensioni arvutamise aluseks oleva ametikoha ametipalga muutumisel arvutatakse pension ümber. Seega ei seostanud osundatud säte pensioni ümberarvutamist mitte üksnes juhtudega, kui pensioni arvutamise aluseks oleva ametikoha ametipalgamäär suurenes. Kohus ei pea põhjendatuks kaebuse väidet õiguspärase ootuse 4
(10)3-15-1318 tekkest. Kaebajale määrati pension PolTS alusel enne PPVS jõustumist. Kohus nõustub kaasatud haldusorganiga, et kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et kui pärast PPVS jõustumist tõstetakse ametipalkasid, siis mõjutab see positiivselt ka tema pensioni suurust. Praegusel juhul ei ole ka tegemist olukorraga, kus õiguspärane ootus tuleneks kehtestatud regulatsiooni ajutisusest. PPVS § 117 lg 7 ei riku kaebaja võrdsuspõhiõiguse, omandiõiguse ja õiguspärase ootuse põhimõtet ning taotlus osundatud normi põhiseadusevastaseks tunnistamiseks rahuldamisele ei kuulu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. XX palub apellatsioonkaebuses (ning vastuses SKA ja Siseministeeriumi seisukohtadele) tühistada Tallinna Halduskohtu 14.01.2016 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kaebaja pensioneerus ajal, mil kehtis PolTS ja hiljem PPVS säte, mis ei kohustanud pensioneerunud politseinikke pensioni suuruse ümberarvutamiseks esitama kirjalikku taotlust, mistõttu kaebaja seda ka ei teinud. Kaebaja on kahel korral pöördunud suuliselt SKA poole pärast PPVS jõustumist, s.o 2013˗
  2. a-l oma pensioni indekseerimise kohta selgituste saamiseks. SKA ei teinud kaebajale ettepanekut esitada kirjalik taotlus pensioni suuruse ümberarvutamiseks. Halduskohus oleks pidanud kaebuse lahendama Riigikohtu lahendite nr 3-4-1-18-14 ja 3-4-11-14 valguses, sest praegune haldusasi on nendega analoogne. Kaebaja leiab jätkuvalt, et enne
  3. a ja pärast
  4. a pensioneerunud politseinikke koheldakse ebavõrdselt. Mõlema kategooria politseipensionäridele tuleb pensioni suurust arvestada ühtsetel alustel. Nimetatud gruppidele pensioni määramine erinevalt on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Kaebaja pensioneerus
  5. a-l. Seega ei olnud tal võimalik enam oma tööalaseid valikuid muuta ega ka ise täiendavalt pensioni saamiseks panustada. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et tema pension muutub vastavalt tema pensioni aluseks oleva politseinike palgaga.
  6. Sotsiaalkindlustusamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde.
  7. Siseministeerium palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Praegusel juhul ei ole tegemist PolTS alusel enne 01.01.2010 pensioneerunud politseinike meelevaldselt erineva kohtlemisega võrreldes PPVS alusel pensioneeruvate politseinikega, mistõttu on kaebaja väited võrdsusõiguse rikkumisest põhjendamatud. Siseministeerium ei nõustu ka kaebaja väitega õiguspärase ootuse riive osas. Kaebaja taotlus PPVS § 117 lg 7 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks on põhjendamatu. Arusaamatuks jääb, kuidas oleks mõjutanud kaebaja tööalaseid valikuid ja aidanud tal kaasa ise täiendavalt pensioni saamisesse panustada asjaolu, kui talle oleks teada olnud, et ligemale seitse aastat pärast tema pensionile jäämist muudetakse ametiasutuse struktuuri, ametikohti ja palgakorraldust ning muutub seadus, mis toob kaasa pensioni suuruse arvutamise põhimõtete muutumise. Oluline on see, et muudatus ei toonud kaebajale kaasa eripensioni kaotust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
(10)3-15-1318 10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks neid täies mahus korrata (

§ 201lg 4).

Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.

  1. Õige on halduskohtu osutus, et kaebus jääks rahuldamata isegi juhul, kui vaidlusalune PPVS § 117 lg 7 oleks põhiseadusega vastuolus, sest kaebaja ei ole pöördunud SKA poole avaldusega tema pensioni ümberarvutamiseks. RPKS § 25 lg 1 p 3 kohaselt arvutatakse määratud riiklik pension ümber pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud juhul, – avalduse esitamise päevast, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Avalduse hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Kuna seni on kaebajale makstud penisoni PPVS § 117 lg 7 alusel ja seda igal aastal automaatselt RPKS § 26 kohaselt indekseeritud, puudub SKA-l ilma kaebaja vastavasisulise avalduseta alus kaebaja pensioni ümberarvutamiseks. Ka 01.01.2013 jõustunud PPVS § 106 lg 3 sätestab, et pensioni saav isik on kohustatud kümne tööpäeva jooksul teavitama SKA-d kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni ümberarvutamise või selle mittemaksmise. Vältimaks aga sarnase kaebuse teistkordset lahendamist kohtutes, peab ringkonnakohus menetlusökonoomia seisukohast vajalikuks hinnata ka kaebaja väiteid sisuliselt. Õiguspärane ootus
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguse vaidluse lahendamisel kohelda kaebajat sarnaselt Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-18-14 analüüsitud politseiametnikega, sest erinevalt selles lahendis märgitud politseiametnikest ei andnud seadusandja kaebajale praeguse vaidluse kontekstis selget lubadust, et talle määratud pension on pärast PPVS jõustumist 01.01.2010 seotud ümberarvutamise süsteemiga. Sellest tulenevalt ei saanud kaebaja arvestada sellega, et kui ametipalku tõstetakse, mõjutab see positiivselt ka tema pensioni suurust. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja õiguspärase ootuse põhimõtet ei ole riivatud.
  3. Kaebaja jäi pensionile
  4. a-l ning talle määrati pension PolTS-i alusel. Alates 01.01.2002 kehtinud PolTS § 211 lg 5 sätestas, et kui muutub politseiametniku pensioni arvestamise aluseks oleva ametikoha ametipalk, arvutatakse pension ümber. Sel juhul makstakse pensioni muutunud suuruses alates ametipalga muutumisele järgneva kuu esimesest kuupäevast. Asjas puudub vaidlus selles, et alates 01.07.2009 vähendati majanduskriisi tõttu politseiametnike palkasid 8% ning tulenevalt PolTS-i regulatsioonist vähenes ka kaebaja pension 8% võrra (vt kaebaja pensioni suuruse muutumist tl 22). 01.01.2010 jõustunud PPVS-i kohaselt asendati politseiametnike pensionide ümberarvutamise süsteem indekseerimise süsteemiga. Seejuures võeti kaebaja pensioni väljamaksmisel aluseks enne 01.01.2010 PolTS-i alusel muudetud (st 8% vähendatud) pension. Pärast 01.01.2010 muutub kaebaja pension üksnes lähtuvalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud pensioniindeksist (PPVS § 117 lg 7 ja RPKS § 26). Puudub ka vaidlus, et alates 01.01.2013 tõsteti politseiametnike ametipalkasid vastavalt Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrusele nr 7 "Politseiametnike töötasustamine
  5. aastal" sõltuvalt ametikohast ca 7-9%. Seega taastati alates 01.01.2013 majanduskriisi tõttu langetatud ametipalgad, viies need samale tasemele nagu enne langetamist. Kaebaja pensioni, mis oli viimast korda arvutatud ümber lähtuvalt majanduslanguse ajal vähendatud ametipalkadest, PPVS § 117 lg 7 tõttu enam majanduskriisieelsele tasemele ümber ei arvutatud. 6

(10)3-15-1318
  1. Õigus saada pensioni kui rahaliselt hinnatav õigus kuulub PS §-ga 32 kaitstava omandipõhiõiguse kaitsealasse. Kaebaja omandipõhiõiguse riive sõltub sellest, kas kaebajal oli tekkinud õiguspärane ootus pensioni tõstmisele
  2. jaanuaril 2013, kui tõsteti politseinike ametipalkasid. Ümberarvutamise süsteemi asendamine indekseerimise süsteemiga
  3. jaanuaril 2010, mis halvendab kaebaja olukorda, võib riivata omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega. Õiguspärase ootuse tekkimise järeldamiseks on vaja vastata küsimusele, kas kaebaja sai loota sellele, et
  4. jaanuaril 2013 toimunud ametipalkade tõus toob kaasa ka tema pensioni tõusu. Ringkonnakohtu hinnangul on vastus sellele küsimusele eitav.
