Obsah (13)

§ 367§ 115§ 3§ 403§ 401§ 108§ 101§ 113§ 142§ 145§ 149§ 177§ 146

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-16272 Tsiviilasi OÜ C

§ 367

lg 4 ja

§ 115lg 1 alusel sisse.

Kui liisinguobjekt oleks tagastanud või võlg oleks tasutud, ei oleks inkassofirma pidanud vara otsimisega tegelema ja kuriteoteadet esitama. 2

1. Hageja arvestab lepingujärgset viivist 0,15% päevas liisingulepingu lõppemise päevale järgnevast päevast s.o alates 21.02.
2. a ning hagi esitamise seisuga on viivis jääkmaksumuselt 1656,60 eurot, põhiosa tagasimaksete võlalt 223,78 eurot, kindlustuse tagasimaksete võlalt 95,87 eurot, kokku 1976,25 eurot.
3. Hageja palub välja mõista Malveran OÜ-lt ja Andrus Armulikult solidaarselt hageja kasuks vara soetamisega seonduv kahju hüvitis 4400 eurot, võlgnevus 883,32 eurot, kahju hüvitis kuriteoteate esitamise eest 200 eurot ja viivis hagi esitamise seisuga 1976,25 eurot ning viivis võlgnevuselt (5249,01 eurolt) 0,15% päevas alates 30.10.
4. a kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. KOSTJA, ANDRUS ARMULIKU, VASTUS HAGILE (tl 92-95, 129-131)
5. Kostja II hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.
6. Kostja II sõlmis hagejaga XX.XX.XXXX . a käenduslepingu tähtajaga 48 kuud ehk kuni XX.XX.XXXX . a. Liisingulepingu sõlmis kostja II kostja I esindajana, kuna oli sel ajal kostja I juhatuse liige. Kostja II võõrandas ettevõtte augustis 2017 ja liisinguobjektiks olev sõiduk jäi kostja I valdusse. Augustis 2017 tasus kostja II osaliselt osamakse, kuna oli üleminekuperiood. Kostjal II puudub info, millal ja kui palju tasus kostja I alates septembrist
7. Hageja on teavitanud tasumata osamaksetest oktoobris ja novembris 2017, mille kostja II tasus ning ka kohaselt palus hagejat lõpetada leping ja nõuda kostjalt I välja liisinguobjektiks olev sõiduk.
8. a detsembri algul sai kostja II kostjalt I teada, et sõiduk on kadunud, millest kohe ka hagejat informeeris ning palus kuulutada sõiduk tagaotsitavaks.
9. Kostja II leiab, et hageja on kasutanud käendajat, et mitte öelda üles lepingut. Käendaja ainuke võimalus oli mitte tasuda osamakseid, et hageja lõpetaks lepingu ja nõuaks välja sõiduki, mille võõrandamisel oleksid kaetud lepingulised kulud ja tasumata lõppmaks. Olukorras, kus käendaja ei oleks tasunud osamakseid vabatahtlikult, oleks lepingu rikkumine tekkinud juba oktoobris 2017 ja hagejal oleks tulnud nõuda sõiduki tagastamist või võlgnevuse tasumist. Ilmselt ei oleks siis tekkinud olukorda, kus käendajale tekitatakse oluliselt suuremat kahju.
10. Hageja ei ole täitnud omapoolset hoolsuskohustust võlausaldajana. Hageja oleks pidanud lepingu üles ütlema ja sõiduki välja nõudma, kuna sõiduk kuulub hagejale. Seega on hageja tahtlikult asetanud käendaja oluliselt halvemasse seisu, kus käendaja ei saa muuta olukorda, kuid omab ainsana vastutust.
11. Hageja esitas nõude ja ülesütlemise hoiatuse, milles oli kohustus sõiduk tagastada hiljemalt 15.01.
12. a kostjale I jaanuaris
13. Samaaegselt esitas hageja täpselt sama nõude ka käendajale, jätmata tähelepanuta, et käendajale nõude esitamise aluseks on kostja I mittetäitmine. Kostja I ei tagastanud sõidukit. Käendaja pöördus hageja poole palvega, et ajatada võlgnevus juba jaanuaris
14. a. Hageja soovitusel tasus käendaja siis veel ühe kuumakse, kuna siis lubas hageja võlgnevuse ajatada, kuid ajatamist ei toimunud. Käendaja on soovinud igati teostada kokkuleppeid, et oma kohustusi täita ja kindlasti on käendaja sooviks olnud vältida nende suurenemist. Hageja oli nõus sõlmima ajatamist oktoobris
15. a ning väidetavalt oli kostja I juhatuse liige nõustunud samuti käendajaks hakkama. Võlatunnistust ei allkirjastatud, kuna selles toodud andmed tekitasid hulgaliselt küsimusi ja olid vastuolulised, lisaks oleks käendajale selline võlatunnistus veelgi olukorda raskendav.
16. Kostjal II puuduvad igasugused lepingud sõiduki pinnalt kostjaga I ja neid ei ole sõlmitud ka suuliselt. Käendajal oli huvi sõiduk välja osta hagejalt summas, mis on lepingust täitmata.
17. Sõidukile oli sõlmitud kaskokindlustus, mis eeldab, et sõiduk oli kindlustatud ärandamise jms sarnase suhtes. Kostjale II jääb arusaamatuks, miks hageja ei ole kindlustuslepingust tulenevaid õigusi kasutanud. Hagejal sõiduki omanikuna oli kohustus teavitada sõiduki kadumisest politseid ja kindlustusandjat enne liisingulepingu lõppemist sõiduki kadumisest. Hageja sõlmis ise kindlustuslepingu, kostjal ei olnud voli valida kindlustuslepingu partnerit.
18. Hageja on alates oktoobrist 2017 esitanud tasunõudeid ainult käendajale, kuigi vastavalt lepingutele on esmane tasumiskohustus kostjal I. Hageja on jätnud täielikult täitmata

