2-18-118915/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Beata Skitiba Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21. juuni 2019, Tallinn kohtu kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-18-118915 Tsiviilasi Lennuabi OÜ hagi Finnair Plc vastu võla 600 euro ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 648 eurot Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood 14065010, asukoht Telliskivi tn 60a/5, Tallinn 10412);

Menetlusosalised ja nende esindajad prokurist K H (isikukood x, e-post x) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Merle Veeroos (Advokaadibüroo COBALT, e-post menetlus@cobalt.legal).

Kostja: Finnair Plc (registrikood 0108023-3, asukoht PO Box 15, Tietotie 9, Vantaa FI-01053, Soome Vabariik);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Artur Sanglepp (Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ, e-post menetlus@levin.ee) Asja läbivaatamine 30.05.2019 kohtuistungil, osalesid hageja juhatuse liige K Gustav Annus ja prokurist K H ning lepinguline esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos ning kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Artur Sanglepp.

RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada.

Välja mõista kostjalt Finnair Plc hageja Lennuabi OÜ kasuks lennureisi hilinemise hüvitis 600 eurot.

Välja mõista kostjalt Finnair Plc hageja Lennuabi OÜ kasuks viivis põhivõlalt (600 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.01.2019 kuni põhivõla tasumiseni.

Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

Määrata menetluskulude suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Otsus saata pooltele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik 1. Lennuabi OÜ (hageja/ lühendatult ka kui Lennuabi) esitas 03.09.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Finnair Plc-lt (kostja/ lühendatult ka kui Finnair) 600 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 19.09.2018 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 03.10.2018. Kostja esitas 01.11.2018 e-kirjaga nõudele vastuväite ning seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 16.11.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.Harju Maakohus kohustas 20.11.2018 määrusega hagejat esitama hagi, mida hageja tegi 10.01.2019. Harju Maakohus võttis hagi 15.01.2019 määrusega menetlusse.

3.Kostja vastas hagile 15.03.2019. Hageja esitas kostja vastusele arvamuse 15.04.2019. Kostja esitas täiendava tõendi 16.04.2019.

4.Kohtuistung Harju Maakohtus toimus 30.05.2019, osalesid hageja seaduslikud esindajad ja lisaks mõlema poole lepingulised esindajad. Pooled esitasid kohtuistungil menetluskulude nimekirjad.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud 5. Hageja nõuab kostjalt 600 euro väljamõistmist ja alates 10.01.2019 viivist seadusjärgses määras kuni võlgnevuse tasumiseni.

6.Hageja toob esile järgmised asjaolud:

2  Lennuabi poole on abi saamiseks pöördunud reisija R K (isikukood x), kes on Lennuabile loovutanud oma nõude Finnairi vastu. R. K on kasutanud Finnairi teenuseid ning kuna tema lend hilines, jõudis ta oma lõppsihtkohta enam kui neli tundi hiljem.  Hageja nõude aluseks on Finnairi lend AY82, mis pidi lendama 02.10.2017 Singapurist Helsingisse, kuid mis hilines lennumeeskonna liikme haigestumise tõttu järgmisesse vahemaandumise sihtkohta üle nelja tunni, mille tagajärjel jäi reisija maha ka järgmisest jätkulennust Tallinnasse (AY111). Meeskonnaliikme haigestumine ei ole erakorraline asjaolu.  R. K hüvitise nõue on 600 eurot, kuna ta lendas Kuala Lumpurist Tallinnasse kasutades kahte vahepeatust Singapuris ning Helsingis. Seega on distants üle 3 500 kilomeetri ning hilinemine lõppsihtkohta Tallinnas üle nelja tunni.  Nõue on esitatud õigeaegselt. Ühe kuu pikkune tähtaeg on ebamõistlik. Tuleks lähtuda üldisest aegumistähtajast, milleks on kolm aastat. Kui ka sellest mitte lähtuda, siis kohaldub igal juhul Montreali konventsioon, mis sätestab kahju hüvitamise nõuete esitamisele 2-aastase tähtaja. Euroopa Kohtu lahendid kinnitavad, et tuleb lähtuda nõuete esitamise tähtaegade kindlaks määramisel siseriiklikust õigusest, kuid ainult niivõrd, kui need on tõhusad ega too kaasa tulemust, mille kohaselt hüvitise saamine on praktiliselt võimatu või ülemäära raske.  VÕS § 831 lg 5 ei kohaldu, kuna tegemist ei ole klassikalises mõttes kahju hüvitamise nõudega vaid omalaadse hüvitisega, et lihtsustada kahju hüvitamise nõuete esitamist ja korvata ebamugavusi.