  5. Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määrusega nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ kehtestati alates
  6. jaanuarist 2009 politseiametnike palgaastmetele vastavad kuupalgamäärad. Vabariigi Valitsuse 20.07.2009 määruse nr 127 „Vabariigi Valitsuse 30.12.
  7. a määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ muutmine“ §-ga 1 muudeti määrust nr 188 ning vähendati politseiametnike palgaastmetele vastavaid kuupalgamäärasid. Määruse nr 127 § 2 kohaselt rakendati vähendamist
  8. juulist
  9. Selle tulemusena vähenes politseiametnike ametipalk ning kaebajale arvutati pensioni vähendatud ametipalga alusel.
  10. Kõigile politseinikele kehtis PolTS § 211 lg-s 5 sätestatud ümberarvutamise süsteem kuni 31.12.
  11. PPVS § 117 lg-ga 7 otsustas seadusandja kohaldada indekseerimise süsteemi üksnes nendele politseinikele, kes olid pensioneerunud enne
  12. jaanuari
  13. Pärast
  14. jaanuari 2010 pensioneeruvatele politseinikele otsustas seadusandja kohaldada pensionide edaspidisel suurendamisel endiselt ümberarvutamise süsteemi (alates
  15. jaanuarist 2010 kuni
  16. detsembrini 2012 kehtinud PPVS § 106 lg 1 redaktsioon). Sisuliselt lõi seadusandja PPVS jõustamisega
  17. jaanuaril 2010 kaks politseinike gruppi: kuni
  18. detsembrini 2009 pensioneerunud politseinikud, kelle pension indekseeriti, ning alates
  19. jaanuarist 2010 pensioneeruvad politseinikud, kelle pension arvutatakse ümber. PPVS muutmise seaduse eelnõu (326 SE II) teise lugemise seletuskirjast nähtub, et kuigi Rahandusministeerium soovitas mitte luua kahte eraldi gruppi, vaid kohaldada ka alates
  20. jaanuarist 2010 pensioneeruvatele politseinikele indekseerimise süsteemi, otsustas seadusandja siiski jätta pärast
  21. jaanuari 2010 politseinikele määratud pensionide suurendamise seotuks ümberarvutamise süsteemiga. Seadusandja põhjendas seda sellega, et alates
  22. jaanuarist 2010 pensioneeruvatele politseinikele kohaldatakse ümberarvutamise süsteemi senikaua, kuni asendatakse ka teiste ametikandjate pensionite ümberarvutamise süsteem indekseerimise süsteemiga.
  23. Kuna kaebaja pensioneerus enne 01.01.2010, kehtis tema pensioneerumise ajal regulatsioon, mille kohaselt pidi talle määratud pension edaspidi suurenema endiselt koos ametipalga tõusuga. Kui seadusandja andis PPVS jõustamisega alates
  24. jaanuarist 2010 pensioneeruvatele politseinikele olukorras, kus nende ametipalku oli
  25. a-l vähendatud, selge lubaduse, et nendele määratud pensionid on endiselt seotud ümberarvutamise süsteemiga, siis enne 01.01.2010 pensioneerunud politseinikele sellist lubadust ei antud. Vastupidiselt pärast 01.01.2010 pensioneerunud politseiametnikele ei eksisteeri enne 01.01.2010 pensioneerunud politseiametnike puhul õigusnormi, mis näeks ette
  26. a-l vähendatud politseiametnike palkade vähendamise ajutisust.