§ 3146 kohustused.

Võlausaldaja võib esitada käendaja vastu nõude, kui põhivõlgnik ei täida kohaselt võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi.

1. Hageja on hagi esitamisega viivitanud ilmse sooviga saada rohkem viiviseid ja kasutades oma positsiooni need sisse nõuda käendajalt. Käendusleping on kahjulik käendajale ning käendaja on asetatud olukorda, mis on teda kahjustav, samas puuduvad tal võimalused ja õigused seda muuta või parandada.
2. Käendaja palub kohtul võimaldada põhivõlgnevuse 4400 euro tasumine käendaja poolt ajatatult 40 kuu jooksul, tasumisega igakuuliselt 110 eurot. Kõrvalkulud palub kostja II jätta välja mõistmata, kuna hageja on käitunud kostja II suhtes pahatahtlikult ja mitte võimaldanud võlgnevuse tasumist juba jaanuaris
3. a. ning selle tulemusena suurendanud oma kõrvalnõudeid. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA ANDRUS ARMULIKU VASTUSELE (tl 106-108)
4. Käendaja seisukoht, et hageja oleks pidanud liisingulepingu üles ütlema, kuna käendaja seda soovis, ei vasta lepinguõigusele. Käendaja ei ole liisingulepingu pool. Käendus on oma olemuselt tagatis ja kujundusõiguste kasutamist käendaja nõuda ei saa. Ka politsei poole ei saanud hageja ise pöörduda, sest puudusid kuriteo toimepanemisele viitavad tõendid. Pelgalt asjaolu, et liisinguobjekti ei tagastata peale liisingulepingu lõppemist, ei ole veel ajendiks kriminaalmenetluse alustamiseks.
5. Käendaja seisukoht, et hageja oleks pidanud omanikuna pöörduma koheselt ka kindlustusandja poole, on mõistmatu. Liisinguvõtja ei ole teatanud, et tema enda valdusõigust liisinguobjektile oleks rikutud. Liisinguvõtja esindaja ei ole hagejale teadaolevalt tänaseni kriminaalmenetluses selgitanud (rääkimata liisinguvõtja esindaja enda poolt esitatud avaldusest politseile), et millal, kus ja mis asjaoludel liisinguvõtja kaotas liisinguobjekti valduse (hagejal puudus aga igasugune võimalus esitada liisinguvõtja eest avaldust politseisse, kui liisinguvõtja ise ei kinnitanud, et ta on tahte vastaselt kaotanud liisinguobjekti valduse).
6. Liisinguobjekt oli kuni liisingulepingu lõppemiseni liisinguvõtja seaduslikus valduses ja liisinguvõtja ise ei väida täna, et see oleks temalt ärandatud. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
8. Hageja nõue kostja I vastu tuleneb XX.XX.XXXX . a OÜ Citadele Leasing & Factoring ja Malveran OÜ vahel sõlmitud liisingulepingust nr XXX (tl 11-18) ning kostja II vastu XX.XX.XXXX . a OÜ Citadele Leasing & Factoring ja Andrus Armuliku vahel sõlmitud käenduslepingust nr XXX (tl 27-28) ning kuna kostja II on füüsiline isik on tegemist tarbijakäenduslepinguga võlaõigusseaduse (

) § 143 lg 1 järgi ning kohaldamisele kuuluvad mh tarbijakrediidilepingu (

§ 403jj) sätted.

1. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt liisingumaksete võlga kokku 883,32 eurot, tasumata jääkmaksumust summas 4400 eurot, kahju hüvitist kuriteoteate esitamise eest summas 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist (lepingu p 17 järgi 0,15% päevas) summas 1976,25 eurot ja täiendavat viivist.
2. Kostja I hagile vastanud ei ole. Kostja II vastuväidete kohaselt on käendusleping tähtajaline, kostja II on kostja I (ettevõtte) võõrandatud, hageja on rikkunud teavitamiskohustust, ei ole lõpetanud liisingulepingut ega nõudnud välja liisinguobjekti ning on esitanud nõuded käendajale, mitte põhivõlgnikule.
3. Lepingu põhitingimuste p 14 järgi oli liisinguperioodi lõpptähtaeg XX.XX.XXXX . a ning lepingu lõppedes tuleb liisinguvõtjal liisinguobjekt 4400 euro tasumise eest omandada (p 20.5). Seega oli tegemist kapitalirendi tüüpi liisingulepinguga, mis oma olemuselt on krediidileping

§ 401lg 2 tähenduses.

Lepingu üldtingimuste p 1.2, 4.3 ning põhitingimuste p 9, 7 järgi tuli liisingumaksed koos kindlustusmaksetega (tl 26) tasuda 4 igakuiselt vastavalt maksegraafikule (tl 21-22). Vaidlust ei ole selles, et liisinguleping lõppes tähtaja möödumisel. Lepingu üldtingimuste p 8.3 järgi kohustus lepingu lõppemisel liisinguvõtja täitma täitmata kohustused ja hüvitama hüvitamisele kuuluvad summad.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 25. Kuivõrd kohtus on leidnud tõendamist, et kostja I ei ole oma liisingulepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega ka hagejale liisinguobjekti tagastanud, on hagejal õigus nõuda kostjalt I jääkmaksumuse 4400 euro ja osamaksete võlgnevuse summas 883,32 euro tasumist. Kohus leiab, et hageja kulutused liisinguobjekti otsimiseks (tl 39) summas 200 eurot (ilma käibemaksuta) on

§ 367lg 4 järgi põhjendatud ja kuuluvad samuti hüvitamisele.

26.

§ 101

lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Lepingu põhitingimuste p-s 17 on kokkulepitud viivisemääraks 0,15% päevas ning hageja nõuab viivist lepingu lõppemisele päevale järgnevast päevast s.o 21.02.
2. a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja arvestuste kohaselt on viivis perioodi 21.02.
3. a kuni 29.10.
4. a eest jääkmaksumuselt (4400 eurot) 1656,60 eurot, põhiosa tagasimaksete võlalt (594,38 eurot) 223,78 eurot ja kindlustuse tagasimaksete võlalt (254,63 eurot) 95,87 eurot, kokku 1976,25 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivise nõue alates 30.10.
5. a 0,15% päevas kuni võlgnevuse tasumiseni, on samuti põhjendatud. Seega on kostja I vastu esitatud nõue täies ulatuses põhjendatud.
6. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (

§ 142

lg 1).