7.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud kokku on 3 005 eurot, s.o lepingulise esindaja tasu 2 880 eurot (käibemaksuta) 18 tunni eest ´a 160 eurot ja riigilõiv 125 eurot. Hageja kinnitab, et menetluskulud on kantud käesoleva menetlusega seoses. Lisaks taotleb hageja TsMS § 177 lg 4 rakendamist.

Kostja vastuväited hagile 8. Kostja vaidleb hagile vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

9.Kostja peamine vastuväide on, et lennu hilinemisest tingitud kahjunõudest teatamise tähtaeg on möödunud ja seetõttu on hageja minetanud õiguse kahju hüvitamist nõuda. Hageja on esitanud kostja vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 artiklitel 6 ja 7 põhineva hüvitisnõude ning viivisenõude. Viidatud määrus nr 261/2004 ei sätesta sellise nõude esitamise tähtaegu, vaid määrab üksnes lennureisijate õigused seoses lendude hilinemise või ärajäämisega. Tuginedes Euroopa Kohtu kohtuasjale C-139/11 p 25 ja 26 tuleb nõude esitamise tähtaegade puhul järgida siseriiklikus õiguses sätestatud põhimõtteid.

VÕS § 831 lg 5 kohaselt ei või reisija esitada veotähtaja ületamisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet, kui ta ei teata kahjust vedajale ühe kuu jooksul pärast sihtkohta jõudmist. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, mille möödalaskmisel nõude esitamise õigus lõpeb.

R. K ega hageja ei ole kostjale R. Kle tekkinud kahjust õigeaegselt teatanud. R. K teavitas kostjat oma nõudest kostja kliendikeskkonna kaudu 08.01.2018. nõude loovutamise leping on digitaalselt allkirjastatud jaanuaris 2019.

10.Kostja taotleb menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostja menetluskulud on tõlkekulu 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu 831 eurot (s.o 63 tundi ´a 130 eurot) + kohtusingi aeg 50 min hinnaga 140/h. Summad on esitatud käibemaksuta. Kostja kinnitab, et kulutused on seotud käesoleva tsiviilasja menetlemisega. Lisaks taotleb kostja menetluskuludelt viivise välja mõistmist TsMS § 177 lg 4 alusel.

3 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 11. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lgs 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (vt ka Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

12.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

13.TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

14.Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määruse (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi Määrus 261/2004) artiklist 6 ja 7.

15.Määrus 261/2004 artikkel 6 punkti 1 alapunkt c sätestab, et kui lennuettevõtja näeb mõistlikkuse piires ette, et lennu kavandatud väljumisaeg hilineb neli tundi või rohkem üle 3 500 km pikkuste lendude puhul, pakub tegutsev lennuettevõtja reisijatele: i) artikli 9 lõike 1 punktis a ja lõikes 2 määratletud abi; ning ii) artikli 9 lõike 1 punktides b ja c määratletud abi, kui mõistlikkuse piires eeldatav väljumisaeg on vähemalt varem väljakuulutatud väljumisajale järgneval päeval; ning iii) artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud abi, kui lend hilineb vähemalt viis tundi. Artikli 7 punkt 1 alapunkti c kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 600 euro ulatuses üle 3 500 km lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. Määruse 261/2004 artikkel 7 punkti 3 järgi makstakse hüvitist sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.