  27. Riigikohus on otsuse nr 3-4-1-1-15 p-s 59 leidnud, et ametipalkade vähendamine oli ajutine üksnes kohtunike puhul, kuid mitte politseiametnike puhul. Asjaolu, et kohtunike osas oli kehtestatud ajutine regulatsioon, nähtus nii seaduse pealkirjast (Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadus) kui ka selle seaduse § 1 sõnastusest, mis nägi ette regulatsiooni tähtajalisuse (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-1-14, p 125). Riigikohus tuletas viimati nimetatud kohtuasjas õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumise justnimelt 7
(10)3-15-1318 ametipalga vähendamise ajutisusest (otsuse p-d 99 ja 126). Politseiametnike pensionivaidluses asjas nr 3-4-1-18-14 ei leidnud Riigikohus politseiametnike osas sama rikkumist, mis tuvastati kohtuotsuse nr 3-4-1-1-14 p-des 99 ja
  1. Asjas nr 3-4-1-18-14 tehtud kohtuotsuse p-s 56.4 leidis Riigikohus, et alates 01.01.2010 kuni 31.12.2012 pensioneerunud politseinikud võisid õigustatult loota, et kui ümberarvutamise süsteem asendatakse indekseerimise süsteemiga ja samal ajal tõstetakse ametipalgad, toob see kaasa ka nende pensionide suurendamise. Selles asjas oli kaebajaks ametnik, kelle osas kehtis spetsiifiline regulatsioon, mis säilitas ümberarvutamise süsteemi vaid ühele kindlale grupile enne 01.01.2013 pensioneerunud politseiametnikest. Need politseiametnikud said seadusandjalt lubaduse, et kui ametipalgad tõstetakse, mõjutab see positiivselt ka tema pensioni suurust (otsuse nr 3-4-1-18-14, p 56). Seejuures oli lubadus antud vahetult pärast palkade vähendamist (p 62). Kaebajale seadusandja sellesarnast lubadust ei ole andnud. Kaebajale ei antud majanduskriisi ajal lubadust, et politseiametnike palku suurendatakse ja pensione arvutatakse uutest palkadest lähtuvalt ümber enne pensionide indekseerimisele üleminekut.
  2. Majandus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundamine kuulub seadusandja pädevusse (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-1-14, p 127). Seadusandjal on politseiteenistuse ja ametipensionide korralduse reformi teostamisel avar otsustusruum. Kuigi isikul võib tekkida pärast pensioni määramist õiguspärane ootus, et temale määratud eripensioni ära ei võeta ning üldjoontes püsib pensioni ostujõud selle määramise ajaga võrreldes samal tasemel, ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust selles, et pensioni suuruse arvutamise põhimõtted jäävad alatiseks samaks. Siseministeerium on põhjendatult viidanud Riigikohtu 02.12.2004 lahendile nr 3-4-1-20-04, mille p-s 14 on kohus märkinud, et õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist ˗ seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Otsus selle kohta, milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja pädevuses. Ametipension sooduspensionina ei ole üldjuhul PS § 28 lg-st 2 tulenev riigi kohustus ja selle reguleerimisel on seadusandjal ulatuslik kujundamisruum. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja õiguspärast ootust ei ole riivatud 01.01.2010 jõustunud politsei ja piirivalve reformi valguses. Võrdne kohtlemine
  3. Võrdsuspõhiõiguse riive tuvastamiseks tuleb leida kaebajaga sarnases olukorras olevate isikute grupp, kellega võrreldes kaebajat koheldakse halvemini (Riigikohtu üldkogu 22.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-51-13, p 69). PPVS-i jõustamisega otsustas seadusandja kohaldada indekseerimise süsteemi üksnes nendele politseinikele, kes olid pensionile jäänud enne 01.01.
  4. Kuna alates 01.01.2010 pensionile jäävatele politseinikele otsustas seadusandja kohaldada pensionide edaspidisel suurendamisel endiselt ümberarvutamise süsteemi (01.01.2010˗31.12.2012 kehtinud PPVS § 106 lõige 1 redaktsioon), siis lõi seadusandja PPVS jõustamisega kaks politseinike gruppi. Võrreldavateks gruppideks tuleb pidada: a) isikuid, kellele määrati politseiametniku pension enne 01.01.2010 PolTS alusel, ja b) isikuid, kellele määrati pension pärast 01.01.2010 PPVS alusel. Grupid on võrreldavad, kuna väljateenitud aastate pensionile jäämise ja pensioni saamise eeldused PolTS ja PPVS alusel oluliselt ei erine (vrdl PolTS § 211 ja PPVS § 101).