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 145lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

29. Käenduslepingu nr XXX(tl 27-28) p 1 ja 2 järgi vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I (põhivõlgnik) ja hagejal on õigus nõuda kostjalt II kohustuse täitmist, sh vastutab kostja II

§ 145

lg 2 järgi ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ning kahju hüvitamise eest. 30.

§ 149

lg 1 esimese lause kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga.

§ 149

lg-st 3 tuleneb põhimõte, mille kohaselt ei ole käendajale antud õigust kasutada võlgnikule kuuluvaid lg-s 3 loetletud kujundusõigusi, st õigust tehing tühistada, lepingust taganeda või nõuet tasaarvestada, vt kujundusõiguste kasutamise keelu kohta tasaarvestuse näite korral Riigikohtu 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-13, p-d 15 ja 16. Käendaja võib

§ 149

lg 3 kohaselt üksnes ajutiselt keelduda võlausaldaja nõude rahuldamisest selle tähtaja jooksul, mil võlgnik võib veel kujundusõigust kasutada. 31.

§ 142

lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käenduslepingust ei nähtu, et käendus oleks sõlmitud tähtajalisena. Asjaolu, et lepingus on märgitud liisingulepingu perioodiks 48 kuud, ei tähenda, et käendaja vastutus oleks sellega piiratud tähtajaliselt. Käenduslepingu järgi on 5 kostja II vastutus piiratud rahasummaga (maksimummäär 22 880 eurot) ning lepingu p-s 7 on kokkulepe, et käendusega on tagatud ka tulevikus tekkida võivad kohustused mh liisingulepingu hilisematest lisadest ja muudatustest tulenevad kohustused vastutuse maksimummäära ulatuses.

1. Kostja II vastuväidete kohaselt puudub tal info kostja I tasumiste kohta, kuna on ettevõtte (kostja I) võõrandanud augustis
2. a ning liisinguobjekt jäi kostja I valdusesse. Käenduslepingu p 4 järgi vastutab käendaja liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ka juhul kui toimub liisinguvõtja osa üleminek, vahetub liisinguvõtja juhatus või osanikud. Seega ei oma käendaja vastutuse puhul tähtsust asjaolu, et põhivõlgnik on võõrandatud. Liisingulepingu põhitingimuste p 20.3 ja üldtingimuste p 2.1.1 järgi on liisinguobjekti valdamis- ja kasutamisõigus liisinguvõtjal, mitte käendajal. Tõendeid selle kohta, et põhivõlgniku ja käendaja vahel oleks olnud kokkulepe liisinguobjekti kasutamiseks, kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole kostja I võõrandamisel käenduslepingust tulenevad nõuded kostja II vastu

§ 177lg 2 mõistes lõppenud.

1. Kostja II on seisukohal, et hageja on rikkunud hoolsuskohustust ning pannud käendaja tahtlikult halvemasse olukorda, kuna on võlgnevuste osas tasunõudeid esitanud ainult käendajale ning ei ole käendaja nõudel liisinguvõtjaga lepingut üles öelnud ega liisinguobjekti tagasi nõudnud.
2. Käenduslepingu p-st 1 nähtuvalt võtab käendaja endale täieliku solidaarvastutuse juhuks, kui liisinguvõtja oma kohustusi liisingulepingust tulenevalt ei täida või täidab neid mittekohaselt. Käendaja on kohustatud temale täitmiseks esitatud nõude täitma 7 päeva jooksul ning p-s 14 on käendaja kinnitanud, et on tutvunud põhjalikult endale võetud kohustuste sisuga ning on aru saanud, et liisinguandjal on õigus nõuda kõikide kohustuste täitmist ka ainult käendajalt. Kuigi kostja II on väitnud, et tasunõuded on esitatud ainult käendajale, nähtub asja materjalidest (tl 29, 30, 32, 33, 34, 36), et hageja on tasunõuded esitanud ka kostjale I. Hoolimata tasunõuete esitamisest, on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist nii põhivõlgnikult kui käendajalt. Vastuseks kostja II vastuväidetele liisingulepingu lõpetamise nõude kohta, märgib kohus, et käendaja ei saa kasutada põhivõlgnikule kuuluvaid kujundusõigusi st nõuda liisingulepingu lõpetamist ega sõiduki tagastamist. Selline õigus on üksnes liisingulepingu pooltel (hagejal ja kostjal I).
3. Kostja II väitel on hageja rikkunud