16.Pooled on nõus, et käesoleval juhul kuulub vaidlus Määruse 261/2004 kohaldamisalasse ja reisijal on ka lennu hilinemise korral õigus saada art 7 nimetatud hüvitist võrdselt reisijaga, keda on lennust maha jäetud või kelle lend on tühistatud. Kostjal pole vastuväiteid, et lend hilines, et hilinemine ei olnud põhjustatud erakorralisest asjaolust, et nõude loovutamine kehtib ja et põhimõtteliselt on hagejal õigus Määruse 261/2004 art 7 sätestatud hüvitisele.

17.Kostja on 30.05.2019 toimunud kohtuistungil sõnaselgelt väljendanud, et tema vastuväide hagile seisneb sisuliselt ainult selles, et hageja on kaotanud õiguse nõuet esitada, kuna ta pole õigeaegselt sellest kostjale teada andnud. Kostja leiab, et kohaldada tuleb VÕS § 831 lg 5, mis näeb ette ühekuulise tähtaja kahju hüvitamise nõuetele, mis esitatakse veotähtaja ületamise tõttu. Hageja nõue on oma olemuselt kahju hüvitamise nõue, sest ka ebamugavustunne, mida Määruse 261/2004 alusel korvatakse, on samuti kahju.

18.Hageja seevastu leiab, et VÕS 831 lg 5 ei kuulu kohaldamisele, kuna tegemist ei ole tavapärase kahjuga vaid omalaadse ebamugavushüvitisega, mille Määrus 261/2004 art 7 ette näeb. Seetõttu tuleb lähtuda üldisest nõuete esitamise 3-aastasest tähtajast (TsÜS § 146 lg 1).

Lisaks leiab hageja, et ka Montreali konventsiooni (Rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioon, mis sõlmiti Montréalis 28.05.1999, kirjutati Euroopa Ühenduse poolt alla 09.12.

1999 ja kiideti tema nimel heaks nõukogu 05.04.2001 otsusega 2001/539/EÜ) järgi on tal õigus 4 kahju hüvitamise nõuet esitada vähemalt 2 aasta jooksul õhusõiduki sihtkohta jõudmise päevast arvates.

19.Seega on käesoleva hagimenetluse raamide kohaselt vaidlus selles, kas Määruse 261/2004 art 7 alusel makstav hüvitis lennureisi hilinemise eest on käsitatav kahju hüvitamisena VÕS § 831 lg 5 mõttes või mitte ja milline õigusnorm kuulub kohaldamisele Määruse 261/2004 art 7 alusel esitatud hüvitise nõude esitamise tähtaegade kindlaks tegemisele.

20.Poolte vahel pole vaidlust järgmiste asjaolude üle ja kohus loeb need TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  R. Kl oli broneering Finnairi 02.10.2017-03.10.2017 lennule marsruudiga Kuala Lumpur- Singapur- Helsingi- Tallinn (hagi lisa nr 2, digitoimik lk 40-41);  Lend Singapurist Helsingisse hilines üle nelja tunni (hagi lisa nr 3, dt lk 33);  R. K esitas 08.01.2018 Finnairile nõude kahju hüvitamiseks (kostja 15.03.2019 vastuse lisa nr 1, dt lk 99-104, 116-127);  Finnair keeldus kohtuväliselt kahju hüvitamisest (hagi lisad nr 2-4, dt lk 33, 40-41, 45);  R. K loovutas oma nõude kostja vastu hagejale (hagi lisa nr 1, dt lk 43).

21.Kohus nõustub menetlusosalistega, et pooltevahelisele õigussuhtele on kohaldatav Määrus 621/2004. Selle art 4-7 alusel on R. Kl õigus hüvitisele lennu hilinemise korral samaväärsetel alustel reisijatega, kes lennust maha jäeti või kelle lend tühistati, vaatamata sellele, et Määruse 261/2004 artikkel 7 ega ka ükski teine sealne säte niisugust õigust sõnaselgelt ette ei näe (vt ka Euroopa Kohtu suurkoja otsus liidetud kohtuasjas (Nelson) C‑581/10 ja C‑629/10). Nendel alustel on hagejal õigus saada hüvitist 600 eurot. Hüvitise suurusele ei ole kostja vastu vaielnud.

