Obsah (4)

§ 105§ 97§ 99§ 96

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2020 Tsiviilasja number 2-18-18810

) §-le 96, § 97 p-le 2, § 99 lg-le 1 ning § 100 lg-tele 1 ja

1. Hageja sai 18-aastaseks XXXXX ning esitas hagi
2. detsembril
3. XXX Gümnaasiumi
4. novembri 2019 tõendi kohaselt õpib hageja alates
5. septembrist 2018, s.o 2018/
6. õppeaastal
7. klassis. Seega on tõendatud, et hageja sai täisealiseks gümnaasiumis
8. klassis õppimise ajal ja ta jätkab õpinguid täisealisena, et omandada keskharidus. Selliselt on täidetud eeldused, mis annavad õiguse nõuda elatist alates hagi kohtusse esitamisest. Praegusel juhul on põhjendatud elatise väljamõistmine alates hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt alates
9. detsembrist
10. Samas ei ole tegemist hagi osalise rahuldamisega. XX Gümnaasiumi
11. aprilli 2019 teatise kohaselt toimub õppetöö mittestatsionaarses vormis täiskoormusega esmaspäevast reedeni kell 9.00-st hommikul. Hagejal ei ole kinnisvara. Seega on tõendatud, et hagejal puudub vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Maakohtu hinnangul on toidu osas raske kuludokumente esitada. Selles osas ei ole kostja ka vastuväiteid esitanud. Kulu toidule 5 eurot päevas (150 eurot kuus) on mõistlik ja põhjendatud. Korteriga seotud majandamiskulude arved esitatakse hageja emale (korteriomanikule), korteris elab kolm inimest ja korteriga seotud kulud hagejale langevas osas on põhjendatud (majandamiskulud 50 eurot, elekter 10 eurot, tv ja internet 9 eurot, mobiil 10 eurot). Hageja kasutab igapäevalt kooli sõitmiseks ühistransporti ja käib ka võistlustel, seega on sõidukulu 10 eurot põhjendatud. Hageja põeb allergilist astmat ja nohu, seega on kulutused tervisele 40 eurot põhjendatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid varustuse ostmise ja liikmemaksu tasumise kohta. Sellest tulenevalt luges maakohus kulud põhjendatuks osaliselt (80 euro ulatuses), milleks on ujula kasutamisega seotud kulud. Hageja selgitas kohtuistungil, et kulu repetiitoritele on 8 eurot iga kord. Kulu on vajalik selleks, et vältida probleeme õppimisega ning minna ülikooli. Seega on tegelik kulu repetiitoritele kokku 144 eurot, sh inglise keel (8 x 8 = 64) ja matemaatika (8 x 10 = 80). Selles osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kuna hageja on märkinud, et kooliga seotud kulud on vähemalt 40 eurot, luges maakohus kulu nimetatud ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Hageja selgitas, et tasus
12. novembril 2018 muusika kuulamise eest telefonis 10 eurot 99 senti. Kinokülastusele kulus hagejal 11 eurot 98 senti ja enda sünnipäeva pidamisega 158 eurot. Maakohtu arvates peab täiskasvanud inimene selliste kulude tegemisel arvestama oma rahaliste võimalustega. Tegemist ei ole kuludega, mida kostja peab finantseerima. 3 Eelneva tõttu on hageja tõendatud ja põhjendatud kulud kokku 524 eurot kuus. Kostja töötab XXXX OÜ-s ning tema keskmiseks brutotuluks
13. aastal oli 813 eurot 44 senti kuus, millest tööandja pidas kinni elatise 250 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXXXX). Kostja väljavõttest nähtub, et veebruaris 2019 sai ta töötasu jaanuari eest 594 eurot 11 senti (neto). Hageja ema konto väljavõtte kohaselt laekub kontole iga kuu töötasu XXXX KÜ-st 30 eurot, töötukassa makstav osaline töövõimetoetus 254 eurot 98 senti ja peretoetus 55 eurot. Maakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid, et 250 euro suuruse elatise väljamõistmine kahjustaks tema enese tavalist ülalpidamist. Hageja ei tõendanud oma ema kohustusi ja varalist seisundit, mistõttu ei kohaldanud maakohus

§ 105lg-t 3.

Kuna maakohus tuvastas, et hageja kulud on 524 eurot, pool sellest 262 eurot ja hageja nõude suuruseks on 250 eurot, siis pidas maakohus võimalikuks hageja nõue selles ulatuses rahuldada. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osaliselt väljamõistetud elatise suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 143 eurot 50 senti kuus alates
2. detsembrist 2018 kuni õppeaasta lõpuni, s.o
3. juunini
4. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on hageja täisealine, töövõimeline ja terve isik, kes tegeleb spordiga. Järelikult on ta võimeline teenima vahendeid kas või mõne vajaduse rahuldamiseks. Hageja vajadused ei ole tõendatud, kuna ta on oma ema ülalpidamisel, kelle ainuke tulu on töövõimehüvitis 254 eurot kuus. See tõendab, et hageja ema ülalpidamisvõime on 127 eurot kuus. Hagis toodud kulud on 764 eurot. Need kulud ei ole kaetud olemasoleva tuluga. Seega on alust arvata, et hagejal on teised tuluallikad. Kuludokumentidena on esitatud kolmanda isiku dokumendid, kes ei ole menetlusse kaasatud. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja viited kohtupraktikale. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-16 leidnud, et täisealiseks saanud lapse, kes jätkab õppimist, kulud on keskmiselt 287 eurot kuus, kummagi vanema kanda on 143 eurot 50 senti kuus. Praegusel juhul ei ole tõendatud, et hageja jätkab õpinguid pärast
5. juunit
6. Elatise väljamõistmine kuni XXXXX on alusetu.
7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 250 eurot alates
9. detsembrist 2018 (hagi esitamisest) kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o XXXXX (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 250 kuus alates
10. detsembrist 2018 (hagi esitamisest) kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o XXXXX. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
11. Hageja on kostja täisealine laps, kes taotleb kostjalt elatise väljamõistmist. 4