§ 146

lg-s 1 sätestatud teatamiskohustust, mille järgi peab võlausaldaja andma käendajale tema nõudel teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Käenduslepingust ei nähtu kokkulepet selle kohta, et liisinguandja oleks kohustatud käendajat teavitama liisinguvõtja kohustuse mittekohase täitmisega seonduvatest asjaoludest. Kostja II vastuväide selle kohta, et hageja ei ole andnud teavet põhivõlgniku kohustuse täitmisest ei ole kooskõlas tema enda selgitustega (kostja vastus, tl 93-94), mille kohaselt on ta hagejalt saadud info põhjal võlgnevuse augustis, oktoobris ja novembris 2017 (kostja konto väljavõte, tl 102) tasunud. Ka nähtub esitatud tõenditest, et jaanuaris 2018 on kostja II oma esindaja kaudu hagejaga suhelnud (tl 109) ning ka pärast lepingu lõppemist (oktoobris 2018) on arutatud võla tasumise kokkulepet (tl 136-138). Eelnimetatud tõendid ja ka hageja 05.01.2018. a hoiatus kostjale I lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (tl 31) ning 12.03.2018. a nõue liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (tl 35) tõendavad, et käendaja oli igati teadlik põhivõlgniku kohustuse mittetäitmisest. Seega ei ole kostja II tõendanud

§ 146

lg 3 järgi endale kahju tekkimist tulenevalt sellest, et hageja ei täitnud

§ 146lg 1 sätestatud kohustust.

Kuna kostja I on jätnud oma kohustuse hageja ees täitmata, vastutab kostja II käendajana kostja I võlgnevuse eest täies ulatuses.

1. Asjakohased ei ole kostja II etteheited hagejale liisinguobjekti väidetava kadumisega seonduva info mitteedastamise kohta politseile ja kindlustusandjale. Liisinguvõtja kohustus on liisinguobjekti kaotsiminekust, vargusest (lepingu p 2.2.9.2) või kindlustusjuhtumist (p 4.4) liisinguandjat teavitada. Hageja ei ole kordagi väitnud, et liisinguvõtja oleks teavitanud teda liisinguobjekti kadumise või varastamisega seonduvatest asjaoludest ning ka kohtule ei 6 ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et liisinguobjekt oleks liisinguvõtja valdusest tema tahtevastaselt välja läinud.
2. Kuigi kostja II on palunud põhivõlgnevuse (4400 euro) tasumise ajatamist 110 euroste kuumaksena 40 kuu vältel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel, ei ole kostja II oma taotluses toonud välja ühtegi asjaolu, mis põhjusel tuleks võlgnevuse tasumist ajatada. Kohus leiab, et kuna TsMS § 445 lg 1 kohaldatakse erandlikel asjaoludel ning esitatud taotlusest neid ei nähtu, tuleb taotlus otsuse täitmise viisi ja korra määramiseks (ajatamiseks) jätta rahuldamata.
3. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 7459,57 eurot ja viivise võlgnevuselt (5249,01 eurolt) 0,15% päevas alates 30.10.
4. a kuni võlgnevuse tasumiseni.
5. Kohus tagas hageja taotlusel
6. oktoobri
7. a kohtumäärusega (tl 78-79) hagi, millega seati Andrus Armulikule kuuluvale hoonestusõigusele asukohaga XXX , Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 8109,57 eurot OÜ Citadele Leasing & kasuks. TsMS § 445 lg 2 alusel jätab kohus hagi tagamise jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulud
8. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
9. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
10. Kohus jätab menetluskulud § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
11. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 600 eurot, mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista.
12. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Seega on põhjendatud kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hageja tasutud riigilõiv summas 600 eurot.
13. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 7