  5. Kui seadusandjal on mingi küsimuse lahendamisel avar otsustusruum, on ebavõrdne kohtlemine meelevaldne, kui see on ilmselgelt asjakohatu (Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-703, p 37). 8
(10)3-15-1318
  2. jaanuarist 2013 muutusid oluliselt kõigi politseiametnike töötasustamise põhimõtted. Tegemist ei olnud pelgalt palkade tõstmisega. Tegemist oli palgasüsteemi ja töökorralduse olulise ja sisulise reformiga, nagu on kajastatud Riigikohtu lahendi nr 3-4-1-18-14 p-s
  3. Mindi üle ametikohtade hindamisel põhinevale palgasüsteemile (sh tõusid palgamäärad ja vähenesid teenistusastmetasud). Kõik politseiametnikud viidi üle põhitööle vastavale palgaastmele. Selle raames võisid osal põhitöödel palgaastmed alaneda, teistel tõusta. Kui isik jätkas oma senist tööd ja tema ametipalk oleks madalamale palgaastmele üleviimisel vähenenud, siis sellistele isikutele määrati ametipalga säilitamise diferentseerimine summas, mille võrra ametipalk oleks uute palgaastmetega vähenenud. Reformi tulemusena kehtestati kõikidele põhitöödele kindlad palgaastmed ning suurendati oluliselt palgaastmetele vastavaid palgamäärasid. Põhitööd muutusid omavahel võrreldavaks ning oli võimalik selgitada konkreetsele tööle määratud palgaastet. Palgasüsteemi reformi sellisel kujul elluviimise üheks eeltingimuseks oli seniste pensionide indekseerimine ja nende lahtisidumine senistest palgaastmetest. Kui seniseid pensioneid ei oleks indekseeritud, siis ei oleks osutunud võimalikuks põhitöödele (ja vastavatele ametikohtadele) üheselt vastavatele palgaastmetele üle minna ning politseiametnike palgaastmeid muuta, sest oleks tulnud tagada palgaastmete võrreldavus pensioni ümberarvutamise alusena. Eeltoodust tuleneb omakorda, et kui ei oleks osutunud võimalikuks ulatuslik palgaastmete muutmine, siis omakorda ei oleks palgamäärad saanud
  4. a-l sedavõrd palju tõusta.
  5. a-l suurenes Politsei- ja Piirivalveameti palgafond 6,97% 89,35-lt 94,73 miljoni euroni. Rahaliselt ei olnud võimalik säilitada samu palgaastmeid ning suurendada samal ajal niivõrd suurel määral neile vastavaid palgamäärasid. Sellele eelnes PPVS
  6. ptk
  7. jao uue redaktsiooni jõustumine
  8. jaanuarist 2012, millega tehti ulatuslikke muudatusi ametikohtade ja teenistusastmete õiguslikus regulatsioonis.
  9. Riigikohtu otsuse asjas nr 3-4-1-1-15 p-s 61 leidis Riigikohus järgmist: „Lisaks ei ole kaebajad uue palgakorralduse kehtivuse ajal teenistuses olnud, teenistusülesandeid täitnud ega nende täitmise eest uue palgakorralduse alusel tasu saanud. Töötasu ei ole konstantne suurus ega püsi ühesugusena, vaid see muutub ajas sõltuvalt majanduslikust olukorrast, eelarvevahenditest, palgaturust ja töö iseloomust. Seejuures muutuvad ametiasutused, nende struktuur, ametikohad ja palgakorraldus. Samas on vältimatu see, et isikud peamiselt oma vanuse tõttu pensioneeruvad erineval ajal. Kuigi Riigikontrolli endise ametniku, kes ei ole pensioneerumise ajal Riigikontrolli teenistuses, pensioni määramise aluseks võetakse vastavale ametikohale kehtestatud põhipalgaastme keskmine, ei muuda ka see asjaolu kaebajate kohtlemist meelevaldseks.“ Ringkonnakohtu arvates omavad Riigikohtu need seisukohad keskset tähtsust ka praeguses asjas kaebaja ebavõrdse kohtlemise mõistlikkuse või meelevaldsuse kohta hinnangu andmisel. Fakt on, et kaebaja PPVS kehtestamisega loodud uue töö- ja palgakorralduse alusel ei töötanud. Seejuures ei pea ringkonnakohus määravaks asjaolu, et asjas nr 3-4-1-1-15 ei olnud kaebajate pensione
  10. aastal vähendatud. Erinevatel eriteenistuse liikidel on oma eripärad ja olukorrad pole igas aspektis üksüheselt võrreldavad. Samas ei saa Riigikohtu otsusest asjas nr 3-4-1-1-15 kuidagi järeldada, et kui Riigikontrolli ametnike palku (ja vastavalt pensione) oleks enne indekseerimisele üleminekut vähendatud, siis oleks see kaasa toonud kaebuste rahuldamise. Tegemist oli ühe kaalutlusega paljude hulgast, mida Riigikohus arvestas võrdse kohtlemise argumendi analüüsimisel.