23.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et hüvitise saamiseks nõude esitamise tähtaja kindlaks määramisel saab juhinduda Montreali konventsiooni art 35.

Kohtu hinnangul ei kuulu Montreali konventsioon rakendamisele, kuna lennu hilinemisega kaasnev ajakaotus, mis kujutab endast ebamugavust Määruse 261/2004 tähenduses, ei saa käsitada kui „hilinemisest tulenenud kahju” Montréali konventsiooni artikli 19 tähenduses (vt ka Nelson, C‑581/10 ja C‑629/10).

24.Seega asub kohus Euroopa Kohtu praktikale tuginedes eelnevale lisaks ka arvamusele, et Määruse 261/2004 art 7 ettenähtud hüvitis ei ole samatähenduslik kahju hüvitamise nõudega, mille esitamise tähtaega reguleerib VÕS § 831 lg 5.

Määruse 261/2004 art 7 ettenähtud reisijale makstav hüvitis on standardiseeritud hüvitus heastamaks ebamugavusi, mis igal reisijal paratamatult tekib siis, kui tema lend hilineb.

Individualiseeritud kahju hüvitamise nõudeid, mida Määruse 261/2004 art 7 ette nähtud hüvitis ei kata, saab esitada Montreali konventsiooni ja ka siseriikliku õiguse alusel (vt ka Nelson, C‑581/10 ja C‑629/10).

Määrust 261/2004 vastu võttes oli seadusandja eesmärk muuhulgas tasakaalustada lennureisijate ja lennuettevõtjate huve. Art 7 on meede, tagamaks, et hilinemine on õigustatud ainult siis, kui see on tingitud erakorralistest asjaoludest, mis väljuvad lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt (vt ka Euroopa Kohtu IV koja otsus liidetud kohtuasjas (Sturgeon jt) C-402/07 ja C-432/07, punkt 67).

Seetõttu pole Määruse 261/2004 art 7 meede kattuv kahju hüvitamisega Montreali konventsiooni tähenduses ja ka kahju hüvitamisega Eesti siseriikliku õiguse tähenduses. Nende normide kohaldamisalad on erinevad.

5 Määruse 261/2004 art 7 sätestatud hüvitist on lennureisijal lennu hilinemise korral õigus saada ka siis, kui tal individualiseeritud klassikalisel kujul kahju üldse ei ole tekkinud.

25.Kostja tugineb oma vastuväidetes Euroopa Kohtu lahendile, mille kohtuasjas nr C‑139/11 on kohus leidnud, et tähtaeg, mille jooksul võib esitada hagi Määruse 261/2004 artiklites 5 ja 7 ette nähtud hüvitise nõudes, määratakse kindlaks iga liikmesriigi siseriiklikus õiguses, tingimusel et kehtestatud kord järgib võrdväärse ja tõhususe põhimõtet (p-d 24-26).

VÕS § 831 lg 5 järgi ei või reisija esitada veotähtaja ületamisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet, kui ta ei teata kahjust vedajale ühe kuu jooksul pärast sihtkohta jõudmist.

Pooled ei vaidle, et R.K saabus sihtkohta 03.10.2017 ning esitas kostjale nõude hüvitise saamiseks 08.01.2018.

Kuigi R.K ei ole VÕS § 831 lg 5 nõutavat teadet ühe kuu jooksul pärast sihtkohta jõudmist vedajale esitanud, ei kuulu osundatud norm vastavalt kohtu poolt käesoleva otsuse eelnevas punktis esitatud seisukohale kohaldamisele.

Kohaldamisele kuulub TsÜS § 146 lg 1 sätestatud 3-aastane nõuete esitamise aegumistähtaeg ja seega on hageja nõue tähtaegne.

26.Kuna kohus peab hageja nõuet põhjendatuks, kuulub kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel ja määras välja mõistmisele ka viivis alates hagi esitamisest 10.01.2019.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas lahendis ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

28.TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.

29.TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva otsuse jõustumist.

30.Tuginedes TsMS § 178 selgitab kohus, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.