Obsah (15)

§ 230§ 231§ 405§ 4§ 438§ 436§ 328§ 232§ 363§ 442§ 53§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 18. detsember 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-19-109837 Osaüh

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta 3 esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus tegi pooltele 12.11.2019 toimunud kohtuistungil ettepaneku

§ 4lg 4 tuginedes kompromissiettepaneku.

Pooled kokkulepet ei saavutanud. 17.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks

§ 232lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

18. Kohus on tuvastanud ning poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

1. a)hageja ja kostja sõlmisid 22.07.2018 kliendilepingu, mille kohaselt osundati hagejale audiitorteenuseid raamatupidamise kohta.
2. b)Kostja esitas teenuse osutamise eest arve nr 1491, summas 1860 eurot.
3. c)Hageja tasus arve 24.07.2018.
4. d)Tartu Maakohtu registriosakonna määruse x, 06.02.2019 kohaselt kohustati aga hagejat esitama 2017. aasta majandusaasta aruanne uue vandeaudiitori aruandega. 19. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on õigustatud tagasi saama kostjale tasutud 1860 eurot osundatud audiitorteenuse eest. Hageja on hagis esile toonud

§ 363

lg 1 p 2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, kohus ei ole seotud poolte õigusliku käsitlusega hagi asjaoludele.

1. Poolte vahel sõlmitud kliendilepingust tulenevalt on tegemist käsundiga, kus VÕS § 619 kohaselt kohustub üks isik käsundisaajana vastavalt lepingule osutama teisele isikule, käsundiandjale teenuseid ning käsundiandja maksma selle eest tasu. Käsundisaaja peab VÕS § 620 lg 2 kohaselt täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimalustele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellel toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kohtu hinnangul, kui käsundisaajale on arusaadav, et tema võimalused ei võimalda käsundit nõuetekohaselt täita, ei peaks ta lepingut sõlmima või peaks selle lõpetama. Antud juhul on käsundisaaja rikkunud teabe andmise kohustust ning vastutab selle eest. Kutsetegevuses tegutseva audiitorina pidanuks ta teadma aruande koostamiseks vajalikke nõudeid ja hageja eeldas, et need on olemas. Vaidluse all ei ole, et leping sõlmiti 22.07.
2. VÕS § 624 lg 1 kohustab käsundisaajat teavitama käsundiandjat kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Tulenevalt poolte kokkuleppest oli audiitorteenuse objektiks hageja 31.12.2017 lõppenud majandusaasta kohta koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga esitatud raamatupidamise aastaaruanne. Hagis esile toodud asjaolude kohaselt oli aastaaruanne vajalik esitamaks äriregistrile. Audiitortegevuse seaduse § 81 lg 1 kohaselt vajab audiitorettevõtja teenuse osutamiseks tegevusluba. Tartu Maakohtu registriosakonna määruse x, 06.02.2019 kohaselt kohustati aga hagejat esitama
3. aasta majandusaasta aruanne uue vandeaudiitori aruandega. Nimetatud määrusest ilmneb, et Audiitortegevuse järelevalve nõukogu 27.03.2018 otsusega on vandeaudiitori kutse X Xlt ära võetud. X X osutas audiitori teenust OÜ Lemmur kaudu. Seega asub 4 kohus seisukohale, et tulenevalt VÕS § 624 lg 1 ja lepingu punktist 6.1.4 kohustus kostja hagejat teavitama nimetatud asjaolust.
4. Riigikohtu juhiste kohaselt lasub käsundisaajal seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks (RK lahend 3-21-48-15). Riigikohus on lahendis 3-2-1-127-16 p 12 märkinud, et kui käsundisaaja rikub oma lepingulisi kohustusi, sh kaitsekohustusi, saab käsundiandja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi käsundisaajalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise nõude rahuldamiseks tuleb kontrollida, kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja § 115 lg 1) ja kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole VÕS § 103 järgi vabandatav, kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3), ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt ka Riigikohtu
5. jaanuari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15;
7. märtsi
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27).
9. Kohus leiab, et käsundisaaja on lepingut rikkunud, tuues sellega kaas käsundiandjale kahju. Käsundiandja eesmärk oli saada teenusena kohane audiitoriaruanne esitamaks äriregistrile. Kuivõrd käsundisaaja ei teavitanud käsundiandjat järelevalve nõukogu otsusest ja selle võimalikest tagajärgedest, tõi see kaasa käsundiandjale vajaduse tellida uus aruanne. Kostja vastuväited on alusetud. Kostja esindaja vastas kohtu küsimusele teavitamise kohta, et tal puudub selle kohta info. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust lepinguliste kohustuste täitmisel hageja võimalus vaidlustada äriregistri määrust ning ka see, et aruande allakirjutamise hetkel oli otsus vaidemenetluses. Kuivõrd on täidetud kõik kahju hüvitamise eeldused tuleb kostjalt välja mõista 1860 eurot. 23.

§ 442

lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.

§ 53

lg 4 kohaselt teeb kohus protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Hageja on esitanud taotluse 12.11.2019 protokolli parandamiseks (tlk 76). Kostja hinnangul on hageja nõutud protokolli parandused ebaolulised. Taotluse kohaselt on 12.11.2019 kohtuistungi protokollis kirjas, et „audiitori otsuse vaidlustamiseks ei ole alus kutse äravõtmise teate peatamiseks või tühistamiseks.“ Hageja hinnangul ei vasta see tõele, hageja esindaja on öeldud, ja seda tõendab ka kohtuistungi salvestis, et „AJN otsuse vaidlustamine ei ole alus selle kutse äravõtmise otsuse peatamiseks või tühistamiseks.“ Samas lõikes on kirjas, et „Tahaks öelda, et audiitori kanded on imperatiivne”, aga tegelikult ütles hageja esindaja ja seda tõendab kohtuistungi salvestis et “portaali kannete olemus on deklaratiivne, konstitutiivseks saab lugeda ainult nõukogu otsust.“ Samas lõikes on kirjas et „Kostja oli teadlik, et tal ei ole kutset ja tal ei saa olla kehtivat tegevusluba vastavalt seadusele“, aga tegelikult hageja esindaja on öelnud et „Kostja oli teadlik, et tal ei ole kutset ja tema ühingul ei saa olla kehtivat tegevusluba vastavalt seadusele.“ Hageja on seisukohal, et antud juhul tegemist on oluliste parandustega ning kohtuistungi protokoll tuleb viia vastavusse salvestisega.

§ 53

lg 4 kohaselt teeb kohus protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud, protokolli on sattunud ekslik sõnastus ja 12.11.2019 protokoll tuleb vastavalt hageja taotlusele parandada. Menetluskulud 24.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. 25.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses 5 kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

1. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 250 eurot ja õigusabikulud summas 2 640 eurot (sh käibemaks), kokku 2 890 eurot.
2. Kostja vaidleb hageja menetluskulude suurusele vastu. Arvestades hagiavalduses esinevaid olulisi puudusi, mistõttu vajas hagi korduvat selgitamist ja asjas peetud üht lühikest istungit, on kostja hinnangul hageja menetluskulude nõue ebavajalik ja tugevalt ülepaisutatud.
3. Kohus leiab, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
4. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 16 tundi tunnihinnaga 120 eurot + km ja 4 tundi tunnihinnaga 70 eurot + km. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu 20 tunni ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja ajakulu 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot + km, kokku summas 1440 eurot (sh käibemaks).
5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 690 eurot (riigilõiv 250 eurot + põhjendatud õigusabikulud 1 440 eurot). 31.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 32.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6