  11. Oluline on praeguses asjas see, et 01.01.2012 PPVS
  12. ptk
  13. jao jõustumisel leidsid politseiametnike ametikohtade ja teenistusastmete ning ka
  14. jaos sätestatud palgakorralduses aset olulised muudatused, mis muutsid palga ja sellest tulenevalt ka hilisemat pensioni arvestust. Gruppide mõnevõrra erinev kohtlemine pensionimäära arvestamisel oli PPVS muutmise seaduse eelnõu (326 SE II) teise lugemise seletuskirja kohaselt vajalik selleks, et: „ /…/ nende isikute pensionid, kes olid
  15. aasta
  16. jaanuariks PolTS alusel või piirivalveteenistuse seaduse alusel juba pensionile jäänud, tuli selles olukorras „lahti 9
(10)3-15-1318 siduda“ neile määratud pensioni aluseks olevast ametipalgast ja selle suuruse muutumisest. Nende isikute pension fikseeriti
  1. aasta lõpu seisuga ja nende pensioni ei viidud üle uutele alustele ega hakatud ümber arvestama politseiametniku palgaastmele vastava kuupalgamäära või teenistusastme tasu muutumisel. Enne
  2. aastat määratud pensionidele kohaldati indekseerimist. Selline lahendus oli tol korral hädavajalik, sest hinnates eripensioni saavate isikute olukorra muutust uue politsei ja piirivalve seaduse valguses, selgus, et väljaarvestatud pensionide ümberarvestamisel nn põhitöödeks oleks tekkinud olukord, kus ligi 1300 pensionäri puhul ei oleks olnud objektiivselt võimalik nende põhitööd kindlaks teha. Samuti oleks halvendanud põhitööde ümberarvestamine osade pensionäride olukorda ja nende pension oleks alanenud. Osadel pensionäridel oleks pension aga hoopis suurenenud. Seega oleks tekkinud pensionäride põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine. Näiteks said kõik enne
  3. aastat konstaabli astmelt pensionile läinud isikud pensioni võrdselt. Uutele alustele ümberarvestatuna saaks kriminaalpolitsei inspektor rohkem kui piirkonnakonstaabel, sest tema põhitöö on hinnatud kõrgemalt, mistõttu kriminaalmenetleja ametikoha teenistusaste ning sellele vastav palgaaste on uue seaduse järgi kõrgemad kui piirkonnakonstaablil. Sellise valikuga hoiti ära pensionäride omavaheline põhjendamatult ebavõrdne kohtlemine ja eripensionite põhjendamatu suurenemine.“ Niisiis ei olnud tegemist pelgalt muudatustega palgaarvestuses. Palgakorralduse muudatus tõi kaasa olukorra, kus paljudel politseiametnikel ametipalga osakaal kogupalgas kasvas. Muudatus palgaarvestuses ja palgaastmestikus tõi kaasa erinevate ametipositsioonide erineva väärtustamise palga kaudu, olgugi, et tööülesanded oma sisult ei pruukinud oluliselt muutuda ning see erines PolTS kehtivuse ajal kehtinud n-ö väärtussüsteemist. PPVS kehtestamisega hakati sama tööd väärtustama teistel alustel, mis kahtlemata on seadusandja avarat kaalutlusruumi silmas pidades seadusandja õigus. Niisiis ei olnud seadusandja poolt tehtud vahetegu kahe politseiametnike grupi vahel meelevaldne. Ringkonnakohus nõustub nii Siseministeeriumiga kui ka halduskohtuga selles, et politseiametnike erinevat kohtlemist õigustas politsei ja piirivalve reform ja süsteemi muudatus, mis seisnes PPVS-i jõustumisega politsei ja piirivalve ühendamises, uue struktuuri ja ametikohtade loomises ning ametipalga arvestamise aluste muutmises (sama töö erinevas väärtustamises). Et kaebaja PPVS kehtimise ajal enam ametis ei olnud, ei saanud ta ka loota sellest seadusest tulenevatele hüvedele. Eeltoodust lähtuvalt on põhjendamatud kaebaja väited võrdsuspõhiõiguse rikkumisest.
  4. Ringkonnakohus leiab, et riigil on õigus ametnike palka tõsta, ilma et tal tekiks sellest varalisi kohustusi varem sama tööd teinud ametnike suhtes. Kaebaja olukorda pole kuidagi „halvendatud“, sest tema õiguspärast ootust pole rikutud ja tal säilis väljateenitud pension.
  5. Kõike eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 200p 1 alusel jätta rahuldamata.

27.

§ 108lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.