§ 97

p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10).
2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et hagejalt ei saa õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Vastavalt viidatud Riigikohtu lahendile võib õppetöö olla mõjuvaks põhjuseks sissetuleku mittehankimiseks. XXXX Gümnaasiumi
3. aprilli 2019 tõendi (tl 92) kohaselt toimub õppetöö mittestatsionaarses vormis täiskoormusega esmaspäevast reedeni kl 9.00-st hommikul. Olukorras, kus hageja õpib täiskoormusega esmaspäevast reedeni, ei saa hagejalt eeldada, et ta suudab ka samaaegselt tööl käia ja end ülal pidada. Praegusel juhul ei ole oluline, kas hageja on terve ja töövõimeline isik, sest mõjuvaks põhjuseks sissetuleku mittehankimiseks on hageja õppetöö, mitte tema tervislik seisund.
4. Täisealisele õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda

§ 99

lg-st 1, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Järelikult tuleb kohtul igal konkreetsel juhul kindlaks teha, millised on ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja tema tavaline elulaad.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et hageja põhjendatud vajadused on 524 eurot kuus. Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et kuigi hagiavalduses on hageja enda vajadusteks märkinud 764 eurot kuus, siis maakohus on põhjendatud vajadusteks lugenud 524 eurot kuus. Hageja vajaduste kohta esitatud tõendite hindamisel ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud. Apellatsioonkaebusest ei selgu, millised hageja vajadused ei ole kostja arvates põhjendatud. Hageja on apellatsioonkaebuse vastusele lisanud SA Tartu Ülikooli Kliinikum tõendi ja XX Apteek OÜ arve, millega soovib tõendada, et tal on täiendavad igapäevased vajadused (ravimid). Ringkonnakohus ei võta uusi tõendeid asja juurde, kuna tõendit tervisliku seisundi kohta oleks saanud esitada maakohtule (hageja pöördus 2019 aprillis TÜ Kliinikumi poole) ning apellatsioonimenetluses on vaidluse all asjaolud, mille maakohus luges tõendatuks.
3. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et kuludokumentidena on esitatud ka kolmandatele isikutele (hageja emale ja hageja ema abikaasale) adresseeritud arved. Eelnev ei tähenda aga seda, et tegemist ei ole hageja vajadusi tõendavate dokumentidega. Selliselt on Elisa Eesti AS-i arved (tl 62-63) esitatud kolme mobiilinumbri kasutamise eest. Eelduslikult on arve esitatud kõigi perekonnaliikmete mobiilinumbrite kasutamise eest ning hageja ema abikaasa ei kasuta kolme mobiilinumbrit. Uus Programm OÜ on esitanud arved (tl 64-65) televisiooni ja interneti kasutamise eest. On tavapärane, et selliste teenuste osutamise eest esitatakse arve ühele isikule, kuid teenuseid kasutab terve perekond. Ka majandamiskulude arve (tl 61) on esitatud hageja emale, kes on korteriomanik. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hageja elab tema emale kuuluvas korteris, kasutab mobiili ja internetti, samuti vaatab telerit.
4. Üksnes asjaolu, et hageja vajadused ei ole kaetud olemasoleva tuluga, ei anna alust asuda seisukohale, et hagejal on teisi tuluallikaid. Apellatsioonkaebusest ei selgu, milliseid tuluallikaid on silmas peetud. Selliseid tuluallikaid ei nähtu ka asja materjalidest. Samas on hageja juba hagiavalduses selgitanud, et teda aitab ülal pidada ka ema abikaasa, kuna hageja emal on väga raske seda üksinda teha. See asjaolu ei anna aga alust kostjalt väljamõistetava 5 elatise vähendamiseks. Ülalpidamist on kohustatud andma vanemad (

§ 96), mitte vanemate abikaasad.

1. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu
2. märtsi 2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 analüüsiti alaealise lapse, mitte täisealise õpinguid jätkava lapse vajadusi.
3. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Maakohus on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 250 eurot alates
4. detsembrist 2018 (hagi esitamisest) kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni XXXXX. Sellest tulenevalt võib tekkida olukord, kus hageja enam ei õpi, kuid kostja on kohustatud talle elatist maksma (nt hageja lõpetab keskkooli juunis 2021, kuid kostja peab maksma elatist kuni detsembrini 2021). Täisealisele lapsele elatise väljamõistmise eelduseks on aga see, et ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes (

§ 97p 2).

15.

§ 97

p 2 ebaõige kohaldamise tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 250 eurot alates

1. detsembrist 2018 (hagi esitamisest) kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o XXXXX. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 250 eurot alates
2. detsembrist 2018 (hagi esitamisest) kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o XXXXX. Ringkonnakohus selgitab kostjale, et selliselt on kaitstud ka tema huvid – kui hageja jätab keskkooli pooleli, ei pea kostja talle elatist maksma. Arvestades apellatsioonkaebuses esitatud taotlust rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt.
3. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi